Eesti iseseisvus sai NATO-lt ajaloo tugevaima kaitsetagatise

Eesti iseseisvus sai NATO-lt ajaloo tugevaima kaitsetagatise
Priit Simson, 30.03.2004)

Ruut Venemaa on korduvalt ähvardanud NATO laienemist jõuga peatada

Ruut USA välisministri sõnul sai vana võlg Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ees tasutud

Uudise pilt
USA õhujõududesse kuuluvad hävitajad F16 New Jerseys õhkutõusu eel ruleerimas. Samasugused lennukid Belgiast kaitsevad alates eilsest Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Edaspidi valvavad NATO idapiiri kordamööda teistegi NATO liikmete õhujõud.
Foto: Reuters

Eile õhtul sai Eestist NATO liikmesriik, kui peaminister Juhan Parts andis USA rahandusministeeriumisse hoiule liitumisdokumendi.

Parts viitas, et Eesti jaoks on tegemist enneolematu julgeolekutagatisega. “Eestil on nüüd julgem olla. Julgem, kui kunagi varem meie ajaloo vältel,” ütles peaminister pärast liitumispaberite üleandmist.

Parts kinnitas, et Eesti annab oma panuse, et NATO püsiks parima julgeolekuliiduna, mis kunagi on eksisteerinud. Ühtlasi kinnitas, ta, et 1949. aastal loodud Põhja-Atlandi alliansi näol on tegemist ainsa organisatsiooniga, mis suudab tõhusalt tegeleda nii uute kui ka vanade julgeolekuriskidega.

Vana võlg sai tasutud

Liitumisdokumentide üleandmise järel osales peaminister Parts USA välisministri Colin Powelli poolt liitujariikide valitsusjuhtidele antud lõunal. Powell toonitas oma kõnes, et uus laienemisring tähendab seda, et seniste liikmesriikide ammune võlg Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ees on nüüd tasutud. Õhtul kohtus Parts koos teiste valitsusjuhtidega ka USA presidendi George W. Bushiga.

Leedulased pidutsevad

Kurssi NATO-ga liitumisele alustas Eesti napilt pärast iseseisvumist 1991. aastal, osaledes Põhja-Atlandi Nõukogu loomises. Kümme aastat tagasi jõudis koostöö praktiliste sammudeni, kui Eesti hakkas kaasa lööma rahuvalveprogrammis “Partnerlus rahu nimel”.

Intensiivne dialoog liitumis-küsimustes läks käima 1996. aastal, hoolimata Venemaa korduvatest ähvardustest, et NATO laienemise korral Balti riikidesse kasutab ta jõudu. Lõpliku liitumiskutse sai Eesti koos kuue teise Kesk-ja Ida-Euroopa riigiga 2002. aasta novembris Praha tippkohtumisel.

NATO asutamisleppe mõjukaim artikkel 5 teatab, et relvastatud rünnakut ühe või mitme liikmesriigi vastu käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu ja sel juhul asuvad kõik lepingu- osalised rünnatud riiki abistama.
Eestis algavad liitumispidustused 2. aprillil, mil heisata tuleb ka riigilipud, Leedus aga toimus juba eile õhtul sel puhul kaitseministeeriumi hoone ees menukamate rock- ja jazzmuusikute kontsert “Leedu laulab rahule” ning rahvale pakuti putru ja teed.

NATO lennukid tõusid Baltimaade taevasse

Eile õhtul maandusid Leedus esimesed NATO sõjalennukid eesmärgiga jääda patrullima Põhja-Atlandi bloki õhuruumi Baltimaade kohal. Nelja Belgia pilootide juhitavat F-16 tüüpi hävitajat toetavad maa pealt poolsada Taani õhuväelast, kes jõudsid Šiauliai lähistele Zokniai lennuväljale transportlennukis C-130 ühes abivarustusega.

Nelja lennuki rotatsiooniperiood Baltikumis jääb paarikuiseks, seejärel saabub siia uus patrullmeeskond. Eestis hävitajatel veel sobilikku baasi pole, Ämari õhubaas peaks vajaliku kõlblikkuseni jõudma uue kaitsejõudude arengukava järgi 2010. aastaks. Praegu on Ämari valmis vastu võtma väiksemaid, paarikümnetonnise kandevõimega transportlennukeid, mis on vähenõudlikumad.

“Õhuturve ei ole üksnes sõjaline missioon,” selgitas õhuväe staabiülem kapten Mart Vendla õhuturbe võimalusi. “Patrull-lennukeid on teoreetiliselt võimalik kaasata ka politseioperatsioonide jälitustegevusse.” Vendla sõnul saab õhuturbe-lennukeid vajadusel kasutada ka tsiviillennukite abistamisel, kui tekib kahtlus nende tehnilises seisundis ja on vaja välisvaatluse abil maandumise eel kontrollida nende tehnilist seisukorda.

Vene õhujõudude endine ülem Anatoli Kornukov reageeris NATO lennukite saabumisele Venemaa vahetusse lähedusse ägedalt, tehes selgeks, et piiririkkumise korral tuleb need kohe alla tulistada.

Venemaa välisministeerium väljastas avalduse, milles juhtis tähelepanu Eesti ja Läti poolsele vähemusi diskrimineerivale poliitikale, muretses sõjalise transiidi pärast Venemaa põhiterritooriumi ja Kaliningradi vahel ning osutas NATO AWACS vaatluslennukite kurseerimisele piki Venemaa piiri.

“EÜE ja Euromais on ühtne NATO pere…”

1982. aastal tegutses EÜE lõunaregioonis legendaarne Euromaisi rühm. Ühel suveõhtul istuti saunas ning skandeeriti “I love Thatcher!”. See oli üks fraas rühma äsjasest hittloost “EÜE ja Euromais”.

Märksa olulisem osa laulust oli muidugi refrään, mis kõlas “EÜE ja Euromais on ühtne NATO pere / kel Reagan, Thatcher, Pinochet teeb pai ja ütleb tere”. Aastaid hiljem kuulis seda lugu ka Margaret Thatcher isiklikult. Lauljaks polnud keegi muu kui Mart Laar.

“Ega ma väga pikalt seda “Euromaisi” lugu talle ei laulnud, sest ma ei oska lihtsalt laulda. Kuid Thatcher’ile meeldis see lugu väga,” meenutas Laar eile.

Laari osa selle loo valmimisel oli tähelepanuväärne: fraas “I love Thatcher!” oli tema panus.

Kuid refrääni, mis nüüd on märksa päevakajalisem kui 22. aastat tagasi, on Tartu ülikooli ajalooprofessori Mati “kukeke” Lauri loodud. Ülejäänud sõnade koostamises osales kogu Euromaisi rühm (teiste hulgas ka Sulev Kannike, Andrus Salupere, Jaak Lõhmus, Mare Oja, Imbi Kannike, Väino Silm, Toomas Sepp, Merike Kuivits jt).
Euromaisi rühmas oli ka Lauri Vahtre, kes on Lauri kõrval teine tähtis sõnade autor. Vahtre meenutas eile, et ühel õhtul tuli “kukeke” laulusõnadega sauna, laulis loo ette ja siis asuti kollektiivselt lugu
täiendama. “Tagantjärele ei mäleta, kes millised laused lisas, aga see on meeles, et refrään on puhtalt “kukekese” oma ja hüüde “I love Thatcher!” lisas Laar,” rääkis Vahtre.

Väidetavalt sündis lugu vabadusele mõeldes. Kuna sõnad olid 1980-ndate alguses piisav põhjus, et kogu rühm selle loomise eest kinni panna, ei kiputud lugu avalikes kohtades laulma. Ometi jõudsid sõnad mõne aja pärast julgeolekuasutuste lauale ja autoreid asus tuvastama KGB. Paraku asjatult.

Praeguses Tartu kirjanike majas käisid kordamööda selgitusi andmas peaaegu kõik Euromaisi rühma liikmed. Teiste hulgas ka rühma sagedane külaline Laar.

“Ma oleks viimane loll olnud, kui oleksin oma panust avalikult tunnistanud,” rääkis Laar. KGB-sse oli asja ka “kukeke” Lauril. Tema autorlust toona tuvastada ei suudetud. “Ega me ise ei püüdnud seda lugu massidele väga tutvustada ja esialgu laulsime seda laulu vaid isekeskis. Meie eesmärk oli ikkagi vabadusse jääda, mitte kinni kukkuda,” selgitas Laur. Siiski laulsid varsti “EÜE ja Euromaisi” kõik endast lugupidavad malevarühmad. 1987. aasta suvel esitas ansambel Justament lugu ka Tallinnas Raekoja platsil.

Mart Laari andmetel kogunevad 4. aprillil Euromaisi rühma liikmed taas. Kokkusaamise eesmärk on laulda sedasama “EÜE ja Euromaisi” lugu.
Mirko Ojakivi

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.