Ajaloost
Pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mida tunneme Narva-Jõesuuna.
Võimalik, et just see koorekiht ristis Narva-Jõesuu “Põhjamaa Rivieraks”, ju siis meeldiv rannaliiva ja puhketingimused kannatasid võrdlust kuulsa prantsuse kuurortlinnaga.
Ilusad pargid on linna lahutamatuks osaks. Nagu Kuursaalgi, ilmestavad teisedki hooned linna lähiajalugu ja praeguseid muresid.
Praegugi on linna hoonestuses on kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad, pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid.
Tänapäev
Elanikke 3600. Narva-Jõesuu kaugus Narvast 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km – kõikidega hea bussiühendus.
Linn elab praegu üle raskeid aegu nii nagu teisedki ääremaa väikelinnad. Linn minetas arusaadavatel põhjustel oma peasissetulekuallika – puhkajate teenindamisest saadava tulu ning pole suutnud seda millegagi asendada. Lahendusi siiski otsitakse, sest
Narva-Jõesuu on kuurortlinn
Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Siin paikneb viis aastaringselt töötavat sanatootiumi/hotelli, lisaks mõningad baarid ja kauplused.
Rand. Narva lahe 12 km pikkusest laiast puhta peene liivaga supelrannast jääb 7,5 km linna piiridesse. Antud alale organiseeritakse suvine vabaaja veetmise keskus.
Majutusasutused. Majutusasutuste võrk on siin väga hästi väljakujunenud, oma teenuseid pakkuvad mitmed erinevad majutus asutused, pakkudes ühtekokku ca 685 voodikohta, millele lisandub suve hooajaks ca 200 voodikohta noortelaagrites. Samas pakkuvad sanatooriumid lisaks majutusele ka ravivõimalust.
• Sanatoorium Kajakas
• Sanatoorium Liivarand
• Sanatootium Narva-Jõesuu
• Sanatoorium Põhjarannik
Linna omapärasus stressileevendav mikrokliima pakub ideaalset puhkamise-taastumise võimalust.
Turismiteeninduses töötab ca 300 inimest, kellest enamus on kvalifitseeritud töötajad.
Sihtgrupid. Eelkõige on Narva-Jõesuu ideaalne peatuspaik trassil Sankt-Peterbur-Tallinn grupituristidele, kes soovivad tutvuda Kirde-Eestiga. Aga samuti siseturistidele, ka üksikutele…
Turismi arendamine toimub era- ja avaliku sektori koostööl, kus juures peamine finantseerimine toimub siiski erasektoris. Lisaks toetab siinset turismi arengut ka mitmed välisorganisatsioonid.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Narva-Jõesuu
Ajaloost
Pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mida tunneme Narva-Jõesuuna.
Võimalik, et just see koorekiht ristis Narva-Jõesuu “Põhjamaa Rivieraks”, ju siis meeldiv rannaliiva ja puhketingimused kannatasid võrdlust kuulsa prantsuse kuurortlinnaga.
Ilusad pargid on linna lahutamatuks osaks. Nagu Kuursaalgi, ilmestavad teisedki hooned linna lähiajalugu ja praeguseid muresid.
Praegugi on linna hoonestuses on kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad, pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid.
Tänapäev
Elanikke 3600. Narva-Jõesuu kaugus Narvast 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km – kõikidega hea bussiühendus.
Linn elab praegu üle raskeid aegu nii nagu teisedki ääremaa väikelinnad. Linn minetas arusaadavatel põhjustel oma peasissetulekuallika – puhkajate teenindamisest saadava tulu ning pole suutnud seda millegagi asendada. Lahendusi siiski otsitakse, sest
Narva-Jõesuu on kuurortlinn
Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Siin paikneb viis aastaringselt töötavat sanatootiumi/hotelli, lisaks mõningad baarid ja kauplused.
Rand. Narva lahe 12 km pikkusest laiast puhta peene liivaga supelrannast jääb 7,5 km linna piiridesse. Antud alale organiseeritakse suvine vabaaja veetmise keskus.
Majutusasutused. Majutusasutuste võrk on siin väga hästi väljakujunenud, oma teenuseid pakkuvad mitmed erinevad majutus asutused, pakkudes ühtekokku ca 685 voodikohta, millele lisandub suve hooajaks ca 200 voodikohta noortelaagrites. Samas pakkuvad sanatooriumid lisaks majutusele ka ravivõimalust.
Linna omapärasus stressileevendav mikrokliima pakub ideaalset puhkamise-taastumise võimalust.
Turismiteeninduses töötab ca 300 inimest, kellest enamus on kvalifitseeritud töötajad.
Sihtgrupid. Eelkõige on Narva-Jõesuu ideaalne peatuspaik trassil Sankt-Peterbur-Tallinn grupituristidele, kes soovivad tutvuda Kirde-Eestiga. Aga samuti siseturistidele, ka üksikutele…
Turismi arendamine toimub era- ja avaliku sektori koostööl, kus juures peamine finantseerimine toimub siiski erasektoris. Lisaks toetab siinset turismi arengut ka mitmed välisorganisatsioonid.