VE: Pühima Päästja Püha Brigitta Ordu Eestis

Pühima Päästja Püha Brigitta Ordu Eestis asub Tallinnas Pirital. Tunneme seda lihtsalt Pirita kloostri nime all.

Pirita kloostri varemed.jpg:

Klooster on oma tegevuse taastamise esimestel aastatel suutnud rajada uued hooned ja ka endise kloostri varemete säilitamises agaralt osalenud.

Mis aga samuti tähtis – loonud tihedad kontaktid kohalikega.

2002. aasta 15 augustil olid avatud vastehitatud kloostri uksed kõigile soovijatele kloostripäeva nime all.

Interjöör66.jpg:

Sellest päevast alates on klooster täitmas oma missiooni linlaste huviringide ja sotsiaaltöö korraldamisel. 

Palett...jpg:

Juhendaja84.jpg:

Brigitta katuse all12.jpg:

pr Soone esimene.jpg:

Kunstihuvilised saavad juhendajate käe all koos brigittalastega õppida joonistamist ja maalimist, oma näppudega gobelääni kududa jms.

Brigitta gobelaine.jpg:

Brigittalaste soovil korraldati ka gobeläänihuvilistele meistrikursus.

Brigitta kursuslased12.jpg:

Sotiaaltöö poolelt saavad linlased abi psühholoogilt jne.

Lisaks pilte interjöörist …

Interjöör67.jpg:

Konstruktsioonid69.jpg:

Interjöör65.jpg:

Interjöör73.jpg:

Interjöör68.jpg:

Interjöör77.jpg:

Interjöör79.jpg:

ja Pirita kloostri haldjast:

Perenaine09.jpg:

Tekst ja fotod Avo Blankin 

XXX

(28.05.2003)

Pirita kloostri juurest leiti keskaegsed varemed
Askur Alas

Uudise pilt
Arheloog Villu Kadaka näitab keskaegse kätepesunõu juures, kuidas vanasti käsi pesti. Ülal rippuvast kannust kallati vett, mis voolas majast renni kaudu välja.
Foto: RAIGO PAJULA

Pirita kloostri ja jõe vahelt eramaalt avastati keskaegse paekivist eluhoone varemed, mis on osa 15. sajandist pärinevast kloostrikompleksist.

Ehitajate ja sulaste elamu

“Tegemist on keskaegse Pirita kloostrikompleksi ühe kivihoonega, mis on ehitatud 15. või 16. sajandil jõeoru nõlva sisse ning millest on osaliselt säilinud keldrikorrus,” ütles väljakaevamisi tegeva firma AGU-EMS-i arheoloog Villu Kadakas.

Pirita kloostrit aastaid kaevanud ja uurinud, staaÏikaima linnaarheoloogi ja praeguse EHI rektori Jaan Tamme sõnul on tegu kaitsealuse kloostri rajatisega, mis on sama väärtuslik kui muu klooster. “Varemete väärtusest rääkides võiks mõelda, et need hooned on aastakümneid vanemad kui Ameerika avastamine,” ütles Tamm.

Tamme sõnul võib olla tegu isegi 1436. aastal valminud kloostrihoonest vanema hoonega. “Võib-olla olid siin esimesed asukad juba 1400. aasta paiku, sest kusagil pidid ju kloostri ehitajad ja hiljem sulased elama,” ütles Tamm.


Tamme sõnul viitab sellele tõik, et majas oli suur hüperkaust ehk keskaegne kuuma õhuga töötav küttesüsteem, käimla ehk dansker ning kätepesunõu. Hoonekompleksis võib praegu eristada mitut ruumi, sealhulgas ka keskaegset käimlat ja võlvitud kanalisatsioonikollektorit. Osa hoonest ulatub naaberkrundile.

“Seda võib nimetada esimeseks keskaegse kloostri asulaks Eestis, mis on välja kaevatud. Tegu on küllalt unikaalse elamuga maakeskkonnas – linna piir jooksis ju Pirita jõge pidi,” ütles Tamm. Praegu asub hoone jõest umbes sadakonna meetri kaugusel, kuid pool tuhat aastat tagasi oli maapind 1,5 meetrit madalamal ning hoone asus üsna jõe ääres.

Klooster arvatust suurem

Villu Kadaka sõnul jääb krunt mõnekümne meetri kaugusele kloostri seniarvatud nurgast ehk juba sajandeid hävinud lõunaklausuurist, mis oli mõeldud munkadele ja preestritele. “Võimalik, et nüüd tuleb kloostri kunagised piirid ümber hinnata,” ütles Kadakas. Keskaegsed varemed tulid välja 20. sajandi hoone keldri juurest.

Tamme sõnul avastati varemed tegelikult juba sügisel, kui omanik soovis ehitama hakata. Krunt, millelt varemed välja tulid, kuulub väliseesti päritolu William Vesilinnule.

“Kultuuriväärtuste amet andis kooskõlastused, kõik oli kinnitatud. Õnneks oli ehitaja kogenud ja lõi igaks juhuks enne ehitamist korra kopa maasse, avastades varemed. Amet oleks enne pidanud korraldama proovikaevamised,” ütles Tamm. Nüüd peab pahane omanik ehitusprojekti ümber tegema.

Kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul tegi amet nõude, et koht vajab enne ehitamist uuringuid. “Omanik oli kursis, et ehitus võib venima hakata,” kinnitas Trummal.

Trummali sõnul kaalub kultuuriväärtuste amet nüüd arheoloogiavööndi laiendamist ümber kloostri.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.