Andrus Veerpalu – 2002. aasta inimene

Aasta inimene: Andrus Veerpalu
Reede 13.12.2002 Postimees

Kui Andrus Veerpalu 12. veebruari päevasüdames Soldier Hollow’ olümpiastaadionile libises, teadis suusamees ise, teadsid sinimustvalgete lippude lehvitajad tribüünil ja mitusada tuhat televaatajat maakera teisel poolel, mis on teoksil.

Finishijoone ületamisel viibutas Veerpalu käega ja tema nägu täitus sõbraliku naeratusega. Koolipoisina suusatamise tähtsaimaks toiminguks võtnu tegi teoks unistuse, mille täitumisse oli kaljukindlalt uskunud.

Veerpalu räägib vähe, aga kui ta otsustab midagi öelda, ütleb täpselt. «See on väga suur saavutus, supertunne. Kindlasti tunnen end väga uhkelt.» Nii ütles ta paar tundi pärast võidukat olümpiafinishit.

Üle tosina aasta teadlikku valmistumist ja üle saja tuhande kilomeetri läbimist suuskadel. Rõõm eneseületamisest ja edasiminekust. Kurbus haigestumise ja vigastuse üle. Kartus teha tugevas harjutamistuhinas kehale liiga. Ent kõige üle armastus – ta on tunnistanud, et võib suusatada lõputult.

«Arvan, et eestlased rõõmustavad ja pidutsevad. See oli suur kordaminek.» Kõigi kordaminek, mõtles aasta tegija.

Ta teab, et ei saanud võitjaks üksi. Ta tahab, et temaga koos hinnataks ka treener Mati Alaveri, hooldemeeskonda, arste, massööre, harjutamispartnereid. Ta ise oskab neid hinnata. Oma lähedaste hindamisest rääkimata.

Andrus Nilk
Jarek Jõepera foto

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.