Lääne-Virumaa: Riik tahab endale suurt osa metsamaadest

Riik tahab endale suurt osa metsamaadest

Nüüdseks on selge, et Lääne-Virumaa vabadest metsamaadest tahab riik endale majandamiseks üle 14 tuhande hektari.

Lääne-Viru Keskkonnateenistuse metsanduse peaspetsialist Raivo Helm rääkis, et toimikute koostamine nimetatud alade kohta tehti alates märtsikuust ülesandeks neile. Protsess lükati käima koostöös valdadega ja viimased täidavad olulist rolli vabade metsamaade riigistamisel või erastamisel edaspidigi.

Vabad metsamaad on alad, mis on juba kaitse all või sinna minemas, samuti tükid, mis külgnevad metskonna maadega või jäävad kiiludena-tükkidena lausa nende sisse. “Oleme selle asjaga tegelenud intensiivselt alates juunikuust,” tähendas Helm ja lisas, et mitmesugustel põhjustel valdadest andmete kättesaamine venis.

Viimane oli Rägavere, kuid eile saadi ka nendega asjad ühele poole. Väga selgelt ja sirgelt käis toiming Väike-Maarjas.

Keerulisim on protsess kindlasti Vihula vallas, millest hõlmab suure osa enda alla Lahemaa Rahvuspark.

Saadud andmed näitavad, et kõne all olevad alad on võrdlemisi suured (keskmiselt 20 hektarit), sageli liigniisked ja paljudes kohtades kahjuks põhjalikult rüüstatud. Samuti alad, mis paljuski pole senisel erastamisel huvi pakkunud. “Kui ainuüksi meie maakonnas on niisuguseid maid arvult üle seitsmesaja, hektaritelt üle neljateistkümne tuhande, siis võib arvata, mis see üle Eesti teha võib,” nentis Raivo Helm.

Osa kõrgematel aladel olevaid metsamaid on tulevikus mõeldud vahetusmaadeks, sest osa kaitsealuste maade metsaomanikke võivad nõuda kas maa väljaostmist või vahetusmaad. Viimast ju riigil seni peaaegu üldse polnud. Napib ka raha.

Pärast keskkonnateenistuse taotlusi valdadest esitatakse need maavalitsusele, kus vastav komisjon need üle vaatab. “Vaidlustest kindlasti pääsu pole,” märkis metsaametnik.

Helm teab, et mõnel pool on neid taotlusi isegi suurendatud, mitte vähendatud.

Kui kõik korda saab, antakse maad Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde regiooni majandada.

Kõigepealt tuleb üle vaadata, mis seal üldse teha vaja. Kui üle kümne aasta pole midagi liigutatud, kui metsarüüste välja arvata, siis võib ju arvata, missugune laamas pilt ees ootab. Ilma põhjaliku inventuuri ja metsakorralduskava koostamiseta siin toime ei tule.

Silmi ei saa sulgeda tõsiasja ees, et just nimetatud maadel, kus pole mingit silma peal olnud, on toimunud rohkesti röövraieid ja metsavargusi.

“Me peame ju lõpptulemusena jõudma niikaugele, et igal maatükil on lõpuks omanik,” lausus Raivo Helm.

Maareform on Helmi hinnangul Eestis veninud kahetsusväärselt pikale.

Maareformi seadus võeti vastu juba 1991. aasta oktoobrikuus, seega varsti juba kaksteist aastat tagasi.

Tähtaegu on järjest pikendatud ja seadust mitu korda muudetud. Nüüd on lõpuks otsustatud, et tuleb lõplikud tähtajad kindlaks määrata.

Viimastel aastatel avalduste esitajad peavad käesoleva aasta 1. novembriks otsustama, kas nad võtavad oma metsamaad tagasi või piirduvad kompensatsiooniga.

TAOTLUSED VALDADELE:

Kõige rohkem taotlusi on riigil Vihula vallas: 213 metsatükki, kokku 2390,9 hektarit, vähim Rakvere vallas, kus arvud vastavalt 8 ja 256,7 ha. Rägavere vallas on need arvud 23 ja 170,8 ha.

Lääne-Virumaal 778 metsatükki, kokku 14 224,2 hektarit.

–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.