VE: Tðurbakova, Natalja – USA üliõpilaskorvpallur

Eesti naine NBA-sse ?
(06.03.2004)

Uudise pilt
Natalja Tšurbakova tunnistab, et on Ameerikas muutunud agressiivsemaks ja egoistlikumaks. Kui ta naiste NBA-sse ei pääse, jätkab ta karjääri Euroopas. Juba praegu on tal häid pakkumisi.
Foto: Argo Soolep/ Põhjarannik

Martin Müürsepp ei jää viimaseks eestlaseks NBA-s. Kohtla-Järvelt pärit Natalja Tšurbakova ihkab peagi pääseda NBA-sse – naiste NBA-sse, kirjutab reporter Ville Arike.

Ajalehtede spordirubriikides on viimastel kuudel järjest vilksatanud Natalja Tðurbakova nimi. Ikka ja jälle viskab ta USA üliõpilasliiga NCAA mängus palju punkte ja nopib hulga lauapalle. Edukamalt kui Eesti mehed seda tööd sealmail teinud on. Reaktor uuris, kui kaugele Ida-Virumaalt pärit 192 cm pikkune Tšurbakova jõuda tahab.

“Minu siht on naiste NBA,” kuulutab ta julgelt. “Ausalt öeldes ei kujuta ma ette, kui reaalne see on, kuid proovin kindlasti. Praegu näib küll, et suurliigasse pääsemine on saavutatav, kuid terve aasta seisab veel ees. Kui kõik läheb hästi ja vigastusi ei tule, lähen tuleval kevadel katsetele.”

Viskab keskmiselt 20 punkti mängus

Tšurbakova usul on alust, sest ta kuulub NCAA teise divisjoni ühe parema võistkonna, Angelo ülikooli koosseisu ning on võistkonna liider. Ta viskas põhihooaja 27 mängus keskmiselt üle 20 punkti ning võttis maha 8 lauapalli, samuti hiilgas korvisöötude andmisel ja “kulpidega”. Seni parimas mängus jäi Tšurbakova kontosse 32 punkti, 9 lauapalli, 6 söötu ja 9 “kulpi”.

Lõppeval nädalal peeti konverentsi play-off, selle finaal ööl vastu homset.

Üliõpilasliiga taset peab Tšurbakova korralikuks. “Ma pole tükk aega enam Euroopas mänginud ja võrrelda on siiski raske. Siinne korvpall on teistsugune – mehelikum. Rohkem on au sees individuaalsus ja jõuline stiil.”

Eespool toodud sõnapaari “teine divisjon” ei tasu võtta dramaatiliselt. Koolid on divisjonidesse jagatud mitte tugevuse, vaid suuruse järgi. “Meil pole eriti suur kool, siin õpib 6000–7000 tudengit. Oleme mänginud ka esimesse divisjoni kuuluvate koolidega, küll mitte parimatega. Sinna kuulub igasuguse tugevusega võistkondi. Kardan, et tolle divisjoni parimaid me ei võidaks,” räägib Tšurbakova.

Eestis alustatud töö jätkub lombi taga

Kaks ja pool aastat tagasi Ameerikasse siirdudes sattus Tšurbakova South Plainsi kolledžisse, kus õppis aasta. Korvpalli mõttes peab ta seda aega mahavisatuks. Eelmist hooaega alustas ta juba Angelo State’is, kuid Ameerika tavade kohaselt hoitakse esimese aasta mängijaid rohkem pingil. Tänavu on treener Sally Brooks ehitanud mängu Tšurbakova ümber.

Treener on Tšurbakovale öelnud, et tal on suur potentsiaal, kuid see tähendab ka suurt vastutusekoormat. “Püüan sellele mitte mõelda ning mängida nii, nagu oskan. Kui mu mäng ei suju, on teised võimelised vankrit vedama.”

Eestis, treener Igor Pugatšovi käe all sai Tšurbakova enda sõnul hea baasi. “Siinne juhendaja Brooks jätkab seda tööd. Ta tahab pallureid arendada nii individuaalselt kui ka võistkonnamängijatena. Ta ei püüa sind muuta, vaid mängu parandada. Kolledžitreener tahtis kõike muuta.

Mu tugevam külg on rünnak, sest olen pikakasvuline ning saan hakkama ka kolmesekundialast väljaspool.

Pugatšov ärgitas meid alati töötama mitmekülgsuse kallal. See aitab mind, sest mitmekülgseid mängijaid on raskem takistada.

Ameerikas olen korvpalliplatsil muutunud agressiivsemaks ja egoistlikumaks. Üldiselt meeldib mulle rohkem mängida võistkondlikult, anda ilusaid sööte. Ka on lisandunud enesekindlust.”

Suvel NBA-s, talvel Euroopas?

Ükskõik, kas NBA-sse õnnestub murda või mitte, võib Tšurbakova jätkata talvel 2005/06 karjääri Euroopas.
“NBA-s mängitakse suvel, Euroopas talvel. Sisuliselt on mul olemas pakkumine Rootsist, kus olen viis aastat mänginud, kuid tahaksin proovida end kõrgemal tasemel – näiteks Hispaanias.

Korvpallurina avanevad kahtlemata kõige paremad karjäärivõimalused naiste NBA-s. Kui aga sinna ei pääse, pole pärast ülikooli lõppu siin midagi teha, sest naistele rohkem korralikke mänguvõimalusi Ameerikas pole,” selgitab Tšurbakova.

Et korvpall on Tšurbakova elus esiplaanil, jäävad muud tegemised tagaplaanile. Ta õpib rahvusvahelist äri ning saab normaalseid hindeid. “Kevadsemester läheb raskemaks, sest praegu on mängugraafik tihe ja paljud loengud jäävad vahele,” muretseb Tšurbakova. Õnneks ei pea ta keele valdamise pärast enam muretsema.
“Esimene aasta oli keeruline, sest siia tulles ma inglise keelt hästi ei osanud. Kuid kui ümberringi kogu aeg selles keeles räägitakse, õpib väga kiiresti,” nendib Kohtla-Järvel venekeelses keskkonnas üles kasvanud Tšurbakova, kes Reaktorile annab intervjuu vene keeles.

Tšurbakova oskab ka eesti keelt, kuid tal on praktikat viimasel ajal väga vähe. Eesti koondise eestikeelses töökeskkonnas saab ta aga kenasti hakkama. “Ta on väga õpihimuline,” kinnitab Tšurbakovaga palju lävinud Rene Kundla, ajalehe Põhjarannik spordireporter.

Tšurbakova saab küll korvpallistipendiumi, kuid peab päevas mõne tunni ka tööd tegema. Ta korraldab ülikooli inglise keele kateedris paberimajandust. “Stipist piisab vaid korteri ja õppimise eest tasumiseks. Kuid kojusõidupileteid on samuti vaja,” märgib korvpallineiu.

Tahab tulla Eesti koondise mängudele

Ehkki Nataljale meeldib Euroopa elu rohkem, on ta Ameerikas nüüdseks harjunud. Ta elab korteris koos Ryani-nimelise poiss-sõbraga, kellega tutvus juba paar aastat tagasi kolledžipäevil. Seejärel läksid mõlemad Angelo ülikooli.

Päevad on praegu, hooajal, üsna üheülbalised. Kell 7 äratus, siis kooli, tööle ja treeningule. Õhtul tuleb veel õppida ja enne südaööd püüab piiga magama saada. “Hooajal on ajast kõige jaoks suur puudus,” märgib Tšurbakova murelikult. Kusjuures treeningud kestavad hooaja eel 4-5 ning mängude ajal 2,5-3 tundi.

Ta tahab võtta ka suvel loenguid, et saada kooliga tuleva aasta maiks-juuniks ühele poole. Kodumaale pääseb ta ehk augustis paariks nädalaks.

Kuuldes, et septembris ootavad Eesti koondist Euroopa meistrivõistluste B-grupi mängud, elavneb Tšurbakova kohe. “Millal ja kellega? Teen kõik võimaliku, et selleks ajaks koolist vabaks saada!”

Mida teeb 210 cm pikk Jaana Kotova?

Ookeanitagustes ülikoolides on lisaks Tšurbakovale end pildile mänginud Marju Sõber ja Jaana Kotova, kellest viimane oleks ka Eesti meeste koondises pikim mängija.

210 cm pikkune Kotova on pälvinud tähelepanu kui maailma pikimaid naisi. Kuid üliõpilasliigas NCAA on ta end jäädvustanud ka kõigi aegade edetabelis. Kolm aastat tagasi pani ta ühes mängus 13 kulpi! NCAA kõigi aegade paremusreas annab see koha esikümne piirimail.

Tänavu sügisel 30-aastaseks saav Kotova siirdus suure lombi taha seitsme aasta eest ega o
le kodumaale naasnud. Eesti rahvusnaiskonna peatreener Kersti Sirel suhtles Kotovaga viimati eelmisel suvel, meilitsi. “Ta on end seal kenasti sisse seadnud, kuid Jaana peas liigub igasuguseid mõtteid. Pole välistatud, et ta ühel hetkel naaseb Eestisse ja jääbki siia.” Sireli teada mängib Kotova praegu mitte eriti tugevas sarjas.

Tagamängija, Kalevi peatreeneri Andres Sõbra tütar Marju kuulus veel aasta eest Louisville’i ülikooli põhitegijate sekka. “Marju nimele kuulub ilmselt tänaseni kooli rekord – kaheksa kolmepunktiviset mängus,” tunneb papa Sõber uhkust.

Mullu lõpetas Marju kooli ja koos sellega ka sportlasekarjääri. Ehkki ka tema unistas naiste NBA-st. Ka talle tuli pärast kooli lõpetamist pakkumine Hispaania esimese divisjoni klubilt.

“Nüüd on suvel pulmad tulemas, ilmselt hakkasid need mõtted Marju peas mõlkuma juba eelmisest kevadest,” arvab isa. Meedia- ja kommunikatsioonierialal õppinud Marju töötab nüüd teles spordikommentaatorina. Samuti juhendab ta korvpalliplatsil väikesi tüdrukuid. Isa Andresele tundub, et tütar seob elu USA-ga, ta väljavalitu mängib ameerika jalgpalli.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.