• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Narva linna vanus

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Ajaloolased vaidlustavad Narva juubeli
(08:08 14.01.2004)

Uudise pilt

NARVA, 14. jaanuar (EPLO) – Narva järjekordse juubeli tähistamine nõukogude süsteemi järgi on küsimärgi all, mistõttu 2006. aastal võib linna pidulik 750. aastapäeva tähistamine ära jääda, kirjutab Postimees.

Narva aselinnapea kultuuri alal Galina Moldon nentis, et linnavalitsus oli valmis juba varakult pidustusteks valmistuma hakkama, kuid ajaloolased vaidlustasid läheneva ümmarguse tähtpäeva.

Narva muuseumi direktori kohusetäitja, ajaloolane Aili Vester on veendunud, et Narva vanust pole õige arvestada 1256. aastast nagu nõukogude ajal.

«1256. aastal ei ehitatud kindlustust mitte jõe meiepoolsele kaldale, vaid Venemaa-poolsele, kus on Ivangorod,» selgitas Vester.

Esimese kirjaliku tunnistuse daatumiks Narva kohta võetakse Vesteri kinnitusel 1240. aasta, kui Taani hindamisraamatus märgiti ära Narvia küla, mis asus sellel kohal, kus praegu on Rakvere tänav. Linnaks sai Narva 1345. aastal.

Nii võib Narva järgmisel aastal tähistada linnaõiguste saamise 660. aastapäeva. «See aastaarv on juba ammu kindlalt paigas ja seda ei vaidlusta keegi,» selgitas Vester.

Kaua aega Narva linnamuuseumi juhtinud kutseline ajaloolane Eldar Efendijev arvas, et iga linna ajaloo seisukohast tähtsat daatumit tuleks meenutada või isegi tähistada.

«Narva ajalugu on ressurss, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada,» lausus Efendijev. «Ja aastaarvu 1256 võib tänapäeva kontekstis täiesti kasutada, sest tookord jõe kaldal toimunud sündmustel on maailma ajaloos suur väärtus.»

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Utria dessant 2004

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Suvel Erna retkel Skautpataljonile alla jäänud Järva malev võttis pakases toimunud Utria dessandi võidu, jättes eliitväeosa seekord selja taha.

15-20kraadises pakases toimunud ja ligi 30 tundi kestnud Utria dessanti alustas kolm aastat tagasi Erna retke võitnud ning eelmisel suvel Hiina ja Skautpataljoni järel kolmandaks jäänud kaitseliidu Järva maleva võistkond 24 karistuspunktiga püstolilaskmises. Lõpuks, pärast esmaabi andmist, köitega takistuse ületamist, relvaseaduste testi, transpordivahendi lükkamist, luureülesande lahendamist ja automaadist laskmist, oli võistkonna karistuspunktide konto kasvanud 83,73ni. Sellest piisas, et edestada Eesti eliitväeüksust Skautpataljon, kes hoolimata sellest, et kõige paremini luureülesande lahendas ja transpordivahendit lükkas, ometi üle saja karistuspunkti kogus. 126,85 karistuspunktiga teise koha saavutanud Skautpataljoni järel tuli napi ühepunktise vahega kolmandaks Luurepataljon.

17 rajale pääsenud võistkonnast jõudis finiðisse 14. Esimesena vandus alla naiskodukaitse Alutaguse ringkonna naiskond, katkestasid ka üks kahest kaitseliidu Alutaguse maleva meeskonnast ja Põhja piirivalvepiirkonna võistkond. “See on üllatav, et katkestajaid oli sellisest külmast ilmast hoolimata nii vähe,” kiitis võistlejaid kaitseliidu pressiesindaja nooremleitnant Tanel Rütman.

Teist aastat kasutati Utria dessandil ka vastutegevust, mis hoogustus pärast esimesi kontrollpunkte. Nagu Erna retkelgi, korraldas ka sel korral vastutegevust Skautpataljon. Lisaks patrullidele kasutati vastutegevusel ka helikopterit, mis samas tagas ka võistkondade julgeolekut. “Kui Skautpataljon midagi teeb, siis korralikult. Nii oli ka vastutegevusega,” tunnistas Rütman. Tema sõnul on nad varem vaenlastena kasutanud kaitseliidu malevaid, kuid viimastel kordadel elukutselisi sõjaväelasi.

Järgmine Utria dessant saab stardi järgmise aasta 7. jaanuaril. “Mida ja kuidas seal tegema hakatakse, on veel vara öelda. Korraldajad saavad lähipäevil kokku, et seda arutada,” kinnitas Rütman. Küll aga loodetakse järgmisel aastal kohale meelitada mõni välisvõistkondadest. “Võistlustel peakohtunikuks olnud USA sõjaväeataðee lubas, et ameeriklased tulevad järgmisel aastal kindlasti. Eks aeg näita,” ütles Rütman.

GERLI ROMANOVIŠ
Teisipäev, 13.01.2004

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järve: sõda keset linna

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004

Kohtla-Järvel Kalevi tänava 16. maja juures põleb lõke, mille juures majaelanikud kordamööda valvet peavad. Nad valvavad soojustorustiku kaevude luuke, mille juures oli laupäeval tõeline sõda.
Nagu sõjas. Esimese lahingu vastu pidanud elanikud valvavad kordamööda maja juures, soojendades end lõkke ääres, kuhu läks kogu keldrites olev mittevajalik koli.

Esialgu on maja juures vaikne. Kuid elanikud ei lahku valvepostilt, kartes, et muidu kordub laupäevane olukord.

Seda, mis 10. jaanuaril Kalevi tänava 16. maja juures juhtus, pole linnas varem olnud. Puhkenud konfliktis osalesid majaelanikud, Kohtla-Järve Soojuse ja turvafirma Falck töötajad, politseipatrull, kaitsepolitsei Virumaa osakonna töötajad, Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Valeri Korb ning Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo.

Eelmisel päeval, reedel, 9. jaanuaril lülitas Kohtla-Järve Soojus majast kütte välja, sest ühistu ei sõlmi nõutavat lepingut. Kuid elanikud lülitasid kütte taas sisse, sest nende arvates on Kohtla-Järve Soojuse tegevus ebaseaduslik. Asi on selles, et korteriomanikud selgitavad oma suhteid soojusfirmaga kohtus. Maakohus langetas otsuse Kohtla-Järve Soojuse kasuks, kuid hagejad kaebasid selle edasi teise instantsi kohtusse.

Kohtutäitur pidas võimalikuks enne apellatsiooni läbivaatamist esimese instantsi kohtu otsuse täitmist – soojuse väljalülitamist majast – mitte nõuda, kuid Kohtla-Järve Soojus käitus teisiti. Elanike arvates oli soojusfirma käitumine ebaseaduslik ja nad lülitasid soojuse uuesti sisse. Kuid 10. jaanuaril lülitasid Kohtla-Järve Soojuse töötajad kütte taas välja. Seekord palkasid nad turvafirma Falck, et see kaeve valvaks, et elanikud siibrite juurde ei pääseks. Turvamehed parkisid oma autod luukidele.

Asi läks peaaegu kakluseni

Õues on pakane, trepikodades lõhkesid juba radiaatorid. Kuid elanike palvetele, et Falcki töötajad autod luukidelt ära koristaksid, nood ei reageerinud. Turvatöötajaid püüdis veenda ka politseipatrull, kes saabus kohale korteriühistu esimehe Maria Jantðenko kaebuse peale soojusfirma ja turvameeste omavolilise tegevuse kohta. Siis pöördusid ühistu juhatuse liikmed kaitsepolitsei Virumaa osakonda.

Läbirääkimised Falcki töötajatega ei andnud tulemusi ning elanikud tegid maja külmumisest päästmiseks katse autod kaevudelt ära lükata ja niimoodi luukidele ligi pääseda. Turvatöötajad kutsusid kohale lisajõud.

Turvameeste ja majaelanike vastasseis jõudis mõlemapoolsete vägisõnadeni ja kaklusähvardusteni. Politseil õnnestus kaklus siiski ära hoida. Kohtla-Järve Soojuse tegevust omavoliks nimetanud Jüri Kollo võttis ühendust Falcki juhtkonnaga. Lõpuks viisid turvamehed autod luukidelt ära. Ühistu lukksepp avas siibrid.

Majaelanikud pidasid terve öö lõkke juures vahti, et kütet uuesti välja ei lülitataks. Nad olid hoovis ka järgmise päeva ja öö.

Eile päeval põles lõke endiselt maja juures. Maria Jantðenko ütles, et valvet pidanud olid näinud, kuidas Falcki auto mitu korda majast mööda sõitis, ilmselt oodates, millal inimesed lahkuvad, et luugid taas sulgeda.

Toomas Niinemäe arvates varastab ühistu soojust

“Käib põhimõtteline õigusalane vaidlus ja meie lähtume seaduslikest võimalustest, mis Kohtla-Järve Soojusel oma õiguste kaitseks on,” ütles ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees Toomas Niinemäe Põhjarannikule. “Siin on väga palju emotsioone, kuid me tegutseme niimoodi, et lõpetada soojusenergia avalik vargus. Sellel majal pole mingit seaduslikku alust soojuse tarbimiseks. Probleemi lahendus on aga väga lihtne – üks allkiri ühistult lepingu sõlmimiseks ning nad saavad soojust seaduslikult.”

“Oleme valmis lepingut sõlmima, kuid mitte sellist nagu soojusfirma nõuab,” ütles Jantðenko. “Kõik korteriomanikud on maja soojussõlme kaasomanikud ning meil on seaduslik õigus nõuda ka meie huve kaitsvat lepingut, meie paranduste tegemist lepingusse.”

Niinemäe teatas kategooriliselt, et mingeid erisoodustusi Kohtla-Järve Soojus Kalevi 16 ühistule tegema ei hakka. “On olemas tüüpleping, mille tingimused on kõikidele ühistutele ühesugused, ning juba üle 200 sellise lepingu on allkirjastatud,” ütles ta. “Kui Kalevi 16 soovib revolutsiooni korraldada, siis tehku seda terviseks. Kuid kuni sellel majal seaduslikku alust soojusenergia tarbimiseks ei ole, rakendame oma meetmeid.”

Majaelanike arvates on Kohtla-Järve Soojuse tüüpleping soojustarbijatele surveavaldamise vahendiks. “Paljud neist, kes sellele alla kirjutasid, on praegu sunnitud külmas elama, sest Kohtla-Järve Soojus määris majale kaela vanad võlad, mida ta oleks pidanud ise välja nõudma, ja lülitas kütte välja,” sõnasid inimesed.

Linnavõimud pöördusid peaministri poole

Eile kutsuti kokku Kohtla-Järve linnanõukogu eestseisus, nädala lõpus on kavas linnavolikogu istung. Päevakorras on ainult üks küsimus: kütteprobleemid.

“Valmistasime ette kirja peaministrile, mitmele ministeeriumile, maavalitsusele ja Toomas Niinemäele palvega lõpetada soojuse väljalülitamine ning luua sõltumatu komisjon, kes tooks olukorda selgust, ilmselt teeb seda majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,” ütles Valeri Korb eile Põhjarannikule.

Tema arvates on linnas tekkinud olukorra lahendamise sõlmküsimuseks soojusvõrgud. 1996. aastal anti need üle Kohtla-Järve Soojusele.

“Peame paluma valitsusel kaaluda võimalust need linnale tagastada,” sõnas Korb. “Meil on teisigi soojustootjaid – Viru Keemia Grupp, Fortum – ja kui võrgud antakse linnale, siis kaob monopolism. Esialgu oleme aga monopolisti pantvangid.”

Politsei algatas kriminaalasja

Kalevi tänava 16. maja elanike avalduse põhjal algatas politsei ASi Kohtla-Järve Soojus tegutsemise fakti kontrollimiseks kriminaalasja § 257 alusel, mis näeb ette vastutust omavoli eest. Süüdlasi võidakse karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vabaduskaotusega.

NIINA VOROPAJEVA
Teisipäev, 13.01.2004

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mäetaguse vald

Autor Avo | Avaldatud: 14. jaan. 2004
 
Mäetaguse vallavalitsus asub kaunis renoveeritud mõisahoones. Vallavolikogu esimees Jaan Surva teab, et maavaramaksu toel püsiv heaolu ei pruugi olla igavene

Eesti jõukaim vald elab oma maapõue arvelt
Alo Lõhmus, reporter, 14.01.2004 

Elaniku kohta kogutud tulu järgi Eesti rikkaima omavalitsuse, üllatuslikult pealinnakauge Ida-Virumaa Mäetaguse valla jalgealune kõigub sõna otseses mõttes.

Kunagise Sompa kaevanduse kauaaegne töötaja ning viimane direktor Jaan Surva, praegu Mäetaguse vallavolikogu esimees, ei pääse enam iialgi oma endise direktorikabineti ukseni. Metallivargad lõhuvad kaevanduse muinsuskaitsealuse peahoone teise korruse treppi just siis, kui Surva seal ajakirjanikele ekskursiooni teeb.

«Varastate metalli, jah? Mis firmast olete?» küsib sirgeselgne Surva. «Ei mingist firmast,» tuleb venekeelne vastus.

Saksa sõjavangide kätega kohalikest maakividest ehitatud kaevanduse kaunis peahoone, mille ukse Surva 2000. aastal enda järel kinni pani, on nüüdseks segi pekstud ning lagastatud. Siiski on see vaid sissejuhatuseks ahermägede vahel laiuvale veelgi ebamaisemale varemeteväljale.

Miljonid maapõuest

Varemete alt alguse saavad kaevanduskäigud siuglevad Mäetaguse valla põldude ja metsa all koos samuti suletud Ahtme ja Kohtla ning veel tegutsevate Estonia ja Viru kaevanduste põlevkivisoontega. Just need käigud, mitte viljakad Virumaa põllud, on Eesti rikkaima valla õnn ja õnnetus.

Viimasel neljal aastal on see pooleteise tuhande elanikuga vald saanud kaevandustelt kokku 80,6 miljonit krooni ressursitasu põlevkivi eest ning 6,6 miljonit krooni vee eest.

Põhikooli kaunis ja verivärskelt renoveeritud hoone annab silmad ette enamikule linnakoolidele (16,7 miljonit krooni). Lasteaed valmis viie miljoni eest. Mäetaguse, Kiikla ning Pagari rahva- ja seltsimajad on oma seintesse mahutanud kokku kümme miljonit krooni. Vallavalitsus asub mõisahoones, mille renoveerimine maksis 3,6 miljonit.

Vallarahvale mõeldud basseinidega peresaunad võtsid sama suure summa, «väiksemaid» miljoneid on neelanud tänavavalgustus, perearstikeskus, elamumajandus, teed jne.

Koht lasteaias ning lasteaiabussis ei maksa vallaelanikele midagi. Koolilaste lõunad ja rohked huvialaringid on tasuta. Konkursi korras kooli asuvad õpetajad saavad 20 000-kroonise stardiraha ja elamispinna. Kes vallaelanikest oma maja üle värvib, saab poole värvirahast vallalt.

Maa vajub

Ehkki isegi need hüved ei ole pannud valla pooleteisetuhandelist rahvaarvu kasvama, ei ole elanikkond ka kahanenud.

Kuid kogu suhteline heaolu pärineb sõna otseses mõttes tulevaste põlvede jalge alt. «Kuigi raha on ühe inimese kohta palju, on meil ka tuhat lahendamata probleemi,» sõnab Surva. «Võib-olla alles tulevikus hakkavad need välja tulema.»

Käigust maha võetud kaevandused lastakse vett täis imbuda. See paneb aluse tervele murede plejaadile.

Kaevanduste tõttu kuivaks jäänud või mürgitatud kaevudega taludeni kaevab praegu veetrasse Eesti Põlevkivi, kuid kunagi jääb nende talude veega varustamine valla mureks. Ehkki kaevud kuivavad, muutuvad teisal metsad märgadeks lodumetsadeks.

Veelgi hullem on tõsiasi, et keegi ei tea, kui kaua kaevanduskäigud üldse üleval püsivad. Kui kaevanduskäik omal ajal maja alt läbi kaevati, jäeti maja alla põlevkivist tugisambad. Nüüd need sambad murenevad vee mõjul ning ühel hetkel võivad majad maapõue vajuda.

Põldudel on traktorid juba auku kukkunud. Soomlased, kes mujal põllumajandusettevõtteid kokku ostavad, hoiavad Mäetaguse põldudest kõrvale.

Kuni maa püsib, püüab vald oma elu põlevkivirahaga käima saada. Vettpidava äriprojektiga valda pöörduv ettevõtja saab vallalt toetust 50% investeeringuks vajalikust summast või kuni 100 000 krooni.

Kuid ettevõtlikke inimesi on nii vähe, et toetusfondi 700 000 krooni jääb tihti lõpuni välja jagamata. Nii ongi fondi komisjoni esimees, Patmari suurtalu peremees Ain Rego pidanud ise ostma valla toetusel juba kaks traktorit.

2001. aasta sügisel kasvastema talu 40 hektarilt sajale, sel sügisel 380 hektarile. Varsti peaks olema juba 600 hektarit.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Ameeriklaste lemmiknäitlejad: Julia Roberts ja Mel Gibson

Autor Avo | Avaldatud: 13. jaan. 2004

Ameeriklaste lemmik taas näitlejatar Julia RobertsTriin Tael, SLÕL, teisipäev. 13. jaanuar 2004 

Reuters
AMEERIKLASTE LEMMIK: Julia Roberts mängis mullu peamiselt kõrvalosades, näiteks George Clooney re?issööridebüüdis «Ohtliku mehe pihtimus», kuid aasta algusest võib teda näha draamas «Mona Lisa naeratus» uuendusmeelse kunstiajalooõpetajana.
Reuters
ENDISELT TIPUS: Parima meesnäitleja kategoorias võitis People’s Choice’i auhinna austraallane Mel Gibson.

Ameerika filmifännid kuulutasid pühapäeva õhtul juba üheksandat korda oma lemmiknäitlejatariks Julia Robertsi, ehkki too on viimasel ajal eelistanud hoopis kõrvalosi. Roberts on People’s Choice’i auhindadega nii harjunud, et ei vaevunud juba teist aastat järjest priisi vastugi võtma.

 
People’s Choice’i (tõlkes: rahva valik) auhinnad, mis tunnustavad saavutusi filmi-, tele- ja muusikavallas, on Ameerika üldsuse maitse peegeldus. Auhinnasaaja selgub rahvahääletusel. Sel aastal tähistas auhinnagala 30 aasta juubelit.

Roberts, kes sai esimese People’s Choice’i auhinna 1991, pälvis sama au tänavu juba üheksandat korda. Viimased viis aastat on näitlejatar olnud jänkide absoluutne lemmiknäitlejatar, seljatades ammused konkurendid Sandra Bullocki, Cameron Diaze, Halle Berry ja Jennifer Lopezi.

Ka uutel staaridel, näiteks «Ämblikmehe» tähel Kirsten Dunstil, pole laia naeratusega Robertsi naabriplikavõludele midagi vastu pakkuda. Küllap mõjub ameeriklastele Julia loomulikkus, mis inspireerib teisigi. «Olen elav tõendus sellest, et elus on kõik võimalik. Olen lihtsalt Georgia osariigist Smyrna linnast pärit tüdruk, kes tahtis filmis mängida,» on näitlejatar öelnud.

Ehkki parima filmi kategoorias ennustati People’s Choice’i «Sõrmuste isanda» triloogia viimasele osale «Kuninga tagasitulek», võidutses pühapäeva õhtul Californias Pasadena Civic Auditoriumis hoopis Johnny Deppi mereröövlifilm «Kariibi mere piraadid». «Kuninga tagasitulekule» jäi lohutusauhinnaks võit draama alajaotuses ning teadmine, et Ameerika kriitikute lemmik on just tema – Peter Jacksoni kääbikuoopus pälvis äsjasel Critics’ Choice’i galal neli priisi.

Kõigi aegade lemmikmeelelahutaja krooni sai pähe Tom Hanks. Rahva armastatuimaks komöödiasarjaks kuulutati «Sõbrad», populaarseimaks telenäitlejatariks selle täht Jennifer Aniston. Parima meessoost telenäitleja tiitel läks Ray Romanole («Kõik armastavad Raymondit»). Draamasarjadest triumfeeris «CSI: Crime Scene Investigation». Jutusõudest tõstsid ameeriklased esile Oprah Winfrey talkshow’d.

People’s Choice’i muusikaauhind läks parima lauljatari kategoorias jagamisele Beyonce Knowlesi ja Faith Hilli vahel. Populaarseimaks meeslauljaks osutus kantritäht Tim McGraw. Rahva lemmikbändiks kuulutati Matchbox Twenty.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Räpina paberivabrik

Autor Avo | Avaldatud: 13. jaan. 2004

Rappin teeb 19. sajandi masinatega ökopaberit
Nils Niitra, PM reporter,13.01.2004 

Tänavu 270 aasta juubelit tähistav Räpina paberivabrik pole Eesti vanim järjepidevalt töötav ettevõte pelgalt nime poolest, just samamoodi ja kohati ka nendesamade masinate müra saatel käis siin töö juba 19. sajandil.

RPab.jpg:  Asutamisaasta pole Räpina paberivabriku puhul kunstlik seos ammuilma kadunud asjadega. 1734. aastal tegutses sellesama koha peal Võhandu jõe kaldal tõepoolest paberiveski, millest sai manufaktuur ja seejärel vabrik.

1869. aastal tähistas maarahvas pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva ja mõistagi trükiti ka Postimehe juubelileht Räpina paberile. Toona kandsid nii vabrik kui asula Rappini nime, nüüd on see tehase kaubamärgina taas kasutusel. Räpina paberimasin ei saada üksnes Eesti kirjasõna ajalugu – siin tehti nii Tsaari-Venemaa rublade kui ka kroonile eelnenud Eesti markade paber.

Koolilastele pole vaja tutvustada tööstuse arengut 19. sajandil haudvaikses muuseumis, seda saab siinsamas Kagu-Eestis suisa käega katsuda.

1904. aastal valminud vabrikumaja ligi meetripaksuste seinte vahel tuksleb elu: 1871. aastal ostetud Sigeli masina kuivatussilindrid kuivatavad ja siluvad veel tänagi paberit.

Mida rohkem silindreid, seda kiiremini saab masin töötada, sestap seisneski vabriku areng nõukogude ajal paljuski silindrite lisamisega jadale, mille esimesesse otsa jäi Sigeli toodang.

Legendi järgi lisas iga uus direktor uue silindri. Sellest hoolimata on Räpina masin võrreldes tänapäevastega hirmus aeglane, ehkki tööpõhimõte on samasugune nii 19. sajandi kui 21. sajandi masinal.

Räpina paberimasin toodab 15 meetrit paberit minutis, suurtööstused aga üle 1500 meetri minutis. Räpina paber ei jää aga hoolimata oma valmimise aeglusest 21. sajandi nõudmistele karvavõrdki alla, kinnitab akvarelle maaliv kunstnik.

Mis siis ikkagi on 19. ja 21. sajandi Räpina paberivabriku suurim erinevus? Sama hea oleks küsida, miks potisetud enam kaltse ei kogu. Setud ei kogu kaltse, sest Räpina paberivabrik ei osta neid enam kokku.

Paberivabrik ei osta kaltse kokku sellepärast, et sünteetiliste kiududega äranarritud kaltsust ei saa paberit teha. Nüüd tehakse siin paberit vanapaberist, mis on sama keskkonnasäästlik tegevus. Kaks kaltsuhollenderi ehk kaltsuhekseldajat seisavad praegu tööstushoones jõude.

Viimase tõelise revolutsiooni viis Räpina paberivabrikus läbi selle omanik Peter Anton von Sivers, kes tõi 1865. aastal Saksamaalt kohale nii paberimeistri kui ka esimese paberimasina.

Läinud suvel ostsid aastaid vaikselt hingitsenud ettevõtte ära kolm noort meest, kes otsivad tehnoloogia võidukäigus mahajäänud vabrikule uut hingamist.

Nad tahavad kasvatada tootmist sedakorda turistide pilgu all. Et poisinagad või purjus turistid kättpidi hammasrataste vahele ei jääks, plaanivad firma aktsionärid Meelis Mälberg ja Raul Kibena rajada paberimasina kohale vaateplatvormi.

«Meil käis siin selgi suvel päris palju gruppe Soomest ja Rootsist, aga päris tootmisliinide juurde me neid praegu tuua ei saa, sest see pole ohutu,» räägib Mälberg.

Räpina paberivabriku raudvaramus on ka ülemöödunud sajandist pärinevad paberi käsitsi valamise sõelad ehk teklid. Selle, kuidas teha paberit nõnda kui keskajalgi, õppis tehase tehnikajuht Enno Maks hobi korras selgeks, tehnoloogia on aga keerukas ja õige kvaliteedi saamine võtab veel tükk aega.

Tulevikus on paberivabrikul Mälbergi sõnul kavas eripärase kontuuriga käsipaberit eksklusiivtootena müüma hakata. Mõistagi saavad siis ka turistid käsipaberi valmimist näha.

Mälberg tahab turistide abiga kergitada nii firma tuntust kui inimeste keskkonnateadlikkust. «Ehk saab laps siin teada, miks on kodus mõistlik vanapaber muust prügist eraldada. Sest sellest paberist saab teha jälle ilusa paberi,» räägib ta.

Eestis tekib hinnanguliselt 40 000 – 70 000 tonni vanapaberit aastas, sellest korjatakse kokku vaid 12 000 tonni. Sellest omakorda 1000 tonni kasutab Räpina paberivabrik, mis on kinnitamata andmetel ka riigi suurim vanapaberi töötleja.

2005. aastaks plaanib paberivabrik aga suurendada vanapaberi kokkuostu 4000 tonnini.

Paberivabrik toodab vanapaberist muu hulgas nii jõupaberit, kartongi, pakkenurki, joonistuspaberit kui akvarellipaberit. Kui nõndanimetatud jõupaberi valmistamiseks sobib igasugune vanapaber, siis säravvalge joonistuspaberi toormeks on Soome paberitööstuse jäägid.

Paberit saab Mälbergi sõnul taaskasutada mitu korda, seni kuni vanapaberimassist saab kätte piisavalt pika kiu. Kõigepealt sorteerivad töölised vanapaberi ning hüdropurustaja hekseldab selle pudruks.

Veega segatud paberimass läheb paberimasinasse, mis sõelub pudrust üleliigse vee välja ning lõplikult kuivatavad ja siluvad paberi kuivatussilindrid.

Põllumajandusülikooli kursusevennad räpinalane Mälberg ja tartlane Raul Kibena ei looda vabrikust kiiret miljonit teenida. «Tehasel oli varem raskusi, pärast osaluse ostu juunis oleme käivet kergitanud poole võrra,» räägib Kibena. «2003. aasta kokkuvõttes tuli tehas ots otsaga kokku.»

Ent töötingimused tahavad parandamist ning muu hulgas on vaja vahetada ka paberivabriku katus. Nõnda lähevad ka tulevased kasumid Mälbergi kinnitusel vabrikusse tagasi. Kavas on osta ka uus tööstuspakendite kartongnurkade masin.

Räpina paberivabrik ekspordib kolmandiku oma valmistoodangust Leetu, Lätti ja Skandinaaviasse. Tehases töötab praegu 40 inimest, hiilgeaegadel 20. sajandi algul töötas paberivabrikus aga üle 200 inimese.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eduard Wiiralt -1930

Autor Avo | Avaldatud: 13. jaan. 2004

Eduard Wiiralti tööd aastast 1930

  • Naine lillega.1930.Monotüüpia.46,1×38,1.RKM
  • Mehe portree.1930.Vasegravüür. 28,1×22.RKM
  • Samuel Nellini eksliibris.1930.Ofort 11,6×8.RKM
  • Karjapoiss.1930.Vasegravüür.6,2×6,2.TKM
  • Ema lapsega.1930.Pliiats.17,4×11.RKM
  • Hiinlanna.1930 
  • Naiste pead.1930 
  • Näod ja lilled.1930.Vasegravüür.25,7×20,6.RKM
  • Suitsetaja (kavand)1930.Pliiats.RKM 
  • Suitsetaja.1930.Ofort.18,3×11,5.RKM
  • Vanamees kassiga.1930.Värviline monotüüpia.
  • Eskiis Põrgule.1930.RKM 
  • Põrgu.1930-32.Ofort,vasegravüür.39,1×46,7.RKM

 

Ed.W.Naine lillega.1930.Monotüüpia.jpg: Ed. Wiiralt. Naine lillega.1930.Monotüüpia.46,1x38,1.RKM

Ed. Wiiralt. Naine lillega.1930.Monotüüpia.46,1×38,1.RKM

 

Ed.W. Mehe portree.1930.Vasegravüür.jpg: Ed. Wiiralt. Mehe portree.1930.Vasegravüür. 28,1x22.RKM

Ed. Wiiralt. Mehe portree.1930.Vasegravüür. 28,1×22.RKM

 

Ed.W.Samuel Nellini eksliibris.1930.Ofort.jpg: Ed.Wiiralt. Samuel Nellini eksliibris.1930.Ofort. 11,6x8.RKM

Ed.Wiiralt. Samuel Nellini eksliibris.1930.Ofort. 11,6×8.RKM

 

Ed.W. Karjapoiss.1930.Vasegravüür.jpg: Ed. Wiiralt. Karjapoiss.1930.Vasegravüür

Ed. Wiiralt. Karjapoiss.1930.Vasegravüür

 

Ed.W.Ema lapsega.1930.Pliiats.jpg: Ed. Wiiralt. Ema lapsega.1930.Pliiats.17,4xx11.RKM

Ed. Wiiralt. Ema lapsega.1930.Pliiats.17,4xx11.RKM

 

Ed.W.Hiinlanna.1930.jpg: Ed.Wiiralt.Hiinlanna.1930

Ed.Wiiralt.Hiinlanna.1930

 

Ed.W.Naiste pead.1930.jpg: Ed.Wiiralt.Naiste pead.1930

Ed.Wiiralt.Naiste pead.1930

 

Ed.W.Näod ja lilled.1930.Vasegravüür.jpg: Ed. Wiiralt. Näod ja lilled.1930.Vasegravüür.25,7x20,6.RKM

Ed. Wiiralt. Näod ja lilled.1930.Vasegravüür.25,7×20,6.RKM

 

Ed.W.Suitsetaja kavand.1930.Pliiats.jpg: Ed.Wiiralt. Suitsetaja (Kavand)1930.Pliiats.RKM

Ed.Wiiralt. Suitsetaja (Kavand)1930.Pliiats.RKM

 

Ed.W.Suitsetaja.1930.jpg: Ed.Wiiralt.Suitsetaja.1930

Ed.Wiiralt.Suitsetaja.1930

 

Ed.W.Vanamees kassiga.1930.Värvil.monot.jpg: Ed.Wiiralt.Vanamees kassiga.1930.Värviline monotüüpia

Ed.Wiiralt.Vanamees kassiga.1930.Värviline monotüüpia

 

Ed.W.Eskiis Põrgule.1930.jpg: Ed.Wiiralt. Eskiis Põrgule.1930

Ed.Wiiralt. Eskiis Põrgule.1930

 

Ed.W.Põrgu.1930-32.Ofort,vasegravüür.jpg: Ed. Wiiralt. Põrgu.1930-32.Ofort,vasegravüür.39,1x46,7.RKM

Ed. Wiiralt. Põrgu.1930-32.Ofort,vasegravüür.39,1×46,7.RKM

 

Tagasi kataloogi algusesse

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: amfiibauto

Autor Avo | Avaldatud: 13. jaan. 2004
Briti ärimees tahab amfiibautoga Inglismaalt Prantsusmaale sõita
Briti ärimees Richard Branson testib Londoni idaosas Thamesi jões Gibbs Aquada nimelist amfiibautot, mille ta ostis endale 150 000 naela (3,3 miljonit krooni) eest.

Branson kavatseb selle maismaal kuni 160 ning vees kuni 50 kilomeetrit tunnis liikuva autoga sõita suvel üle La Manche’i väina Inglismaalt Prantsusmaale.

Foto: Reuters
Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Estil, Frode – norralane

Autor Avo | Avaldatud: 13. jaan. 2004

Frode Estil: «Eesti! Eesti!» kõlas nagu «Estil! Estil!»
Peep Pahv, Gunnar Press, Andres Vaher, 12.01.2004

Aldo Luud
POSITSIOONISÕDA: Siin on Frode Estil veel juhtgrupi sabas, aga lõpuks on ta ees nii Rene Sommerfeldtist (vasakult), Anders Auklandist, Andrus Veerpalust kui ka Lukaš Bauerist.
Mati Hiis
MEES METSAST: Ivan Alõpov, päeva üllataja.

«Hüüe «Eesti! Eesti!» kõlas nagu «Estil! Estil!» naeris norralane Frode Estil. Ta on Andrus Veerpalult saanud kloppi nii MMi kui ka olümpia kullalahingus ja tundis nüüd suurt rõõmu, et vana vastast tolle koduõues kloppida sai.
 

Ühisstardiga alanud 30 kilomeetrist jäi poolteist sõita, kui Veerpalu ette viskus ja taha vaatas: kümmekond meest jäi kampa. Kõrvale sigines maratoni olümpiavõitja venelane Mihhail Ivanov.

Eelviimasel tõusul rapsas Veerpalu uuesti, harjale jõudis ta esimesena. Laskumisel, paraku, libises neli vastast mööda ja pealegi jäi Veerpalu hetkeks, mil Estil viimasel tõusul ründas, karpi ega pääsenud tuulde. Viimasel laskumisel ja lõpusirgel uut võimalust ei tekkinud. Kodupubliku suurlootus jäi Estili ja teise norralase Anders Auklandi ning superüllataja venelase Ivan Alõpovi taga neljandaks.

«Täielik pettumus!» tunnistas Veerpalu. «Jälle Otepääl neljas… Ja tegelikult valmistavad need ühisstardid pettumuse juba pihta hakates!»

«Ma vihkan ühisstardiga sõitu!» kuulutas võidukas Estil.

Alaver: «Tuleb kukutada, mitte ise kukkuda!»

Veerpalu siirdus 9 km kohal liidrite sekka ja sinna ka jäi. Jaak Mae murdis kepi ja oli vahepeal üsna taga, siis kerkis tippu, lendas suisa uperkuuti ja taandus 17. kohale. Kohe stardis kukkunud sakslane Tobias Angerer jaksas lõpuks kuuendaks ja vahepeal suusa kaotanud itaallane Fulvio Valbusa kaheksandaks tulla, kuid Valbusa kaasmaalane Pietro Piller Cottrer katkestas pärast kukkumist ning maailma karikat kaitsev rootslane Mathias Fredriksson langes samal moel 25. kohale.

Tänavu juba varem kahel võistlusel siruli lennanud Mae teenis treener Mati Alaveri etteheite: «Jaagule mõtlemise koht. Tuleb teisi kukutada, mitte ise kukkuda! Jaak oli heas seisus, kuid vastased on piisavalt tugevad, et kukkuja maha jätta.»

«Sõitjaid oli palju, aga rajal ruumi väga vähe,» kurtis Mae. «Kunagi ei tea, kes mingil hetkel rada vahetab ja su suusale astub. Kepi sõitis lihtsalt keegi tagant tulnu pooleks.»

«Läks, nagu kartsime: liiga kerge rada, meie mehed tundsid Tehvandi tõusust kõva puudust,» kinnitas Alaver. «Pole veel omavahel rääkinud, aga Andruse suusk pidas tõusudel hästi, kuid jäi laskumistel teiste omadele alla.»

Veerpalu: «Olnuks Tehvandi tõus sees…»

«Kui Aukland kaks kilomeetrit enne lõppu kiirendas, hakkas mul raske, aga püsisin kannul. Siis tuli tõus, millele olingi rünnaku kavandanud. Taktika õnnestus ideaalselt,» lahkas Estil lõpuspurti.

Üleeilse hommikuni oli ta tänavune parim koht kõigest seitsmes. «Davosi läksin tippvormis, aga sain alla väga kehva suusa. Ramsaus jällegi polnud lõpuspurdis õnne. Otepääle tulles teadsin, et hea vorm püsib ja et mul on võiduvõimalus – nüüd siis õnn pöörduski. Kes kukkus mu ees, kes kõrval – mina pääsesin alati,» võis Estil kergendatult ohata.

Aukland võttis teise koha aumehena tõeks: «Olin kogu aeg löögipositsioonil, kuid spurdis sain Estililt lihtsalt tappa, mul polnud šanssi.»

Alõpov vangutas pead: «Olen lihtsalt närvis ega oska juhtunut seletada. Ju oli tähtede seis soodne. Seni olin uhke omakandimehe Nikolai Pankartovi saavutuste üle, nüüd on endalgi midagi ette näidata.»

Veerpalu ohkas väsinult: «Tegin tõusudel palju tööd, et gruppi väiksemaks saada, ja lõpus ei jätkunud teravust… Eest ära minna ei õnnestunud, sest laskumistel polnud suusk piisavalt hea… Olnuks Tehvandi tõus sees, lõhkunuks see kohe pundi… Nüüd tulid suures kambas kehvad situatsioonid: seismised, kukkumised, kepimurdmised… Ja kui Estil ründas hetkel, mil ma karpi jäin, olin kaotaja.»

Mets: «Ju oli kiht või poolteist määret liiast»

Veerpalu oli hommikul saanud hooldepealik Are Metsalt ja tema abilistelt kolm paari ettevalmistatud suuski, millest ühe kohe kõrvale jättis. Kaks ülejäänud paari olid sarnased: väga hea pidamisega, kuid mitte eriti libedad. «Võtsin viimasel hetkel mugavamana tundunud paari, eraldistardiga sõiduks olnuks need ideaalsed,» rääkis Veerpalu.

«Ju oli kiht või poolteist määret liiast, see võttis lippe ära,» tunnistas Are Mets. «Lumi oli pehmem kui eile, pärast sõitu nägin, et määrdekihid on kulunud vähem kui ootasime. See on tagantjäreletarkus…»

Alaver: «Neljapäeval lendame Nove Mestosse, et uuesti üritada. See on lohutus, et saame vahel ka eraldistardist võistelda.»

Üllatusmees Ivan Alõpovile meeldib ühisstart

Esimest korda MK-etapil poodiumile tõusnud venelane Ivan Alõpov oli veel tund pärast finišit üllatusest elevil. «Stardis ei mõelnud, et suudan nii tugevate konkurentidega võrdselt sõita,» lausus ta ning kinnitas, et ühisstart on talle meeltmööda. «Mees-mehe vastu võitlus sobib mulle, stopperiga võidu sõitmine õnnestub halvemini,» lausus ta.

Jekaterinburgist pärit 21aastase üllatusmehe varasemad parimad tulemused pärinevad samuti ühis-stardiga sõitudest. «Mullu võitsin universiaadil 30 kilomeetrit ning aasta varem oli juunioride MMil sprindis neljas,» loetles ta saavutusi. «Venemaa meeste koondise piirile kerkisin mullu, tänavu olen esimest korda põhikoosseisus.»

Seitsmeaastaselt suusatamisega alustanud Alõpov treenib oma isa, omal ajal NSV Liidu jalgrattakoondisse kuulunud Vladimir Alõpovi juhendamisel.

«Venemaa suusatamises on praegu väga vähe raha, ent mul on isiklik sponsor. Tänu sellele saan korralikult harjutada.»

Meeste 30 km/kl, ühisstart

1. Frode Estil NOR 1:15.18,1

2. Anders Aukland NOR +0,6

3. Ivan Alõpov RUS +1,4

4. Andrus Veerpalu EST +2,4

5. Jens Filbrich GER +2,9

6. Tobias Angerer GER +3,2

7. Rene Sommerfeldt GER +3,2

8. Fulvio Valbusa ITA +3,2

17. Jaak Mae +15,1, 45. Priit Narusk +2.33,8, 53. Ilmar Udam +4.09,1, 57. Aivar Rehemaa +4.28,1, 58. Pavo Raud-sepp +4.37,7, 61. Kaspar Kokk +6.03,0, 62. Mihhail Lukertšenko +6.10,7.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Arukuusk, Alar – suusatamisdirektor

Autor Avo | Avaldatud: 13. jaan. 2004

Eesti võiks võtta sihikule suusatamise MMi
Andrus Nilk, sporditoimetuse juhataja13.01.2004 

Suusatamise maailmakarikavõistluste etapi direktori Alar Arukuuse sõnul võiks Eesti võtta eesmärgiks taotleda kümmekonna aasta pärast maailmameistrivõistluste korraldamist.

Arukuuse sõnul näitas õnnestunud maailmakarikavõistluste etapp, et suusaaktiivil ja vabatahtlikel on tahtmist, oskusi ja ettevõtlikkust korraldada ka suuremaid võistlusi.

«Tuleks langetada otsus jätkata Otepää spordikeskuse väljaehitamist,» lausus Arukuusk. «Meil on olemas nägemus maailma parimast suusakeskusest. Kui Eesti riik tuleb selle arendamisel appi, miks mitte kaaluda näiteks 2013. või 2015. aastal maailmameistrivõistluste korraldamist.»

Vaja 200-250 miljonit

Eesti Suusaliit oli saanud õiguse korraldada Otepääl 2005. aasta juunioride maailmameistrivõistlusi, kuid pärast Eesti valitsuse mullust otsust mitte toetada 90 meetri suusahüppemäe ehitamist tuli sellest õigusest loobuda.

«Kui ehitaksime nii väikese kui suure hüppemäe, teeksime lõpuni valmis lumetussüsteemi, uuendaksime staadioni, mida saab kasutada ka kergejõustikuvõistlusteks, ja rajaksime vajaliku infrastruktuuri, oleks võimalik hakata maailmameistrivõistluste korraldamist taotlema,» rääkis Arukuusk.

Keskuse väljaehitamine läheks Arukuuse sõnul maksma 200-250 miljonit krooni.

«Arvan, et Otepää keskuse väljaarendamine võrdub Eesti Kunstimuuseumi ehitamisega. Üle kahe korra rohkem maksma mineva muuseumi ehitamist riik toetab. Meie suusatajate medalivõidud tiitlivõistlustelt on samuti kultuuriloolise väärtusega. MM pakuks inimestele ülevaid hetki, arvan, et Eesti riigil oleks seda vaja,» lausus Arukuusk.

Riigi toetus kindlamaks

Otepääd saaks Arukuuse sõnul kasutada aastaringse treeningukohana. «Maailmakarikaetappi vaatamas käinud president Arnold Rüütel toetas mõtet rajada siia tipptasemel spordikeskus. Sponsorite abil seda keskust ei ehita,» nentis ta.

Ligi 10 miljoni suuruse eelarvega MK-etapi tulude-kulude kokkulugemine veel käib. Arukuuse sõnul peaks valitsus taastama spordiürituste otsetoetamise riigikassast.

«Praegu eraldab kultuuriministeerium raha spordialaliitudele. Alaliit valib, kas korraldada selle raha eest võistlusi või toetada noortesporti. Riik peaks ise rahastama rahvusvaheliselt kaalukaid üritusi, milleks kuluks aastas kümme miljonit krooni,» arutles ta.

Radade tegemine ja võistluskava valik pani närvitsema, ent lõpptulemus rahuldas laias laastus nii sportlasi, Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) ametnikke kui publikut.

«Tehvandi tõusu 6 km rajalt väljajäämine võis Andrus Veerpalule maksma minna esikoha, ja mul on seepärast kahju,» märkis Arukuusk.

Samas olevat FISi murdmaakoordinaator Jürg Capol öelnud, et Otepääl korraldati tänavune parim MK-etapp.

«Publiku kommentaare kuulates jäi mulje, et neile rada meeldis – nad nägid igal ringil suusatajaid staadionil kaks korda. Telepilt andis väga hea ülevaate,» rääkis Arukuusk.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv