Kontroll tuleb teha igal juhulKai Tänavsuu
Viimasel ajal palju kõmu tekitanud elektripaigaldiste kontrolli tähtaeg lükatakse edasi ning hind võib langeda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitab, et elektriohutusseaduse alusel kehtestatud elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostamise nõue lükatakse edasi vähemalt 1. jaanuarini 2004.
Ministeeriumi tööstusosakonna peaspetsialist Ago Pelisaar kinnitab, et täpne tähtaeg selgub lähinädalatel. Tema sõnul kavandab ministeerium praegu teavitamiskampaaniat, et info jõuaks inimesteni paremini.
Süsteemid korda
AS Elektrikontrollikeskuse peainspektori Tõnis Mägi sõnul süüdistavad inimesed kontrolli pärast tihti Eesti Energiat (EE), kes üldse asjasse ei puutu.
EE on ettevõte, kes müüb energiat ning kontrollib vaid arvesteid. Elektripaigaldisi kontrollivad aga vastavad firmad.
“Üks meesterahvas helistas, et tal on Eesti ajast vool sees ning mis seal siis kontrollida,” toob Mägi näite inimeste suhtumisest. “Inimene arvab, et kord pandud, siis seisab igavesti. Aga näiteks isolatsioon rikneb ajaga, lülitite kontaktid põlevad ära, kaitsmed on tihti lubatust suuremad või ise parandatud jne.”
Mägi selgitab, et paigaldis peab vastama paigaldamisaegsele eeskirjale. “Praegune seadus nõuab, et elektrisüsteemid oleksid korras ja hooldatud, ei midagi enamat,” ütleb ta. “See on ju meie igapäevane keskkond. Kuidas tohib seal surma saada?”
Vaidlusi on tekitanud kontrolli eest maksmine.
“Auto ülevaatusel me sellest probleemi ei tee,” lausub Mägi. “Ülevaatus tagab ju ohutuse.”
Mida teeb kontroll
Peainspektor Tõnis Mägi sõnul võivad 1. ja 2. liiki elektripaigaldisi (vt teabekasti) kontrollida vastavalt akrediteeritud firmad, keda on hetkel 11–12. 3. liiki võivad kontrollida kõik elektrifirmad, kes on ennast elektrifirmana registreerinud.
Infot elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostajate ja elektritöö ettevõtjate kohta saab Internetist aadressil http://www.mkm.ee/index.html ?id=1003
Ministeeriumi tööstusosakonna peaspetsialist Ago Pelisaar nentis, et praegusel hetkel on see tõepoolest ainuke koht, kust teostajate kohta infot saab. Kavas on hakata vastavate firmade nimekirju avaldama ka ajalehtedes.
Kontrollijad soovivad näha elektripaigaldise projekti ja teada saada elektrisüsteemide ehitajat. OÜ Teimilabori juhataja Aleksander Matti sõnul ei ole projekti 90% inimestest. Paljud projektid on küll arhiivides, kui vaid viitsitaks otsida.
OÜ Teimilabori juhataja Aleksander Matt kontrollib, kas kõik asjad toimivad ikka nii nagu peab ning ei ole ohtu
|
Projekti olemasolu hõlbustaks kontrolli tööd, ent seda nõudma ei hakata. Erandiks on paigaldised, mis on valminud alates 1999. aastast. Nendel peaks Ago Pelisaare sõnul projekt olemas olema.
Igal juhul on aga vajalikud vähemalt kilpide skeemid.
Tõnis Mägi sõnul ei tähenda kontroll seda, et tullakse, vaadatakse ja võetakse raha. Tegelikult tehakse elektripaigal-dise põhjalik ülevaatus. Selle tulemusel saab omanik teada, millised on puudused ja mida tuleb täpselt teha.
Kui vajalikud parandused on tehtud, teavitatakse sellest kontrollijat, kes siis otsustab, kas vaadata objekt uuesti üle või saab omanik kohe nõuetekohasuse tunnistuse. Ülekontrollimine sõltub sellest, kui mahukaid ja olulisi parandusi oli vaja teha.
Aleksander Matt räägib, et kui elamus avastatakse puudujääke, siis esmalt tehakse märgukiri. Kui olukord on eluohtlik, teavitatakse sellest Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (TJI) ja elektrivõrku. Seejärel võtab TJI omanikuga ühendust ning võib talle teha tähtajalise ettekirjutuse ohu kõrvaldamiseks või vajadusel ka trahvi määrata.
Koos on odavam
Tõnis Mägi soovitab korteriomanikel ja maakohtades asuvatel majadel ühiselt kontroll kutsuda. Nii tuleb odavam.
Tema sõnul võib sel moel hind ühe korteri kohta alata 150 kroonist. Maaelamutes on see kallim, sest lisandub sõidukulu. Tasu sõltub töö hulgast ja kontrollimisele kulutatud ajast. Kui kõik on korda tehtud, skeemid olemas – läheb kiiremini.
Mägi rõhutab, et keegi ei nõua inimestelt kontrolli tellimist kohe. “Selleks saab raha koguda ja valmistuda,” sõnab ta. “Kui oleme omanikud, siis on meil kohustused. Tuleb mõelda ohutusele.”
Tööstusosakonna peaspetsialisti Ago Pelisaare sõnul kavandab ministeerium lisatingimuste loomist, et teenuse pakkujaid saaks turule rohkem tulla, see peaks omakorda konkurentsis hindu odavdama. Tema hinnangul võivad need muudatused jõustuda selle aasta lõpul või uue algul.
Kontroll ainult tellimisel
Tõnis Mägi kinnitas, et kontrollid lähevad kohale ainult omaniku tellimisel. Ise võib kohale tulla kontrollima vaid Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kellel on selleks õigus. Ainult TJI inspektoritel on õigus määrata trahve, mis üksikisikule võib olla kuni 18 000 ning juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni.
TJI elektriohutuse osakonna peaspetsialist Ellen Luts kinnitab, et nemad ei hakka kindlasti inimesi kohe trahvima. Siiani ei ole tehtud ühtegi trahvi. Ta lisab, et eesmärk on asjade korda saamine, mitte trahvimine.
“Hirmu ei tasu tunda, kuna nüüd tuli aega juurde,” ütleb Luts. “Nõuame seda, mis niikuinii peaks korras olema. Elektrisüsteemid on ju ohtlikud.”
Üle Eesti on paigaldiste olukord erinev sõltuvalt sellest, kas elukohal on peremeest olnud või mitte. Luts on optimistlik ning usub, et olukord läheb üha paremaks. Ta ei usu siiski, et lisaks antud aastaga asjad korda saaksid.
Asi päris hull
“Inimesed ei saa aru, et peavad ise tegema,” räägib Luts. “Ütlevad ikka, et tehku riik, Eesti Energia või keegi teine.”
Teimilabori juhataja Aleksander Matti sõnul on kolme aasta jooksul nõuetekohasuse tunnistuse saanud aga vaid 5% elukohtadest. Praegu annab labor kuus välja 6–10 tunnistust.
Matti sõnul on olukord päris trööstitu. Aastaid ei ole inimesed midagi teinud oma elektripaigaldise parandamiseks. “Inimestel ei ole olnud raha, et korralikult investeerida,” lausub ta. “Ei teadvustata vajadust muuta elektrisüsteemid ohutuks.”
Matti sõnul tekib seetõttu palju probleeme ka Lääne elektriseadmetega. Seadmes võib olla kaitsesüsteem, kui aga pistikupesal puudub kaitsemaandus, siis süsteem ei toimi ning võib panna ohtu seadme või koguni inimese.
Elektrikontrollikeskuse peainspektor Tõnis Mägi nendib, et kuni 70. aastateni oli kontroll kõva ning kord oli majas. Kuid viimased 30 aastat ei ole sellega enam vajalikul määral tegeldud ning olukord on käest läinud.
Mis on mis
• Elektripaigaldised on jagatud kolme liiki.
• 1. liik: need, mis asuvad (tervishoiu) operatsiooniruumides, plahvatus- ja suurõnnetuseohuga objektidel.
• 2. liik: kõik kõrgepingelised ja üle 35A (ampri) peakaitsme nimivooluga madalpingelised (sh üle 35A peakaitsmega elamute) elektripaigaldised. Nende kontrollimise tähtpäev oli 1. jaanuar 2001.
• 3. liiki kuuluvad paigaldised, mille peakaitse on väiksem kui 35 A, näiteks korterid.
• Elektripaigaldised on näiteks juhtmed, seinakontaktid, lülitid, arvestid jms.
• Elektriseadmed on näiteks elektripliit, televiisor, triikraud jms.
Allikas: elektriohutusseadus
• 2001. a toimus 109 tulekahju, mis olid põhjustatud riketest elektriseadmetes, ning 239 tulekahju, mis põhjustatud riketest elektripaigaldistes.
• 2002. a üheksa kuuga vastavalt 70 ja 163.
Allikas: päästeamet
Uudised
Kontroll tuleb teha igal juhul
Kontroll tuleb teha igal juhulKai Tänavsuu
Viimasel ajal palju kõmu tekitanud elektripaigaldiste kontrolli tähtaeg lükatakse edasi ning hind võib langeda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitab, et elektriohutusseaduse alusel kehtestatud elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostamise nõue lükatakse edasi vähemalt 1. jaanuarini 2004.
Ministeeriumi tööstusosakonna peaspetsialist Ago Pelisaar kinnitab, et täpne tähtaeg selgub lähinädalatel. Tema sõnul kavandab ministeerium praegu teavitamiskampaaniat, et info jõuaks inimesteni paremini.
Süsteemid korda
AS Elektrikontrollikeskuse peainspektori Tõnis Mägi sõnul süüdistavad inimesed kontrolli pärast tihti Eesti Energiat (EE), kes üldse asjasse ei puutu.
EE on ettevõte, kes müüb energiat ning kontrollib vaid arvesteid. Elektripaigaldisi kontrollivad aga vastavad firmad.
“Üks meesterahvas helistas, et tal on Eesti ajast vool sees ning mis seal siis kontrollida,” toob Mägi näite inimeste suhtumisest. “Inimene arvab, et kord pandud, siis seisab igavesti. Aga näiteks isolatsioon rikneb ajaga, lülitite kontaktid põlevad ära, kaitsmed on tihti lubatust suuremad või ise parandatud jne.”
Mägi selgitab, et paigaldis peab vastama paigaldamisaegsele eeskirjale. “Praegune seadus nõuab, et elektrisüsteemid oleksid korras ja hooldatud, ei midagi enamat,” ütleb ta. “See on ju meie igapäevane keskkond. Kuidas tohib seal surma saada?”
Vaidlusi on tekitanud kontrolli eest maksmine.
“Auto ülevaatusel me sellest probleemi ei tee,” lausub Mägi. “Ülevaatus tagab ju ohutuse.”
Mida teeb kontroll
Peainspektor Tõnis Mägi sõnul võivad 1. ja 2. liiki elektripaigaldisi (vt teabekasti) kontrollida vastavalt akrediteeritud firmad, keda on hetkel 11–12. 3. liiki võivad kontrollida kõik elektrifirmad, kes on ennast elektrifirmana registreerinud.
Infot elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostajate ja elektritöö ettevõtjate kohta saab Internetist aadressil http://www.mkm.ee/index.html ?id=1003
Ministeeriumi tööstusosakonna peaspetsialist Ago Pelisaar nentis, et praegusel hetkel on see tõepoolest ainuke koht, kust teostajate kohta infot saab. Kavas on hakata vastavate firmade nimekirju avaldama ka ajalehtedes.
Kontrollijad soovivad näha elektripaigaldise projekti ja teada saada elektrisüsteemide ehitajat. OÜ Teimilabori juhataja Aleksander Matti sõnul ei ole projekti 90% inimestest. Paljud projektid on küll arhiivides, kui vaid viitsitaks otsida.
Projekti olemasolu hõlbustaks kontrolli tööd, ent seda nõudma ei hakata. Erandiks on paigaldised, mis on valminud alates 1999. aastast. Nendel peaks Ago Pelisaare sõnul projekt olemas olema.
Igal juhul on aga vajalikud vähemalt kilpide skeemid.
Tõnis Mägi sõnul ei tähenda kontroll seda, et tullakse, vaadatakse ja võetakse raha. Tegelikult tehakse elektripaigal-dise põhjalik ülevaatus. Selle tulemusel saab omanik teada, millised on puudused ja mida tuleb täpselt teha.
Kui vajalikud parandused on tehtud, teavitatakse sellest kontrollijat, kes siis otsustab, kas vaadata objekt uuesti üle või saab omanik kohe nõuetekohasuse tunnistuse. Ülekontrollimine sõltub sellest, kui mahukaid ja olulisi parandusi oli vaja teha.
Aleksander Matt räägib, et kui elamus avastatakse puudujääke, siis esmalt tehakse märgukiri. Kui olukord on eluohtlik, teavitatakse sellest Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (TJI) ja elektrivõrku. Seejärel võtab TJI omanikuga ühendust ning võib talle teha tähtajalise ettekirjutuse ohu kõrvaldamiseks või vajadusel ka trahvi määrata.
Koos on odavam
Tõnis Mägi soovitab korteriomanikel ja maakohtades asuvatel majadel ühiselt kontroll kutsuda. Nii tuleb odavam.
Tema sõnul võib sel moel hind ühe korteri kohta alata 150 kroonist. Maaelamutes on see kallim, sest lisandub sõidukulu. Tasu sõltub töö hulgast ja kontrollimisele kulutatud ajast. Kui kõik on korda tehtud, skeemid olemas – läheb kiiremini.
Mägi rõhutab, et keegi ei nõua inimestelt kontrolli tellimist kohe. “Selleks saab raha koguda ja valmistuda,” sõnab ta. “Kui oleme omanikud, siis on meil kohustused. Tuleb mõelda ohutusele.”
Tööstusosakonna peaspetsialisti Ago Pelisaare sõnul kavandab ministeerium lisatingimuste loomist, et teenuse pakkujaid saaks turule rohkem tulla, see peaks omakorda konkurentsis hindu odavdama. Tema hinnangul võivad need muudatused jõustuda selle aasta lõpul või uue algul.
Kontroll ainult tellimisel
Tõnis Mägi kinnitas, et kontrollid lähevad kohale ainult omaniku tellimisel. Ise võib kohale tulla kontrollima vaid Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kellel on selleks õigus. Ainult TJI inspektoritel on õigus määrata trahve, mis üksikisikule võib olla kuni 18 000 ning juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni.
TJI elektriohutuse osakonna peaspetsialist Ellen Luts kinnitab, et nemad ei hakka kindlasti inimesi kohe trahvima. Siiani ei ole tehtud ühtegi trahvi. Ta lisab, et eesmärk on asjade korda saamine, mitte trahvimine.
“Hirmu ei tasu tunda, kuna nüüd tuli aega juurde,” ütleb Luts. “Nõuame seda, mis niikuinii peaks korras olema. Elektrisüsteemid on ju ohtlikud.”
Üle Eesti on paigaldiste olukord erinev sõltuvalt sellest, kas elukohal on peremeest olnud või mitte. Luts on optimistlik ning usub, et olukord läheb üha paremaks. Ta ei usu siiski, et lisaks antud aastaga asjad korda saaksid.
Asi päris hull
“Inimesed ei saa aru, et peavad ise tegema,” räägib Luts. “Ütlevad ikka, et tehku riik, Eesti Energia või keegi teine.”
Teimilabori juhataja Aleksander Matti sõnul on kolme aasta jooksul nõuetekohasuse tunnistuse saanud aga vaid 5% elukohtadest. Praegu annab labor kuus välja 6–10 tunnistust.
Matti sõnul on olukord päris trööstitu. Aastaid ei ole inimesed midagi teinud oma elektripaigaldise parandamiseks. “Inimestel ei ole olnud raha, et korralikult investeerida,” lausub ta. “Ei teadvustata vajadust muuta elektrisüsteemid ohutuks.”
Matti sõnul tekib seetõttu palju probleeme ka Lääne elektriseadmetega. Seadmes võib olla kaitsesüsteem, kui aga pistikupesal puudub kaitsemaandus, siis süsteem ei toimi ning võib panna ohtu seadme või koguni inimese.
Elektrikontrollikeskuse peainspektor Tõnis Mägi nendib, et kuni 70. aastateni oli kontroll kõva ning kord oli majas. Kuid viimased 30 aastat ei ole sellega enam vajalikul määral tegeldud ning olukord on käest läinud.
Mis on mis
• Elektripaigaldised on jagatud kolme liiki.
• 1. liik: need, mis asuvad (tervishoiu) operatsiooniruumides, plahvatus- ja suurõnnetuseohuga objektidel.
• 2. liik: kõik kõrgepingelised ja üle 35A (ampri) peakaitsme nimivooluga madalpingelised (sh üle 35A peakaitsmega elamute) elektripaigaldised. Nende kontrollimise tähtpäev oli 1. jaanuar 2001.
• 3. liiki kuuluvad paigaldised, mille peakaitse on väiksem kui 35 A, näiteks korterid.
• Elektripaigaldised on näiteks juhtmed, seinakontaktid, lülitid, arvestid jms.
• Elektriseadmed on näiteks elektripliit, televiisor, triikraud jms.
Allikas: elektriohutusseadus
• 2001. a toimus 109 tulekahju, mis olid põhjustatud riketest elektriseadmetes, ning 239 tulekahju, mis põhjustatud riketest elektripaigaldistes.
• 2002. a üheksa kuuga vastavalt 70 ja 163.
Allikas: päästeamet