VE: Õunapuu, Jaan – regionaalminister

Parts: minister Õunapuu aeg on lõppemas
Kalle Muuli, erikorrespondent, 23.01.2004 

Peaminister Juhan Partsi sõnul hakkab minister Jaan Õunapuule haldusreformi ettevalmistamiseks antud aeg läbi saama, kuid ta ootab ära kaks nädalat, mida Rahvaliit palus maavanema staatust sätestava eelnõu täpsustamiseks.

Valitsusliit leppis detsembris kokku, et teeb jaanuaris seaduseparandused maavanemate staatuse muutmiseks ja hakkab siis kohe maavanemaid ametisse nimetama. Nüüd on selge, et jaanuaris seda ei juhtu. Millal siis ikkagi?

Kõigepealt tuleb seadust muuta. Haldusreform on Rahvaliidu ministri vastutusalas ja kui Rahvaliit palus kolmapäeval asjade täpsustamiseks aega, siis minu arvates on mõistlik seda aega anda. Üldise kommentaarina: kui on suur korralagedus, siis kord saab tulla samm-sammult.

Kas te saate nimetada mingigi tähtaja, millal kohusetäitjate asemel maavanemaid hakatakse ametisse nimetama?

Ma saan seda öelda siis, kui Rahvaliidu palutud kaks nädalat eelnõu täpsustamiseks on läbi. Oleme kokku leppinud, et kui seaduseelnõu saab menetletud, siis tulevad ka maavanemad.

Mis asjad konkreetselt vajavad täpsustamist?

Seda tuleks küsida Rahvaliidu esindajatelt. Ma kujutan ette, et täpsustamist vajavad detailid, sest põhimõttelised asjad on kokku lepitud.

Teie valitsuse liige, minister Jaan Õunapuu ei läinud eelmisel nädalal Riigikogu põhiseaduskomisjoni koosolekule neid üksikasju arutama, ehkki teda oli kutsutud.

Ministri kohustus on võidelda oma eelnõude eest parlamendis.

Kui kaua peab haldusreform veel venima, enne kui teil tekib mõte, et minister Õunapuu peaks täitma oma lubaduse astuda haldusreformi takerdumise korral tagasi?

Ma usun, et see aeg hakkab … aeg selguse saamiseks hakkab lähenema. Koalitsioonileppes on omavalitsuspoliitika osa ja need vastutused on jagatud. Aga teema on keeruline, liikuda tuleb samm-sammult.

Kümme maavalitsust viieteistkümnest on ilma maavanemata ja varsti on kõige staaþikamad kohusetäitjad juba terve aasta ametis olnud, ehkki seadus lubab kohusetäitjat ametisse nimetada ainult kolmeks kuuks. Mida kostate?

Oluline on mitte teha vigu.

Haldusreformi tähtsaim probleem pole ilmselt siiski maavanema staatus, vaid kohalike omavalitsuste liiga suur hulk. Kui kaugel on valdade arvu vähendamise plaanid?

Valitsus on teinud regionaalminister Õunapuule ülesandeks esitada valdade liitmiseks vajalik seaduseelnõu valitsusele 1. aprilliks. Töörühm Õunapuu juhtimisel töötab, olen ka ettepanekuid esitanud.

Kas need ettepanekud tähendavad 60-80 valda, nagu te olete maavanematele öelnud?

See on number. Ma räägin sellest, kuidas valdade liitumise protsessi juhtida ja milline võiks olla selles protsessis valitsuse roll.

Ja milline võiks siis olla selles protsessis valitsuse roll?

Isevoolu minnalaskmisega ja üksnes vabatahtliku liitumisega teeme oma maapiirkondadele kahju. On mitmeid näiteid, võtame kas või Rapla maakonna, kus suurte liitunud omavalitsuste kõrvale jäänud väikesed omavalitsused on jäänud väga nõrgaks ja sattunud hätta. Tulemuseks on see, et kogu piirkond ei arene enam.

Kas ma saan õigesti aru, et valitsus kavatseb sekkuda valdade liitumisse?

Riik peab olema siin üks osapool. Me peame liitumist motiveerima ja juhtima.

Üle-eelmine regionaalminister propageeris 15 maakonna muutmist 15 kohalikuks omavalitsuseks. Viimasel ajal on paljud nimekad inimesed seda ettepanekut korranud. Mis te sellest mõttest arvate?

See on julge mõte. Kui vaatame omavalitsuste ja maakondliku valitsemise korraldust, siis ongi Eestil minu meelest ainult kaks valikut. Üks neist on teha maakonnad kohalikeks omavalitsusteks. Teine võimalus on vähendada kohalike omavalitsuste arvu olemasolevaid omavalitsusi liites. Kuid selleks, et igas Eestimaa nurgas säiliks mõistlik elukorraldus, peab omavalitsusi alles jääma siiski rohkem kui viisteist.

Viisteist maakonda-omavalitsust on küll radikaalne ja selge variant, kuid sel juhul on oht, et mõnes maakonnas tekivad tähelepanuta jäävad alad.

Arvamus

Jaan Õunapuu
regionaalminister (Rahvaliit)

Koalitsioonierakondade vahel maavanemate küsimuses 23. septembril kokkulepitu alusel esitasin ettepanekud vabariigi valitsuse seaduse muutmiseks. Olen tegutsenud nende kokkulepete elluviimise nimel, kuigi möönan, et läbirääkimistel jäin mõneski küsimuses eriarvamusele.

Pärast eelnõu esimest lugemist Riigikogus tõstatas reformierakondlane Väino Linde põhiseaduskomisjonis küsimuse, kas sellesama seadusemuudatusega kavandatav siseministeeriumi kahe ministri osa on põhiseadusega kooskõlas.

Mulle sai selgeks, et koalitsioonierakondade läbirääkimised vabariigi valitsuse seaduse muutmise üle võivad kesta veel kaua. Seetõttu tegin peaministrile maavalitsuste töövõimelisena hoidmiseks ettepaneku hakata maavanemaid ametisse määrama senise seaduse alusel. Pealegi ei tasuks nii olulist seadusemuudatust teha liialt kiirustades ja põhjalikult ette valmistamata.

Jaanuaris tekkisid uuesti lahkhelid maavanemate funktsioonide määratlemisel ja ametissemääramise protseduuri küsimustes. Kitsaskohta näen avalikus konkursis.

Koalitsioonierakonnad jätkavad koostööd nii maavanemate funktsioonide kui ka ametissemääramise korra täpsustamiseks.

Jaanus Männik
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees

Rahvaliidu fraktsioonile, ministritele ega liikmeskonnale pole vastuvõetav praeguse maavalitsuse nõrgendamine ilma omavalitsustasandit oluliselt tugevdamata.

Aga just seda tekitaks menetluses olev vabariigi valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega degradeeritaks maavanem praeguselt kantsleriga võrdselt positsioonilt keskmise ametniku tasandile, kus tal puudub vähimgi võimalus olla vastutaja maakonna tervikliku arengu eest.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.