Edgari paralleelne ühiskond

Edgari paralleelne ühiskond  

 pilt

Kuna ta ei saa jagada ordeneid, lähevad loosi vapimärgid. Kuna ta ei usalda tavameediat, ostab ta aega Kruuda spordikanalis. Seda rida võib jätkata.

Kosmoloogid on läbi aegade pidanud vaidlusi, kas meie universum võiks olla vaid üks omataolistest ning kas mitte ei eksisteeri ehk kõrvu siinsega lõpmatul hulgal muid universumeid. Mõned neist erinevad meie omast võib-olla vaid mõne detaili poolest, teised on tundmatuseni võõrad.

Vaadates aga Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare töid ja tegemisi, tundub mulle üha enam, et ta on juba ammugi rajamas omaenda suveräänset maailma. See paralleelne ühiskond, kus kehtivad omad väärtused ja reeglid, kogub jõudu otse Eesti inimeste silme all.
Palun, siin on konkreetsed näited.

Vapimärgid vs teenetemärgid

1997. aastast peale välja antavast Tallinna vapimärgist on kujunenud mõneti rivaal Kadri­oru välja antavatele riiklikele teenetemärkidele. Olukorras, kus vapimärke on antud mitu korda vähem, on selle omamine tegelikult palju haruldasem au kui näiteks Valgetähe teenetemärk. Prestiižne on pälvida autasu, kuid osa sellest prestiižist langeb osaks ka aumärgi andjale, kes ju seostub niiviisi väärikate inimestega.
Tallinna vapimärgi on pälvinud seni 13 kavaleri ja vormiliselt otsustab nende andmise volikogu. Ettepaneku teeb Savisaare juhitud linnavalitsus.

Vabaduskell vs vabadussammas

Kunstnik Leonhard Lapini kavandatud Vabaduse kell on monument hetkele Eesti ajaloos, kus Edgar Savisaar etendas peaministrina kõige nähtavamat rolli. Taasiseseisvumine 20. augustil 1991.
Savisaar ise oli selle installatsiooni teokssaamise kõige aktiivsemaid eestvedajaid. Tema selle 2003. aasta detsembris koos president ­Arnold Rüütliga ka avas.
Koos ristikujulise vabadussambaga, mis kerkib tänavu novembris Vabaduse kellast kiviviske kaugusele, moodustub ansambel, kus igaüks saab endale valida hingelähedasema monumendi.
20. august 1991 vs 24. veebruar 1918 Nende kuupäevade teineteisele vastandamine oleks kohatu, kuid Edgar Savisaare hääles vist kellelgi kahtlust olla ei saa. Vabariigi aastapäeva vastuvõtul las esitlevad end rahvale muud tegelased, Savisaar veedab traditsiooniliselt aega Hundisilmal külameestega viina võttes.
2006. aastal rääkis Savisaar Virumaa Teataja ajakirjanikule Hundisilmal: “Olgem ausad, ega mulle see pingviinide paraad ei meeldi. Minul näiteks frakki ei ole ja neid medaleid saab kanda ainult frakiga.”

Tallinna munitsipaalpolitsei vs Eesti politsei

Munitsipaalpolitsei on asi, mida Edgar Savisaare juhitud Keskerakond on ajanud vähemalt sama järjekindlalt kui astmelist tulumaksu. 2003. aastal munitsipaalpolitsei linna korrakaitseüksusena Tallinnas lõpuks ka sündis. Esimeseks juhiks sai vana keskerakondlane Tiit Kivikas.
Nagu riigipolitseil, on ka Tallinna munitsipaalpolitseil olemas abipolitseinikud. Neid nimetatakse vabatahtlikeks korrakaitsjateks.

Koostööleping Putini parteiga vs Eesti välispoliitika

Eesti Vabariigil on NATO ja Euroopa Liit, Savisaare parteil aga koostöölepe Ühtse Venemaaga. Kunagi oma poliitilise karjääri jooksul ei ole Savisaar koormanud end liig tiheda seotusega Eesti enamasti konsensusliku välispoliitilise liini ehk läänemaailma struktuuridesse integreerumise külge. Vastupidi. Savisaare sõidud Moskvasse ja kohtumised Tallinnas kõrgete Vene võimukandjatega teevad temast ühe Eesti salongikõlblikuma poliitiku ida suunal. Need, kes oleksid veel salongikõlblikumad, on lihtsalt marginaalid.

Tallinna linnavalitsuse pressikonverents vs valitsuse pressikonverents

Ehkki Savisaar tavatseb tema teateid kuulama tulnud ajakirjanikke noomida ja seda kolmapäevast kohtumist mõttetuks pidada (“Te kirjutate ju nagunii, mida ise tahate!”), on ta enamasti kohal. Paralleel neljapäeviti Toompeal toimuva valitsuse pressikonverentsiga on ilmne. Seal peab press ära kuulama peaminister Ansipi tähelepanekud eri teemadel, otse sõimata aga ei ole vist “pressivaenlaselt” saanud.
Mõlemat üritust on võimalik veebiülekandes jälgida.

Kalev Sport vs ETV

31. jaanuaril algusega kell 21.45 saab rahvas Kalev Spordi telekanalil näha esimest “linnapea tundi”. Tegu on otsesaatega, kus inimesed saavad ka telefonis küsimusi esitada.
“Oma” või vähemalt “sõbralik” telejaam on Savisaare jaoks uus nähtus. Suhe Eesti sõltumatu meediaga on tema jaoks kulgenud aastaid üle kivide ja kändude ning viimastel aastatel on pigem püsivas madalseisus.
Savisaarel on ka oma lehegrupeering: Kesknädal, Pealinn/Stolitsa ja linnaosalehed. Kanaleid paralleelse reaalsuse levikuks jagub piisavalt.

Telefonikõne kaptenile vs kehtiv sõiduplaan

Saaremaa parvlaeva tagasipöördumine kai juurde, et hilinenud Savisaar peale võtta, on piisavalt tähelepanuväärne privileeg, et see läinudnädalane juhtum ära märkida.
Juba George Orwell tõdes oma kuulsas teoses “Loomade farm”: “Kõik loomad on võrdsed. Aga mõned loomad on veel võrdsemad.”
2006. aasta suvel kirjutas Postimees, et Saare­maalt Hiiumaale kulgev Triigi-Sõru parvlaev ja reisijad ootasid majandusminister Savisaare jõudmist poolteist tundi.

K-kohuke vs Jänksi kohuke

Kuna politseiuurimine ei tõestanud K-kohukesel süüstavat ega muidu väära seost Savisaare Keskerakonnaga, on raske ka ehitada pädevat konstruktsiooni, mis asetaks K-kohukese Savisaare maailma ning eraldaks selle toote Jänksist ja muudest kohukestest tavamaailmas.
Tumerohelisel põhjal valge K-täht jääb siiski alatiseks Eesti valimistrikkide kullafondi.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.