VE: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Maja, mis lihtsalt jääb lugeja teele ette


Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Reet Tomband sätib tänasest perepäevast raamatukogupäevade lõpuni avatuks jäävale kaisukarude näitusele laste toodud lelusid.

Üheksakümmend aastat tagasi asutas Rakvere Eesti Hariduse Selts avaliku raamatukogu, mis pani aluse sel nädalal sünnipäeva tähistanud Lääne-Virumaa Keskraamatukogule.

Toonane raamatukogu paiknes Posti tänavas, praeguse raamatukogu kõrval asunud haridusseltsi koolimajas. Vahepeal on raamatukogu linnale ringi peale teinud ning algpunkti lähedale tagasi jõudnud.

Uudiskirjandus lennus

“Raamatukogust on võimatu mööda kõndida,” ütles kolmapäevasel peol sünnipäevatorti süües ligi nelikümmend aastat Rakvere raamatukogus mitmeid ameteid pidanud kojulaenutuse töötaja Naima Vainokivi. “Ta lihtsalt jääb igale kesklinnas kõndijale jalgu. Ja nii nad astuvad sisse. Ja küsivad. Kõige rohkem uudiskirjanduse kohta, et kas on juba meile jõudnud või ei ole. Et poes juba olevat.”

Ja tihti peavad töötajad vastama: veel mitte, sest toomine võtab aega. Pärast, kui raamat letile jõuab, on jälle nii, et lugejal on raske värske teose peale sattuda, see on kogu aeg “lennus”. Poest osta aga enamik raamatusõpru ei jaksa, peab lootma kogu peale.

“Ilukirjandusteostest me järjekorda pole loonud, küll aga õppekirjandusest, mida vajatakse tohutult, aasta-aastalt üha rohkem,” tunnistab Vainukivi. “Tahtjateks enamasti siitkandist kõrgkoolidesse läinud noored. Ja meil endilgi on linnas palju koole ja tudengeid.”

Tordisöömise eel väikesel konverentsil oli keskraamatukogu direktor Liisa Düüna oma ettekandes jutustanud, kui kättesaadav oli raamat rakverlasele ligi sajand tagasi.

Esimene haridusseltsi asutatud raamatukogu tegi uksed lahti pühapäeviti ja üksnes paariks tunniks. Raamatuid oli napilt ja lugejate arvgi ulatus vaid sajani, laenutusi oli ühtekokku 1700 ümber.

1925. aastast kandis raamatukogu Jaan Poska nime ning asus Tallinna tänavas linnavalitsuse ruumides. Kogu oli avatud kolmel päeval nädalas, raamat anti koju kaheks nädalaks, hilinejaid trahviti.

Raamatukogu tarvitamise korras seisid tol ajal järgmised punktid:

§ 1 Raamatukogu on kõigile Rakvere linna kodanikele tarvitada 15 sendi eest kuus.

§ 2 Igal lugejal, kes on 15 aastat vana, on õigus kaks laenaja kaarti saada

§ 3 Iga kaarti peale antakse ainult 1 raamat.

§ 9 Laenata võib samal päeval ainult üks kord.

§ 10 Raamatuid ei laenata neisse peredesse, kus nakkavaid haigusi on. Kui laenaja juures taud lahti pääseb, tuleb sellest raamatukogu juhatajale teatada ja raamat linnavalitsuse poolt määratud desinfektsioonipunkti viia.

§ 15 Raamatukogu juhatajal on õigus raamatute laenamist lõpetada neile, kes raamatuga halvasti ümber käivad või õigeks ajaks tagasi ei too.

§ 17 Igast elukoha muutmisest on laenaja kohustatud raamatukogule teatama, vastasel korral kaotab laenamise õiguse.

Triibuline Tshehhov

Nii karmi tarvituskorda tänases raamatukogus pole, aga sellegipoolest ootavad laenutustöötajad, et 9000 inimest, kes aasta jooksul Rakvere raamatukogust trükiseid koju laenutavad, oleksid eelkõige täpsed ja ausad: peaksid kinni tähtaegadest ega “unustaks” raamatut enda kätte päriseks.

“Hea lugeja on see, kes leti ees seistes teab, mida ta tahab,” märkis Naima Vainokivi. ”Ja viitsib ka ise riiulite vahel kõndides-kummardudes vajalikku teost otsida.”

Liisa Düüna ja lasteosakonna juhataja Reet Tomband lisasid, et kõige naljakamad juhtumid ongi olnud seotud küsimistega. Küll on tahetud “triibulist raamatut”, mis pika otsimise järel osutub Anton Tshehhovi novellikoguks, ning kirjanik Taglase (mõistagi Tuglase) loomingut.

Raamatukogu nõukogusse kuuluv kirjandusklubi aktivist Ilme Post peab praeguses raamatumajas oluliseks konverentsisaali, kuhu voorib üritusi pidama igasugust rahvast.

“Küllap nad neljandalt korruselt allapoole liikudes ka selle päikeselise maja teised ruumid avastavad ja niiviisi raamatute juurde jõuavad,” on Ilme Post optimistlik.

“Virtuaalmaailm on uudne ja vahva ja las ta olla, aga raamat, mida saab kätte võtta, ei kao kusagile. On lugemiseks mugavam ka.”

Katrin Vaarik, luuleklubi Eos president ja mitme luuleraamatu autor, arvab raamatukogu tähendusest kõneldes, et ilma kogus käimiseta poleks temast vist küll kunagi luuletajat saanud.

“Mäletan tänaseni madalas puumajas asunud vana ahiküttega raamatukogu hõngu ajast, kui käisin seal kooliplikana luuleraamatuid lappamas,” meenutas Katrin Vaarik.

“Nüüd võtan rohkem õppekirjandust ja ootan Rakvere kirjandusklubi õhtuid, mis toovad siiakanti huvitavaid kirjainimesi klassikutest noorte menukirjanikeni välja.”

Liisa Düüna tunnistas, et peab kirjandusõhtuid ja laste jututaretunde edaspidigi vajalikuks ja harivaks kõrvaltegevuseks, ent eelkõige tuleb raamatukogurahval hea seista selle eest, et iga lugeja saab raamatukogust kaasa raamatu, mida vajab.

“Või täpset infot selle kohta, kust seda hankida,” lausus Düüna, loetledes sünnipäevajärgseid ettevõtmisi nagu raamatukoguprogrammide väljavahetamine, lugejate tarvis arvutite muretsemine.

–>Aivi Pargi
aivi@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.