Plahvatused toimusid kolmes raudteejaamas: Atochas, Santa Eugenias ja El Pozonis, kirjutas BBC.
Kuigi plahvatuste põhjused pole veel selged, peab politsei kahtlusalusteks baski terroriste.
Pühapäeval toimuvate parlamendivalimiste tõttu on Hispaania politsei olnud baski terroristide võimalike rünnakute kartuses kõrgendatud valmisolekus.
Baski separatistliku partei liidri Arnaldo Otegi sõnul ei olnud ETA plahvatustega seotud. Otegi süüdistas terroriaktis araabia vastupanuliikumist.
Hispaania oli üks USA suurimatest toetajatest Iraagi sõja eel ja ajal.
Kolm päeva enne parlamendivalimisi korraldatud kümme pommiplahvatust kärgatasid kolmes raudteejaamas neljas reisijaid täis rongis. Kolm neist olid linnalähirongid ja üks linnadevaheline Intercity kiirrong. Kolm pommi plahvatas Madridi kesklinnas Atocha raudteejaamas, neli sama jaama lähedal, üks Santa Eugenias ja kaks Pozo jaamas. Atocha on Madridi kahest suurest raudteejaamast lõunapoolseim, Santa Eugenia ja El Pozo asuvad kagusse jäävates eeslinnades
Esimene pomm plahvatas kell 7.39 ja viimane kell 7.42 kohaliku aja järgi. Eestis näitasid kellaosutid sel ajal üht tundi rohkem. Napilt üheksa tundi varem oli Madridis lõppenud maailmas suurt tähelepanu äratanud ülipõnev jalgpallimäng, milles kohalik Real alistas Müncheni Bayerni. Politseinikud leidsid hiljem veel kolm pommi ja panid need plahvatama.
Eesti välisministeeriumi esialgsetel andmetel eestlased Madridis kannatada ei saanud.
Telekanalid näitasid eile Madridist ronge, mille keres haigutasid suured augud. Politsei, päästetöötajad ja kaaskodanikud toimetasid sündmuspaigalt minema haavatuid ja ohvrite veriseid jäänuseid. «Vigastatuid on igasuguseid, paljudel on vigastatud nägu, on küljest tulnud jäsemeid ja murdunud luid. Te ei tea, kui jõuetuna me end tunneme, sest ei suuda kõiki aidata,» rääkis kiirabiauto juht Enrique Sanchez Atocha jaamas. «Rong rebiti lahti nagu tuunikalakonserv… Me ei teadnud, kellele esimesena abi anda. Kõik kohad olid verd täis. See oli veresaun,» lisas Sanchez, pisarad silmis.
«Kõikjal lebasid rööbaste kõrval tükkideks rebitud laibad. See oli hullem kui sõjas,» rääkis juhtunu tunnistajaks olnud vanem mees.
«See oli nagu põrgus. Õhus oli tunda põlenud liha lõhna,» ütles üks pommirünnaku üleelanu.
Päästeteenistused ja haiglad kutsusid inimesi verd andma, et vigastatud vajalikku abi saaksid. Paljud ellujäänud lasid sündmuspaigal haavade sidumiseks oma riided ribadeks lõigata.
Valitsus: see oli ETA
Hispaania valitsus süüdistas terrorirünnakus otsekohe baskide iseseisvuse eest võitlevat rühmitust ETA, mille nii Euroopa Liit kui ka USA on tunnistanud terroriorganisatsiooniks.
«On absoluutselt selge, et terroriorganisatsioon ETA tahtis korraldada laialdase vastukajaga rünnakut,» ütles siseminister Angel Acebes ajakirjanikele.
«Tapjad püüavad külvata terrorit ja tekitada kaost. See on kollektiivne tapmine, mille autoriks on kuritegelik jõuk ETA,» vahendas Reuters/BNS tööminister Eduardo Zaplana sõnu raadiojaamale Cadena Ser.
Valitsuse väitel olid eilsetes rongiplahvatustes pommid tehtud niisugusest lõhkeainest, mida tavaliselt kasutab ETA.
Baski keelustatud partei Batasuna juht Arnaldo Otegi seevastu tõrjus väiteid ETA seotusest plahvatustega ning süüdistas nende toimepanekus araabia vastupanuvõitlejaid. Ka mitmed ETA-asjatundjad leidsid, et eilsed rongiplahvatused erinevad baski äärmuslaste tavalisest käekirjast. Varem on ETA enamasti oma plaanidest telefonitsi ette hoiatanud ning rünnanud eelkõige võimu esindajaid, mitte lihtinimesi. Tõsi, erandeid on olnud.
Osa eksperte avaldas siiski veendumust, et rünnaku korraldas ikkagi ETA. «See oli selgelt katse endast valimiste eel märku anda. Nad pidid midagi tegema, et tõestada oma elujõudu, oma olemasolu,» ütles Prantsuse Kriminoloogiainstituudi ETA-ekspert Jean Chalvidant.
Veebruaris oli ETA kuulutanud Kataloonia provintsis välja vaherahu, kuid teatas, et mujal Hispaanias jätkatakse 14. märtsi parlamendivalimiste eel võitlust veelgi ägedamalt.
Vähem kui kahe nädala eest, 29. veebruaril vahistas politsei kaks ETA liiget, kes olid teel Madridi pakiautoga, milles oli 536 kilogrammi lõhkeainet. Tookord väideti, et ETA valmistus nurjama 22. mail Madridis peetavaid Hispaania kroonprintsi pulmi.
Kui eile oli tegu tõepoolest ETA rünnakuga, siis on see rühmituse ajaloos kõigi aegade ohvriterohkeim. ETA senine suurim veretöö pärines 1987. aastast, kui Barcelona ühe kaubamaja plahvatuses hukkus 21 inimest. Kokku on baski äärmuslased 1968. aastast saadik tapnud võitluses iseseisva Baskimaa eest umbes 850 inimest.
Kolmepäevane lein
Hispaania ametist lahkuv peaminister Jose Maria Aznar kutsus valitsuse kriisiistungile, et arutada rünnakut, mis on Hispaania rängim pärast 1975. aastast, kui demokraatia Franco diktatuuri järel taastati.
Pärast istungit lubas Jose Maria Aznar telepöördumises rahvale leida need, kes vastutavad Madridi massimõrva eest. «Me ei tagane terroristlike tapmiste ees. Süüdlaste üle mõistetakse kohut ja nad saavad karistuse,» ütles ta. «Meie sihiks on totaalne, täielik ja tingimusteta võit terrorismi üle,» rõhutas Aznar, avaldades ohvrite omastele kaastunnet. Ta kuulutas kuningriigis välja kolmepäevase leina ja kutsus inimesi täna õhtuks üles ETA vastu meelt avaldama.
Valitsev Rahvapartei (PP) otsustas peatada valimiskampaania, mille keskmeks oli karmim suhtumine iseseisva Baskimaa nimel võitlevatesse separatistidesse. Valimised otsustati siiski ära pidada.
Üksmeelne hukkamõist
Euroopa Liidu liikmesriikide juhid avaldasid Hispaaniale kaastunnet, paljud neist väljendasid suurt kohkumust rünnakute üle, mis Euroopa Parlamendi esimehe Pat Coxi sõnul on hirmsaim terroriakt Euroopa Liidu ajaloos. Euroopa Parlament pidas Strasbourg’is hukkunute mälestuseks leinaseisaku.
Euroopa Komisjoni president Romano Prodi nimetas hommikuse tipptunni ajal rahvast täis rongides toimunud plahvatusi veriseks, julmaks ja mõttetuks rünnakuks. Prodi sõnul ei saa need, kes selle metsiku kuriteo taga seisavad, kaitsetute inimeste ründamist millegagi õigustada.
Paavst Johannes Paulus II saatis Hispaania katoliku kirikule kaastundeavalduse, milles plahvatusi nimetatakse jälestusväärseks rünnakuks.
Briti välisminister Jack Straw keeldus vastamast ajakirjanike küsimusele, kas rünnak võis olla terrorivõrgustiku al Qaeda kätetöö. Rühmitust süüdistatakse mullu novembris Türgis Briti huvide vastu suunatud samalaadsetes üheaegsetes pommiplahvatustes. Suurbritannia ja Hispaania olid teatavasti Iraagi sõjas USA kindlaimad toetajad.
Iisrael kutsus vaba maailma ühinema terrorismi vastu. «Terrorism on kolmas maailmasõda ning vaba maailma riigid peavad ühinema selle vastu. Madridis juhtunu tõestas seda taas,» ütles Iisraeli peaministri Ariel Sharoni esindaja Raanan Gissin agentuurile AFP.
Eesti peaminister Juhan Parts saatis eile Hispaania kolleegile Jose Maria Aznarile ning Hispaania Rahvapartei peasekretärile Mariano Rajoyle kaastundeavalduse.
«Ma olen tänahommikustest pommiplahvatustest Madridis sügavalt šokeeritud. Kahjuks on maailmas endiselt inimesi, kes üritavad vägivalla abil oma eesmärkideni jõuda,» kirjutas peaminister kaastundeavalduses.
Uudised
Madrid, 11. märts 2004
Madridis hukkus plahvatustes 173 inimest
11.03.2004 14:09PM Online
Vähemalt 173 inimest sai surma ja 592 haavata neljapäeva hommikul tipptunnil toimunud mitmetes plahvatustes Madridi rongides, teatas CNN.
Plahvatused toimusid kolmes raudteejaamas: Atochas, Santa Eugenias ja El Pozonis, kirjutas BBC.
Kuigi plahvatuste põhjused pole veel selged, peab politsei kahtlusalusteks baski terroriste.
Pühapäeval toimuvate parlamendivalimiste tõttu on Hispaania politsei olnud baski terroristide võimalike rünnakute kartuses kõrgendatud valmisolekus.
Baski separatistliku partei liidri Arnaldo Otegi sõnul ei olnud ETA plahvatustega seotud. Otegi süüdistas terroriaktis araabia vastupanuliikumist.
Hispaania oli üks USA suurimatest toetajatest Iraagi sõja eel ja ajal.
xxx
See oli hullem kui sõda. See oli põrgu!
Aadu Hiietamm, SLÕL, reede. 12. märts 2004
Madridis eile hommikuse tipptunni ajal rongides plahvatanud pommid tapsid Hispaania siseministeeriumi esialgsetel andmetel vähemalt 190 ja vigastasid 1247 inimest.
Esimene pomm plahvatas kell 7.39 ja viimane kell 7.42 kohaliku aja järgi. Eestis näitasid kellaosutid sel ajal üht tundi rohkem. Napilt üheksa tundi varem oli Madridis lõppenud maailmas suurt tähelepanu äratanud ülipõnev jalgpallimäng, milles kohalik Real alistas Müncheni Bayerni. Politseinikud leidsid hiljem veel kolm pommi ja panid need plahvatama.
Eesti välisministeeriumi esialgsetel andmetel eestlased Madridis kannatada ei saanud.
Telekanalid näitasid eile Madridist ronge, mille keres haigutasid suured augud. Politsei, päästetöötajad ja kaaskodanikud toimetasid sündmuspaigalt minema haavatuid ja ohvrite veriseid jäänuseid. «Vigastatuid on igasuguseid, paljudel on vigastatud nägu, on küljest tulnud jäsemeid ja murdunud luid. Te ei tea, kui jõuetuna me end tunneme, sest ei suuda kõiki aidata,» rääkis kiirabiauto juht Enrique Sanchez Atocha jaamas. «Rong rebiti lahti nagu tuunikalakonserv… Me ei teadnud, kellele esimesena abi anda. Kõik kohad olid verd täis. See oli veresaun,» lisas Sanchez, pisarad silmis.
«Kõikjal lebasid rööbaste kõrval tükkideks rebitud laibad. See oli hullem kui sõjas,» rääkis juhtunu tunnistajaks olnud vanem mees.
«See oli nagu põrgus. Õhus oli tunda põlenud liha lõhna,» ütles üks pommirünnaku üleelanu.
Päästeteenistused ja haiglad kutsusid inimesi verd andma, et vigastatud vajalikku abi saaksid. Paljud ellujäänud lasid sündmuspaigal haavade sidumiseks oma riided ribadeks lõigata.
Valitsus: see oli ETA
Hispaania valitsus süüdistas terrorirünnakus otsekohe baskide iseseisvuse eest võitlevat rühmitust ETA, mille nii Euroopa Liit kui ka USA on tunnistanud terroriorganisatsiooniks.
«On absoluutselt selge, et terroriorganisatsioon ETA tahtis korraldada laialdase vastukajaga rünnakut,» ütles siseminister Angel Acebes ajakirjanikele.
«Tapjad püüavad külvata terrorit ja tekitada kaost. See on kollektiivne tapmine, mille autoriks on kuritegelik jõuk ETA,» vahendas Reuters/BNS tööminister Eduardo Zaplana sõnu raadiojaamale Cadena Ser.
Valitsuse väitel olid eilsetes rongiplahvatustes pommid tehtud niisugusest lõhkeainest, mida tavaliselt kasutab ETA.
Baski keelustatud partei Batasuna juht Arnaldo Otegi seevastu tõrjus väiteid ETA seotusest plahvatustega ning süüdistas nende toimepanekus araabia vastupanuvõitlejaid. Ka mitmed ETA-asjatundjad leidsid, et eilsed rongiplahvatused erinevad baski äärmuslaste tavalisest käekirjast. Varem on ETA enamasti oma plaanidest telefonitsi ette hoiatanud ning rünnanud eelkõige võimu esindajaid, mitte lihtinimesi. Tõsi, erandeid on olnud.
Osa eksperte avaldas siiski veendumust, et rünnaku korraldas ikkagi ETA. «See oli selgelt katse endast valimiste eel märku anda. Nad pidid midagi tegema, et tõestada oma elujõudu, oma olemasolu,» ütles Prantsuse Kriminoloogiainstituudi ETA-ekspert Jean Chalvidant.
Veebruaris oli ETA kuulutanud Kataloonia provintsis välja vaherahu, kuid teatas, et mujal Hispaanias jätkatakse 14. märtsi parlamendivalimiste eel võitlust veelgi ägedamalt.
Vähem kui kahe nädala eest, 29. veebruaril vahistas politsei kaks ETA liiget, kes olid teel Madridi pakiautoga, milles oli 536 kilogrammi lõhkeainet. Tookord väideti, et ETA valmistus nurjama 22. mail Madridis peetavaid Hispaania kroonprintsi pulmi.
Kui eile oli tegu tõepoolest ETA rünnakuga, siis on see rühmituse ajaloos kõigi aegade ohvriterohkeim. ETA senine suurim veretöö pärines 1987. aastast, kui Barcelona ühe kaubamaja plahvatuses hukkus 21 inimest. Kokku on baski äärmuslased 1968. aastast saadik tapnud võitluses iseseisva Baskimaa eest umbes 850 inimest.
Kolmepäevane lein
Hispaania ametist lahkuv peaminister Jose Maria Aznar kutsus valitsuse kriisiistungile, et arutada rünnakut, mis on Hispaania rängim pärast 1975. aastast, kui demokraatia Franco diktatuuri järel taastati.
Pärast istungit lubas Jose Maria Aznar telepöördumises rahvale leida need, kes vastutavad Madridi massimõrva eest. «Me ei tagane terroristlike tapmiste ees. Süüdlaste üle mõistetakse kohut ja nad saavad karistuse,» ütles ta. «Meie sihiks on totaalne, täielik ja tingimusteta võit terrorismi üle,» rõhutas Aznar, avaldades ohvrite omastele kaastunnet. Ta kuulutas kuningriigis välja kolmepäevase leina ja kutsus inimesi täna õhtuks üles ETA vastu meelt avaldama.
Valitsev Rahvapartei (PP) otsustas peatada valimiskampaania, mille keskmeks oli karmim suhtumine iseseisva Baskimaa nimel võitlevatesse separatistidesse. Valimised otsustati siiski ära pidada.
Üksmeelne hukkamõist
Euroopa Liidu liikmesriikide juhid avaldasid Hispaaniale kaastunnet, paljud neist väljendasid suurt kohkumust rünnakute üle, mis Euroopa Parlamendi esimehe Pat Coxi sõnul on hirmsaim terroriakt Euroopa Liidu ajaloos. Euroopa Parlament pidas Strasbourg’is hukkunute mälestuseks leinaseisaku.
Euroopa Komisjoni president Romano Prodi nimetas hommikuse tipptunni ajal rahvast täis rongides toimunud plahvatusi veriseks, julmaks ja mõttetuks rünnakuks. Prodi sõnul ei saa need, kes selle metsiku kuriteo taga seisavad, kaitsetute inimeste ründamist millegagi õigustada.
Paavst Johannes Paulus II saatis Hispaania katoliku kirikule kaastundeavalduse, milles plahvatusi nimetatakse jälestusväärseks rünnakuks.
Briti välisminister Jack Straw keeldus vastamast ajakirjanike küsimusele, kas rünnak võis olla terrorivõrgustiku al Qaeda kätetöö. Rühmitust süüdistatakse mullu novembris Türgis Briti huvide vastu suunatud samalaadsetes üheaegsetes pommiplahvatustes. Suurbritannia ja Hispaania olid teatavasti Iraagi sõjas USA kindlaimad toetajad.
Iisrael kutsus vaba maailma ühinema terrorismi vastu. «Terrorism on kolmas maailmasõda ning vaba maailma riigid peavad ühinema selle vastu. Madridis juhtunu tõestas seda taas,» ütles Iisraeli peaministri Ariel Sharoni esindaja Raanan Gissin agentuurile AFP.
Eesti peaminister Juhan Parts saatis eile Hispaania kolleegile Jose Maria Aznarile ning Hispaania Rahvapartei peasekretärile Mariano Rajoyle kaastundeavalduse.
«Ma olen tänahommikustest pommiplahvatustest Madridis sügavalt šokeeritud. Kahjuks on maailmas endiselt inimesi, kes üritavad vägivalla abil oma eesmärkideni jõuda,» kirjutas peaminister kaastundeavalduses.