VE: Rumm, Hannes – ühinemiskampaania juht

(03.11.2003)

HANNES RUMM: Miks toetasid eestlased ühinemist Euroopa Liiduga

Kaks varest istuvad puu otsas, juustutükid nokas. Rebane küsib neilt mesimagusal häälel: “Euroopa Liitu tahate?” Varesed vastavad: “JAAAA!” Rebane pistab nokast pudenenud juustutükid nahka ning varesed vaatavad üksteisele pettunult otsa.

Kas Eesti kodanikud on tõesti nagu need varesed anekdoodis? Miks toetas 67% Eesti kodanikest septembris ühinemist Euroopa Liiduga ning 33% oli selle vastu? Emor on avaliku arvamuse küsitlustes tundnud nende põhjuste vastu huvi nii enne kui pärast hääletust.

1. majandus, 2. iseseisvus

Emor küsis aprillis ning vahetult pärast rahvahääletust inimestelt vastusevariante ette andmata, miks nad Euroopa Liiduga ühinemist toetavad või vastustavad. Aprillis oli ühinemise toetajate seas ülekaalukalt (üle 41%) olulisim põhjus, et liitumise tagajärjel läheb elu paremaks ning elatustase tõuseb.

Vastaste seas oli samas tähtsaim põhjus hirm raskema elu ja hinnatõusu ees (40%). Seega oli nii ühinemise pooldajate kui vastaste jaoks olulisim põhjus majanduslik kaalutlus. Ent paljude vastaste jaoks oli oluline ka hirm iseseisvuse kadumise ees (16%) ning Euroopa Liidu samastamine N Liiduga (16%).

Rahvahääletuse toimumise järel olid kodanike põhjendused oluliselt muutunud. Poolt hääletanud inimestest suur osa loodab sellest eelkõige tulu tõusvat noortele. Mis on ka mõistetav, sest ühinemisega seonduvad muutused võtavad aastaid aega ning eelkõige võidavad neist seega nooremad inimesed. Eriti selgelt mõjutas noortele tõusev tulu EL-i poolt hääletama just 35–50-aastaseid inimesi, kel endal lapsed teismelise eas.

Jaatamise põhjused erinevadki suuresti vanuserühmiti. Kuni 35-aastaste jaoks on olulisemad põhjused just üldine areng: elatustase tõuseb, kiirem majandusareng. Üle 50-aastaste puhul on tähtsamad poolt hääletamise põhjused need, mida võib seostada sooviga kaitsta Eesti iseseisvust ja julgeolekut. Eesti ei saa üksinda (17%), see on paratamatus (9%), Eesti riigi kaitstus, hirm Venemaa ees (7%). Arvestades eakamate suurt elukogemust, on see igati mõistetav.

N Liidu loosung kadus

Suurimad muutused toimusid eurovastaste mõttelaadis. Aprillis nimetas 16% eitamise põhjusena loosungit “ühest liidust tulime, teise läheme”. Pärast rahvahääletust nimetas aga vaid 1% vastalistest seda oma vastuhääle põhjusena.

Samas tõusis rahvahääletuse ajaks nende hulk, kes uskusid mõne mõjuka eurovastase retoorikat, et liituda ju võiks, aga mitte nii ruttu, sest oodates saame paremad tingimused.

Rahvahääletuse ajaks vähenes küll nende eurovastaste arv, kes põhjendasid oma vastalisust hirmuga hinnatõusu ja raskema elu ees. Ent see hirm siiski püsib ning see oli vastuhääletajate seas olulisim põhjus.

Majanduslike põhjenduste olulisus pole üllatav. Aasta tagasi võrdles Emor eestlaste väärtushinnanguid mitme teise Euroopa rahva väärtushinnangutega. Ühe olulise erinevusena tõi Emor välja, et Eesti inimeste mõtted käivad “läbi raha filtri”. “Raha teema muutub Eesti inimesele seda aktuaalsemaks, mida enam see teda isiklikult puudutab,” tõdes Emor. (Vt Mari Kalkun “Vasikad kevadisel heinamaal”, EPL 30.9.).

Lisaks on eestlastele tähtis isiklikku elu puudutav, mitte ühiskondlikul tasandil toimuv. Meeldiva erandina on eestlastele oluline rahvusliku, aga ka piirkondliku eripära säilimine.

Kõhklejad läksid jah-leeri

Loomulikult ei saa kõiki inimesi ühe vitsaga lüüa. Emor vaatles eraldi EL-i toetajaid, vastaseid ja kõhklejaid. Toetajad olid kõige avatumad ja ühiskondlikumalt mõtlevad. Vastased väärtustasid kõige rohkem rahvuslikku identiteeti. Kõhklejatele oli tähtsaim isiklik kasu ja kahju. Rahvahääletusel kaldusid kõhklejad valdavalt jah-leeri, kuna jaatajad kasutasid kampaanias just majanduslikke argumente. Ei-leer valis vale taktika, rõhudes iseseisvuse kaotamisele ja olematule vastuolule põhiseadusega. Eitajad jagasid seda seisukohta niikuinii, aga kõhklejatele ei olnud sel mõju.

Loo alguses olnud anekdoot lõpeb aga nii:
“Ilmaasjata ütlesime “jaa”,” ütleb üks vares.
“Mis see aidanud oleks, kui me “ei” oleksime öelnud,” turtsatab teine.

Hannes Rumm, Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.