Kunderi selts jätkab oma nimeandja tööd
Juhan Kunderi Selts tähistas Rakvere rahvamajas Juhan Kunderi 150. sünniaastapäeva koolmeistrist kirjamehe näitemänguga, mida esmakordselt mängiti Rakveres 120 aastat tagasi.
Septembris kümneseks saanud Juhan Kunderi Selts, mis tegutseb Rakvere vanalinnas samas majas, kus alates 1876. aastast töötas kooliõpetajana kümme aastat ja elas mõnda aega Juhan Kunder, esitas juubelipeol mitmekülgse kultuuritegelase esimese näitemängu “Mulgi mõistus ja tartlase tarkus”.
Kunder tõi linna eestluse
Juhan Kunder kirjutas selle kergesisulise näitemängu 1874. aastal, trükivalgust nägi raamat 1881. aastal. Rakveres näidati naljalugu 120 aastat tagasi 28. septembril 1882. aastal võõrastemaja Balti Hoov saalis, mis asus Pikk tänav 7 esimese eestikeelse lavatükina. Esitajaks oli Viru Eesti Seltsi näitetrupp Kalevipoeg.
Kunderi kirjapruugis “nalja ühes näituses” oli lühendanud ja lavale kohendanud Kunderi seltsi liige ja tunnustatud näitejuht Liidja Sepp. Kunderlannade näiteseltskonnale, kuhu kuulusid pedagoogid Mare Vassiljev, Evi Aluoja, Ene Helm, Elle Allikvee, Karin Kollom ja koduperenaine Ülle Kallas, oli ülesastumine esimeseks ja publiku pika aplausi järgi otsustades õnnestunud lavadebüüdiks.
“Kunder tõi rahvuslasena Rakverre kui tollasesse väikekodanlikku saksastunud linna eesti meele,“ tähendas juubelikõnes Kunderi elutee ja -töö uurija sihtasutuse Virumaa Muuseumid vanemteadur, Kunderi seltsi asutajaliige Odette Kirs. “Siin linnas tegi ta ära oma lühikese elu – kõigest 35 aastat – elutöö. Õpetajaameti kõrval lõi ta kaasa linnavolinikuna, edendas seltsielu, kirjutas looduslooõpikuid, luuletusi ja näitemänge, kogus ja töötles rahvajutte, andis välja raamatuid.”
Kunderi mitmekülgset rahvast arendavat ja harivat tegevust silmas pidades on oma suunad seadnud ka ligi neljakümne liikmega Juhan Kunderi Selts. Hästi on tööle läinud seltsi asutatud rahvakool kümmekonna kursusega, millest mõnele on soovijate hulga tõttu raske pääseda.
Väärtustavad laste loomingut
“Seltsi asutamisest saati oleme korraldanud Virumaa koolilastele loominguvõistlusi,” märkis Erna Vilu. “Jõulude paiku kuulutame välja jutuvõistluse, märtsis loodushoiuteemalise kunstitööde võistluse. Osalejaid on rohkesti, neid võistlusi koolides oodatakse.”
Üks osa laste jutuloomingust on jõudnud kolme raamatuna kaante vahele, kunstitööd on trükitud plakatitena või ilmunud postkaartidena. Laste loomingut on väärtustatud näituste ja autoritele väljasõitude korraldamisega.
Viimast trükisooja üllitist – Virumaa koolilaste muistendikogumikku “Miks konn hüppab” – esitles selts eilsel juubelipeol, kuhu olid kutsutud kõigi 72 raamatusse valitud jutukese autorid ja nende juhendajad. Igaüks sai mälestuseks kaks raamatut.
Uhke ja hea tunne on, kinnitasid vastset raamatut lehitsedes kõige rohkem lugusid muistendikogumikku andnud Lahu Algkooli poisid Aigar ja Tanel Tiho ning nimiloo autor Mikk Altermann.
Oma suure sünnipäeva pidamist ning seltsi tänama tõtanud sõprade ja ametnike väe ettemarssi juhatas kõneosavale Juhan Kunderile omasel humoorikal moel auväärne juubilar ise. Sedapuhku kunagise muuseumimehe Tiit Alte kehastuses. Vanahärra muheles alatasa habemesse. Küllap oli kogu värk talle mokkamööda.
–>Aivi Pargi
aivi@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Kunderi selts jätkab oma nimeandja tööd
Kunderi selts jätkab oma nimeandja tööd
Juhan Kunderi Selts tähistas Rakvere rahvamajas Juhan Kunderi 150. sünniaastapäeva koolmeistrist kirjamehe näitemänguga, mida esmakordselt mängiti Rakveres 120 aastat tagasi.
Septembris kümneseks saanud Juhan Kunderi Selts, mis tegutseb Rakvere vanalinnas samas majas, kus alates 1876. aastast töötas kooliõpetajana kümme aastat ja elas mõnda aega Juhan Kunder, esitas juubelipeol mitmekülgse kultuuritegelase esimese näitemängu “Mulgi mõistus ja tartlase tarkus”.
Kunder tõi linna eestluse
Juhan Kunder kirjutas selle kergesisulise näitemängu 1874. aastal, trükivalgust nägi raamat 1881. aastal. Rakveres näidati naljalugu 120 aastat tagasi 28. septembril 1882. aastal võõrastemaja Balti Hoov saalis, mis asus Pikk tänav 7 esimese eestikeelse lavatükina. Esitajaks oli Viru Eesti Seltsi näitetrupp Kalevipoeg.
Kunderi kirjapruugis “nalja ühes näituses” oli lühendanud ja lavale kohendanud Kunderi seltsi liige ja tunnustatud näitejuht Liidja Sepp. Kunderlannade näiteseltskonnale, kuhu kuulusid pedagoogid Mare Vassiljev, Evi Aluoja, Ene Helm, Elle Allikvee, Karin Kollom ja koduperenaine Ülle Kallas, oli ülesastumine esimeseks ja publiku pika aplausi järgi otsustades õnnestunud lavadebüüdiks.
“Kunder tõi rahvuslasena Rakverre kui tollasesse väikekodanlikku saksastunud linna eesti meele,“ tähendas juubelikõnes Kunderi elutee ja -töö uurija sihtasutuse Virumaa Muuseumid vanemteadur, Kunderi seltsi asutajaliige Odette Kirs. “Siin linnas tegi ta ära oma lühikese elu – kõigest 35 aastat – elutöö. Õpetajaameti kõrval lõi ta kaasa linnavolinikuna, edendas seltsielu, kirjutas looduslooõpikuid, luuletusi ja näitemänge, kogus ja töötles rahvajutte, andis välja raamatuid.”
Kunderi mitmekülgset rahvast arendavat ja harivat tegevust silmas pidades on oma suunad seadnud ka ligi neljakümne liikmega Juhan Kunderi Selts. Hästi on tööle läinud seltsi asutatud rahvakool kümmekonna kursusega, millest mõnele on soovijate hulga tõttu raske pääseda.
Väärtustavad laste loomingut
“Seltsi asutamisest saati oleme korraldanud Virumaa koolilastele loominguvõistlusi,” märkis Erna Vilu. “Jõulude paiku kuulutame välja jutuvõistluse, märtsis loodushoiuteemalise kunstitööde võistluse. Osalejaid on rohkesti, neid võistlusi koolides oodatakse.”
Üks osa laste jutuloomingust on jõudnud kolme raamatuna kaante vahele, kunstitööd on trükitud plakatitena või ilmunud postkaartidena. Laste loomingut on väärtustatud näituste ja autoritele väljasõitude korraldamisega.
Viimast trükisooja üllitist – Virumaa koolilaste muistendikogumikku “Miks konn hüppab” – esitles selts eilsel juubelipeol, kuhu olid kutsutud kõigi 72 raamatusse valitud jutukese autorid ja nende juhendajad. Igaüks sai mälestuseks kaks raamatut.
Uhke ja hea tunne on, kinnitasid vastset raamatut lehitsedes kõige rohkem lugusid muistendikogumikku andnud Lahu Algkooli poisid Aigar ja Tanel Tiho ning nimiloo autor Mikk Altermann.
Oma suure sünnipäeva pidamist ning seltsi tänama tõtanud sõprade ja ametnike väe ettemarssi juhatas kõneosavale Juhan Kunderile omasel humoorikal moel auväärne juubilar ise. Sedapuhku kunagise muuseumimehe Tiit Alte kehastuses. Vanahärra muheles alatasa habemesse. Küllap oli kogu värk talle mokkamööda.
–>Aivi Pargi
aivi@virumaateataja.ee