Pöördumine haridusministrile

Täiskasvanud teavad, et iga asi algab ikka tahtmisest alustada õigel ajahetkel ja algusest. Taasiseseisvumise algusaastail ilmselt sellisele pragmaatikale aega ja tahtmist ei jätkunud, sest poliitikud keskendusid oma naba imetlemisele ja “aktsiate” kasvule, mitte ühiskonna jätkusuutlikule harimisele.
Kurb tõdeda, et enam kui 30 aasta jooksul pole Eestis leidunud ühtki haridusministrit, kes oleks suutnud Põhiseaduses deklareeritud eesti keele kaitset alustada kooliküpsuse mõiste kehtestamisega.
Täna hädaldatakse hariduse alarahastuse ja üle-pea-käivate probleemidega, mille lõppu lähiaastail vaevalt tulla saab.

Üks võimalus siiski on, st kui lapsed ise alustavad oma haridusteed algusest. Kuid selleks on vaja, et haridusminister määraks kooliküpsuse mõistes riigikeele oskuse tingimuse ja selle täitmise delegeerida lasteaedadele. Usun, et lasteaiad suudavad ise laste füüsilise ja vaimsuse kõrval kooliküpsust ka riigikeele oskuses hinnata.
Tõsi, kui lapsel jääb keeleoskuses midagi vajaka, on mõistlikum jätta laps “lasteaeda kordama”, kui luua lisaprobleeme magistri-haridusega täiskasvanutele meie haridussüsteemis.
Keeleõpe lasteaias pole lastele kohustus, vaid lihtsalt laste igapäevane mäng sõpradega…
Täiskasvanud mängivad isekeskis omi “mänge”…
Arenenud Euroopa kultuur-riikides on riigikeelt mittevaldava lapse ees kooliuks suletud.
Aga ka … Venemaal…
https://www.err.ee/1610007103/narvas-avas-uksed-metoodikakeskus-mis-toetab-eestikeelsele-oppele-uleminekut