Haapsalust alguse saanud niinimetatud hapukapsasõda on jõudmas lõpule. Võitjana tulid välja turgudel tegutsevad väikemüüjad, kes aasta algusest ei pea enam maksma sama suurt riigilõivu kui suured toidukäitlejad, vahendab TV3 uudistesaade.
Ajaleht Meie Maa tõi hiljuti endise süsteemi kohta hea näite: turul kuu aega hapukapsaid müüv vanamemm pidi maksma aastas toidukäitlemise eest täpselt sama palju riigilõivu kui näiteks Rakvere Lihakombinaat. Vaatamata mahtude ja riskide tohutule erinevusele tuli mõlemal maksta aastas 1500 krooni, kuna toiduseadus kohtles ühe vitsaga nii väheste kogustega kauplevat pensionäri kui tonnide kaupa müüvat suurtootjat.
Kuid uut muret tekitavad turumüüjatele hoopis uuest aastast nõutavad eurokaalud, mis suurema külmaga töötada ei taha. “Ju siis on eurovärk,” ohkas üks õues kaupa müüv naine, ta pole kindel, kas seal kaalud ikka vastu peavad – külmaga saab neil aku kiiresti tühjaks.
Hapukapsasõda läbi – võitsid väikemüüjad
Hapukapsasõda läbi – võitsid väikemüüjad
10.01.2010 20:06
Haapsalust alguse saanud niinimetatud hapukapsasõda on jõudmas lõpule. Võitjana tulid välja turgudel tegutsevad väikemüüjad, kes aasta algusest ei pea enam maksma sama suurt riigilõivu kui suured toidukäitlejad, vahendab TV3 uudistesaade.
Ajaleht Meie Maa tõi hiljuti endise süsteemi kohta hea näite: turul kuu aega hapukapsaid müüv vanamemm pidi maksma aastas toidukäitlemise eest täpselt sama palju riigilõivu kui näiteks Rakvere Lihakombinaat. Vaatamata mahtude ja riskide tohutule erinevusele tuli mõlemal maksta aastas 1500 krooni, kuna toiduseadus kohtles ühe vitsaga nii väheste kogustega kauplevat pensionäri kui tonnide kaupa müüvat suurtootjat.
Kuid uut muret tekitavad turumüüjatele hoopis uuest aastast nõutavad eurokaalud, mis suurema külmaga töötada ei taha. “Ju siis on eurovärk,” ohkas üks õues kaupa müüv naine, ta pole kindel, kas seal kaalud ikka vastu peavad – külmaga saab neil aku kiiresti tühjaks.
OA_show(27);<br />
// –></SCRIPT>