Paaristunnel püsiühenduseks?

Saaremaa püsiühenduseks on pakutud Saaremaa püsiühenduse tasuvusuuringus Viirelaiu ja Virtsu vahele (lk 45-48) punktis 6. Tunnelid vaid üheavalist 12..12,5m läbimõõduga tunnelit.

Pikiprofiil.jpg:

T12.jpg: Üheavalise tunneli T12 ristlõigeÜldjuhul mõistetaksegi tunneli all vaid üheavalist tunnelit, mille miinustena mainitakse ennekõike:

  • rajamine on kitsastes tingimustes väga keerukas ja ohtlik;
  • glaustrofoobia ilmingud;
  • auto- ja tunneliavariide avariide korral moodustuvasse tupikusse on juurdepääs väga komplitseeritud; 
  • kahesuunaline liiklus suurendab ohuriske;
  • keeruline ventileerimisüsteem jpms

Eelnimetatud puuduste ja vähese informeerituse tõttu tavaliselt loobutakse (traditsioonilise üheavalise) tunnelisühenduse rajamisest ja tehakse panus sillale.

Paaristunnel on kaasaegne alternatiiv

Kaasaja arusaamad on tunnelite osas muutunud samuti kui tavaehituses ja kasutatavad tehnoloogiadki.  Küsimus ongi pigem selles, kas uuendusi märgatakse, aktsepteeritakse ja arengut soovitakse.

Alljärgnevad skeemid-lõiked paaristunnelist (2 ava ristlõikega D=8,5m) ja ühenduskäigust (horisontaallõige ühenduskäigu kohal)

Paaristunneli lõiked.jpg: Paaristunneli ristlõige ja horisontaallõige (fragment ühenduskäigu kohal)

Paaristunnel on kahe ühesuunalise liiklusega tunneli omavahelise ühendusega süsteem.

Paaristunneli eelised üheavalise tunneli ees on ilmsed:

  • ühesuunaline turvaline liikluskorraldus;
  • liiklemine kahel sõidurajal teeb liiklemise ohutuks ja sujuvaks;
  • ühenduskäik võimaldab peatuda või teha tagasipööre ja jätkata liiklemist teises tunneliavas. Koht ventilatsioonikambrite, pumplate ja turvaväravate jaoks;  
  • transpordivahendite liikumisel kaasnev õhuvool hõlbustab tunneli ventileerimissüsteemi lahendit, koormust ja õhusaastet;
  • ohtlike ja suuregabariidiliste veoste tegemisel pole vajadust teistele liiklejatele tunnelit tervikuna sulgeda;
  • glaustrofoobianähte esineb minimaalselt;
  • avariide korral hõlpus juurdepääs sündmuskohale päästetööde korraldamiseks.

Paaristunneli rajamine on kulukam, sest tuleb rajada ikkagi kaks tunneliava ja nende vahele iga 50…200m järel ühenduskäik. Ühenduskäikude sagedus on kallakutel sagedam kui horisontaalosal. 

Väidan, et paaristunneli ehitusmaksumus on vaid ~1,5..1,8 korda kallim üheavalise tunneli maksumusest (ehk ligilähedane samaväärse silla maksumusega). Põhjendus on lühike – just kaks ava ja ühenduskäigud hõlbustavad ehitustööde korraldust optimiseerida ja alandada ehitusmaksumust (tõsi, mitte materjalide arvel).

Paaristunneli ekspluatatsioonikulud peaks eeldatavalt jääma pakutud üheavalise tunneli tasemele. Siinkohal mainigem, et erinevalt sillast ei sõltu tunneli ekspluatatsioonikulud aastaajast.

Õigesti projekteeritud nn torutunnelile (nt SuperCor, multi plate) on maavärinad ja maalihked vähem ohtlikud kui raudbetoon-tunnelile või sillale; orkaanidest rääkimata…

Tunneli asukoht, st tunneliavad ei pea olema sadamate läheduses. Mistõttu  Saaremaa püsiühenduse tasuvusuuringus  väljapakutud tunneli asukohta peaks käsitlema kui ühte paljudest variantidest. Vahemärkus: tunneli kaldteede lubatud maksimaalne kalle on 5%

Tunneli-ühenduse ületamatu eelis – ei risusta Suurt väina ega selle looduskeskkonda.

Arutlege. Arvustage. Analüüsige. Otsustage.

Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.