• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Eduard Wiiralt – 1924

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Eduard Wiiralti tööd aastast 1922

  • Illustratsioon J.Jaigi “Võrumaa juttude” I osale.Pidu Pihalas.1924.Tušš.Asukoht tedmata.
  • Illustratsioon J.Jaigi “Võrumaa juttude” I osale.Jõetõbras.Tušš.1924.25,9×22,2.RKM
  • Illustratsioon J.Jaigi “Võrumaa juttude” I osale.Suurte kuuskede man.1924.Tušš.26,6×21,4.RKM
  • Illustratsioon J.Jaigi “Võrumaa juttude” I osale.Öö.1924.Tušš.20,3×18.RKM
  • Kaanekujundus Mart Raua luuletuskogule “Kangastused”.1924.Tušš.RKM
  • Illustratsioon novellikogule “Võrumaa jutud”I.1924.Joonistus
  • Illustratsioon.Püha Peeter.1924.Tušš 
  • Autoportree sonimütsis.1924.Lito.27,1×22.RKM
  • Restoran.1924.Akvatinta.33,1×19,5.RKM

 

Ed.Wiiralt.Illustr.Pidu Pihalas.1924.Tušš.jpg: Ed.Wiiralt.IllustratsioonJ.Jaigi"Võrumaa juttude" I osale.Pidu Pihalas.1924.Tušš.Asukoht teadmata.

Ed.Wiiralt.IllustratsioonJ.Jaigi”Võrumaa juttude” I osale.Pidu Pihalas.1924.Tušš.Asukoht teadmata.

 

Ed.Wiiralt.Illustr.Jõetõbras.1924.Tušš.jpg: Ed.Wiiralt.Illustratsioon J.Jaigi "Võrumaa juttude" I osale.Jõetõbras.1924.Tušš.25,9x22,2.RKM

Ed.Wiiralt.Illustratsioon J.Jaigi “Võrumaa juttude” I osale.Jõetõbras.1924.Tušš.25,9×22,2.RKM

 

Ed.Wiiralt.Illustr.Suurte kuuskede man.1924.Tušš.jpg: Ed.Wiiralt.Illustratsioon J.Jaigi "Võrumaa juttude" I osale.Suurte kuuskede man.1924.Tušš.26,6x21,4.RKM

Ed.Wiiralt.Illustratsioon J.Jaigi “Võrumaa juttude” I osale.Suurte kuuskede man.1924.Tušš.26,6×21,4.RKM

 

Ed.Wiiralt.Illustr.Öö.1924.Tušš.jpg: Ed.Wiiralt.Illustratsioon J.Jaigi "Võrumaa juttude" I osale.Öö.1924.Tušš.20,3x18.RKM

Ed.Wiiralt.Illustratsioon J.Jaigi “Võrumaa juttude” I osale.Öö.1924.Tušš.20,3×18.RKM

 

Ed.Wiiralt.Kaanekujundus."Kangastused".1924.Tušš.jpg: Ed.Wiiralt.Kaanekujundus Mart Raua luuletuskogule "Kangastused".1924.Tušš.RKM

Ed.Wiiralt.Kaanekujundus Mart Raua luuletuskogule “Kangastused”.1924.Tušš.RKM

 

Ed.Wiiralt.Illustr."Võrumaa jutud"I. 1924.Joonistus.jpg: Ed.Wiiralt.Illustratsioon novellikogule "Võrumaa jutud" I.1924.Joonistus

Ed.Wiiralt.Illustratsioon novellikogule “Võrumaa jutud”I. 1924.Joonistus

 

Ed.W.Püha Peeter.Illustr.1924.jpg: Ed.W.Püha Peeter.Illustr.1924

Ed.Wiiralt.Püha Peeter.Illustratsioon.1924.Tušš

 

Ed.Wiiralt.Autoportree sonimütsiga.1924.Lito.jpg: Ed.Wiiralt.Autoportree sonimütsiga.1924.Lito.27,1x22.RKM

Ed.Wiiralt.Autoportree sonimütsiga.1924.Lito.27,1×22.RKM

 

Ed.Wiiralt.Restoran.1924.Akvatinta.jpg: Ed.Wiiralt.Restoran.1924.Akvatinta.33,1x19,5.RKM

Ed.Wiiralt.Restoran.1924.Akvatinta.33,1×19,5.RKM

 

Tagasi kataloogi algusesse

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Cardin, Pierre – Prantsuse moelooja

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004
Pierre Cardin sai Valgevene riikliku autasu

BNS
8. jaanuar 2004 16:00
Pierre Cardin
Reuters/Scanpix

Valgevene president Aleksandr Lukašenko andis kolmapäeval Prantsuse moeloojale Pierre Cardinile üle kõrge riikliku autasu abi eest 1986. aasta Tšernobõli katastroofi ohvritele.

UNESCO hea tahte saadik Cardin (81) sai ühe kõrgematest Valgevene autasudest, Frantsisk Skorina medali.

“Pierre Cardin on meie riigi tõeline sõber, kes aitab Valgevenel üle saada Tšernobõli häda tagajärgedest ning propageerib tõelise entusiasmiga Prantsusmaal Valgevene kultuuri,” ütles Lukašenko medalit üle andes.

Cardin märkis autasu vastu võttes omakorda, et “Valgevene kõrge riiklik autasu anti täna mitte ainult mulle, vaid ka kogu Prantsusmaale”.

Ehkki Tšetnobõli tuumaelektrijaam asub Ukrainas, mõjutas maailma suurim tuumakatastroof väga tõsiselt ka Valgevenet.

BNS
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Loo, Raine – näitlejanna

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Raine Loo: «Tahan praegu vaikida.»Aigi Viira, SLÕL, neljapäev, 8. jaanuar 2004

RaineLoo.jpg: Lauri Kulpsoo
SARMIKAS VAIKIJA: Raine Loo ühes oma viimases rollis, Iokastena etenduses «Vend Antigone, õde Oidipus». Täna on tal Vanemuises mängida vaid üks osa. Mõne päeva pärast saab temast Vanemuise tarvis külalisnäitleja.

Mida pidi mõtlema Vanemuises ligi 40 aastat töötanud näitlejanna Raine Loo, kui talle vastu jõule koondamisteade koju kätte toodi? Koondamiskuupäevast pensionini jääb sarmikal daamil vaid mõni kuu.

Ehkki vanemuislaste töölepinguis on kirjas säte, et tööandja kohustub töövõtjat mitte koondama, kirjutas Loo teatele kohe alla. Suurest vapustusest, arvavad Lood tundvad vanemuislased. Olnuks ta külm nagu kala, pidanuks ta enne allkirja viskamist juristidega nõu.

Mida ta tol hetkel mõtles, ta veel ei avalda.

«Ma tahan praegu vaikida,» ütles Loo eile õhtul. «Tahan end natuke koguda ja rahuneda.» Ta tegi eile proovi ja mängib täna õhtul Tartu Sadamateatris etenduvas lavastuses «This is a small step for a man…»

Praegu on see tema ainus roll. Osatäitmised Mati Undi lavastusis «Kirsiaed» ja «Vend Antigone, ema Oidipus» lendasid riiulisse, kui miljonivõlgades Vanemuine repertuaari hõredaks rehitses.

«Mind ei huvita kollektiivleping»

«Seoses etenduste arvu vähenemisega ei saa Rainet palgal hoida,» nendib Vanemuise draamajuht Ain Mäeots. Juhtumile heidab aga ülipiinliku varju tõik, et 12. jaanuaril Vanemuise teatriga töösuhte lõpetav Loo saab pensioniealiseks 28. märtsil.

Kas otse enne pensioniea saabumist pole ehk teatri poolt ebaväärikas väga väärikat näitlejannat koondada?

vanemuislased.jpg: Paremalt esimene on Raine Loo

Paremalt esimene on Raine Loo

Vanemuise teatrijuhi kohusetäitja Kulvo Tamra möönab, et on küll. «Mõningad asjad jäävad kahe silma vahele,» ütleb Tamra, viidates Loo saabuvale pensioniajale ja tunnistab: «Me ei vaadelnud iga konkreetset juhtumit inimeseti. Juristid tegid töö ära.»

Juriidiliselt pole Loo juhtumile muud ette heita, kui et Vanemuise teatri juhtkonna ja töötajate vahel alla kirjutatud kollektiivlepingus seisab punkt, mis sätestab, et kolm aastat enne pensioniea saabumist inimest töölt ei vabastata.

«Mind ei huvita kollektiivleping,» kinnitas aga teatrijuht Aivar Mäe SL Õhtulehele juba sügisel, kui Vanemuist finantskaosest välja rebima asus. Ta on oma väitele ka truuks jäänud. Vähemasti näitab kollektiivlepingu eiramist tema allkiri Loo koondamisteatel. «See pole eetiline,» on veendunud Vanemuise peausaldusisik Ene Valge. Tema hinnangut toetab ka Eesti Teatriliit.

«Tööstaa?, raha, kompensatsioon… Raine Loo ei kaota mitte midagi, pigem võidab…» on Kulvo Tamra konkreetne. «Kui kogu Vanemuise teatrit vaatlen, siis polnud ju Loo juhtum ainuke. Mõni protsess peab toimuma kiirelt, ja kui see kiiresti ei toimu, siis on see protsess ka mõttetu,» arutleb ta.

Lahkuma sunniti ka Jaan Tooming

Vanemuine loobus nende nn. kiirete struktuurimuutuste protsessis tegelikult raskekahurväest: peale Loo kaotab töö ka kultuslavastaja Jaan Tooming. «Vanemuise draamatrupis ei ole enam lavastaja ametikohta,» sõnas Mäeots. «Aga see ei tähenda, et Jaan meil enam kunagi ei tööta. Kui loomenõukogu plaanid kinnitab, arvan, et Jaan saab uuel hooajal Vanemuises lavastada.»

Peale Loo ja Toominga lahkub teatrist Maimu Krinal. «Maimu on ise varem soovinud pensionile minna,» kinnitab Tamra.

Staatusemuutuse teeb läbi ka Eesti teatri grand old lady Herta Elviste, kellel töökoormuse vähenemise tõttu tuleb leppida väiksema palganumbriga kui seni.

«Me ei loobu kellestki päriselt,» vabandab Ain Mäeots. «Asi oli ikkagi selles sügavas pankrotiseisus, milles teater sügisel viibis, ning olukord pole ju praegugi kiita. Otsad tuli koomale tõmmata. Kõigil neil on võimalus osaleda Vanemuise lavastustes rollilepinguga.»

Mulluse aasta lõpul oli Vanemuises umbes 400 töökohta. Nüüd jääb tööle 337 inimest. Suurima löögi alla langesid koondamisel etendusi ettevalmistavad osakonnad. Loominguline personal pääses väiksemate kadudega.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kiirmaleturniir

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004
Parimad Širov ja Tšiburdanidze

www.DELFI.ee
5. jaanuar 2004 8:57
 

Tallinnas toimunud 14. rahvusvahelise kiirmaleturniiri „Meenutades Paul Kerest“ võitis meestest maailma edetabeli 5. kohal paiknev Aleksei Širov (Hispaania) ja naistest FIDE edetabeli kolmandat kohta jagav Maia Tšiburdanidze (Gruusia).

Eesti Spordiseltsi Kalev korraldatud turniiril järgnes Širovile 16aastane Aserbaidžaani imelaps Teimur Radžabov, kolmandat kohta jäid jagama Aleksei Drejev (Venemaa) ja Jevgeni Svešnikov (Läti). Parima Eesti maletajana pälvis Mihhail Rõtšagov seitsmenda koha.

Naistest sai Tšiburdanidze järel teise koha Viktoria Baškite ja kolmandat kohta jäid jagama Monika Tsõganova ja Tatjana Fomina (kõik Eesti).

Kiirmaleturniiril „Meenutades Paul Kerest“ osales kokku 126 maletajat üheksast (Soome, Läti, Leedu, Hispaania, Venemaa, Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaan ja Eesti) riigist.

Järgmisele, 15. korda peetavale Paul Kerese mälestusturniirile ootab Eesti Spordiselts Kalev teiste maletajate seas Venemaa suurmeistrit Anatoli Karpovit.

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Eesti Rahvuskomitee 50 aastat Ühendriikides

Ajalugu

Enne Teist Maailmasõda olid väliseestlased ühendatud oma kodumaaga Välis-Eesti Ühingu kaudu, mille keskus asus Tallinnas ja mida rahastas riik. Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti okupeeris, likvideeriti see organisatsioon. Okupatsioon sulges eesti rahva suu. Nii tuli välismaal vastu astuda kommunistide valedele ja võltspropagandale. Lisaks kohalikele ameerika eestlaste organisatsioonidele oli tarvis keskset võitlusorganisatsiooni. See loodi New Yorgis 6. veebruaril 1941, nimeks Ülemaailmne Eesti Ühing (World Association of Estonians,Inc.). Esimeseks esimeheks valiti endine Eesti Vabariigi suursaadik Ungaris ja Türgis, Johannes E. Markus.

ÜEÜ asus kohe oma pôhiülesande täitmisele: informeerida ameerika valitsust, poliitikuid ja avalikkust Eestis toimuvast. Kui 1944 a. sügisel pôgenesid kümned tuhanded eestlased teise Nôukogude okupatsiooni eest, laienes ÜEÜ tööpõld veelgi.

Tuhandete eestlastest pôgenike saabumine Ühendriikidesse nn. DP-seaduse (Displaced Persons Act) alusel nôudis ümberorganiseerimist. Aastatel 1947-50 arutati, kas luua organisatsioonidele vôi liikmetetuginev ühendus. Otsustati, et ÜEÜ peab tuginema liikmetele, üldiste valimiste alusel.

Eeltööde tulemusena kutsuti 1. septembril 1951 New Yorgi Eesti Majas kokku esimene USA eesti organisatsioonide kongress. Esindatud oli üle kolmekümne USA eesti organisatsiooni. Kongress pani aluse “Eesti Rahvuslikule Komiteele Ühendriikides”. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides nimetust hakati kasutama hiljem.

Esimese ERKÜ Esinduskogu valimised toimusid 23.-25. maini 1952. Esimene ERKÜ Esinduskogu koosolek toimus New Yorgi Eesti Majas 19. juulil 1952.

Esinduskogu

ERKÜ valimised on toimunud iga kolme aasta tagant. Esinduskogu on kôikunud 30-50 liikme vahel. Käesoleval aastal (2002) toimusid ERKÜ XVIII Esinduskogu valimised. ERKÜ töösuunajaiks on olnud Rahvusorganisatsioonide Kongressid. Viimane seeria oli Kolmeteistkümnes, 1999-2001, kolme istungiga: Lakewoodis, Chicagos ja Los Angelesis.

Esimeseks ERKÜ esimeheks valiti prof. dr. Juhan Vasar. Järgnesid August Kärsna, Julius Kangur, Heikki Leesment, Ilmar Pleer, Juhan Simonson ja praegune esimees Mati Kôiva. Praegu on Esinduskogus 35 liiget, mis on valinud üheksa-liikmelise juhatuse.

Tegevus

ERKÜ tööpôld on tavaliselt jaotatud eestlaskonna välistegevuseks ja sisetegevuseks. Sisetegevus ei ole eriti muutunud: viljeleda eesti kultuuri, pôhiülesandeks aidata säilitada eestlus Ameerikas. Selleks pannakse rôhku noorteorganisatsioonide, rahvatantsugruppide, näituste jne. rahastamisele. Hiljuti otsustati, et on aeg kirja panna ameerika eestlaste ajalugu. Loodi Eestlased Ameerikas Ajaloo Komisjon, eesotsas endise ERKÜ esimehe Juhan Simonson’iga.

Välistegevuses, mis varematel aastatel on olnud välisvôitluse rubriigi all, on toimunud suured muudatused. 1952-91 oli ERKÜ tegevus suunatud Eesti iseseisvuse taastamiseks ja vôitluseks kommunismivalede vastu. ERKÜ organiseeris ja vôttis osa demonstratsioonidest baltimaade vabaduse saavutamiseks; oli kontaktis USA poliitikutega ja tegutses survegrupina, et viia läbi baltimaade vabadust pooldavaid resolutsioone Kongressis. Erilist rôhku pandi Nôukogude anneksiooni mittetunnustamise jätkamisele USA valitsuse poolt. Kuuekümnendate algusest suunati suur osa vabadusvôitlust koostöös ameerika lätlaste ja leedulastega Ühendatud Balti Ameerika Komitee (ÜBAK – Joint Baltic American National Committee, Inc.) kaudu.

Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal toimus tegevuse ajakohastamine. Loodeti, et nüüd saab Eesti Vabariik rahus teha ülesehitustööd. Kuid varsti oli selge, et Venemaa imperialistlikud huvid Balti mere ruumis pole vaibunud. Nii osutus vajalikuks väliseestlaste tegevus jätkamine Eesti heaks, eriti Ameerikas kui ainsas superriigis. Uueks lipukirjaks ERKÜ-le on Eesti stabiilsuse ja julgeoleku säilitamine, et Eesti ei langeks uuesti Venemaa môjusfääri. Kui otsustati laiendada NATO ja Eesti soovis astuda selle liikmeks, suurenes ERKÜ tegevus, eriti Washingtonis. Lisaks ÜBAK-ile, suunati koostöö Kesk- ja Ida Euroopa Koalitsiooni kaudu, mis ühendab 12 etnilist gruppi ja 18 organisatsiooni.

Põhimõtteid

Aastal 1977, ERKÜ 25. aastapäeval, toonitas endine esimees Ilmar Pleer, esitades pôhikirja sätteid (Meie Tee #5-6, 1977):

“Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on Ameerika Ühendriikides elunevate eestlaste keskne organisatsioon, mille eesmärgiks on koondada eestlasi vôitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest, aidata kaasa Eesti riikliku ôiguskorra säilitamisele ja rakendamisele, arendada vôitlust kommunismi ja teiste totalitaarsete süsteemide vastu, et maailmas pääseksid kehtele nii rahvaste kui ka isikute inimôigused ja vabadus; süvendada demokraatlikku maailmavaadet ja môtlemisviisi; aidata kohandada eestlast Ameerika Ühendriikide elule; korraldada eestlaskonna rahvusliku kultuuri säilitamist ja arendamist, vastastikust abi eesti ühiskonnas ja tugevdada eestlaste ühistunnet. 

Meie ei lahkunud kodumaalt selleks, et leida omale majanduslikke eeliseid vôi rahulikku ja mugavat elu, vaid selleks, et vôidelda eesti rahva ja maa vabaduse eest. Meie ei vôitle iseendi eest, meie oleme eesti rahva saadikud vabas maailmas ja meie räägime nende nimel, kelle suud on suletud okupantide püssitääkide survel. Meie oleme ka need, kes peavad koputama maailma südametunnistusele.”

ERKÜ juhatuse liige Vaike Lugus toonitas eestluse säilitamist Ameerikas (“Eesti keele ja meele nimel,” Meie Tee #5-6,1977):
“Meie, vaba maailma eestlaste, rahvuslik ühiskond on selle tôttu püsinud, et oleme jätkanud oma keele ning kultuuri traditsioone, ja et oleme püüdnud oma noori kasvatada teadlikeks eestlasteks, kes räägivad eesti keelt, laulavad eesti laule, tantsivad eesti rahvatantse ja organiseeruvad kui eesti noored vaatamata sellele, kus on nende praegune asumismaa.” 

Esimene ERKÜ Valimiste Peakomitee esimees, Viktor Kargaja, toonitas ERKÜ Esimese Esinduskogu esimesel koosolekul, 19. juulil 1952 (Meie Tee, #5-6, 1977): 
“Kokkuastunud Esinduskogu on valitud demokraatlike pôhimôtete kohaselt ja peaks seega vôimeline olema autoriteetseid seisukohti vôtma kôikides üldistes küsimustes, mis puudutavad eestlaste elu. Neist küsimusist ja ülesandeist on esikohal küsimused, mis puudutavad Kodu-Eestit ja tema saatust.”

Tänapäev

Ajad on muutunud. Eesti on vaba. Kuid Eesti julgeolek ei ole kindlustatud. Iseseisvus on hädaohus ka tänapäeval. ERKÜ ülesanne on Eesti iseseisvust kindlustada. Sellepärast kehtivad Viktor Kargaja sônad ka tänapäeval: (ERKÜ-s) on esikohal küsimused, mis puudutavad Kodu-Eestit ja tema saatust. Kuid ERKÜ sisetegevuses on ka akuutseks muutunud eesti rahvuskultuuri ja keele säilitamine Ameerikas. ERKÜ loodi keskse ameerika eesti organisatsioonina. Sellena on teda jätkuvalt vaja.

xxx

ERKÜ koduleheküljelt  www.estosite.org/

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Laulu- ja tantsupidu 2004

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Suvisele laulupeole on müüdud 2000 piletit
(14:42 08.01.2004)

Uudise pilt

TALLINN, 8. jaanuar (EPLO) – Pool aastat enne laulu- ja tanstupidu on müüdud ligi 2000 piletit, lisaks on broneeritud 1500 pääset.

Tantsupeole osteti üle Eesti enam kui 1300 piletit ning laulupeole üle 500 pileti.

Lisaks esmakordsele varasele piletimüügile on esimest korda võimalik osta üksikpiletite kõrval ka perepileteid.

Kui näiteks tantsupeo üksikpileti hind algab 90 kroonist, saab viieliikmeline pere ühe pileti kätte juba 50 krooniga. Üksikpileti hind laulupeol maksab alates 80 kroonist, perepilet aga 40 krooni inimese kohta.

Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee väitel tuleb lähiajal korraldada riigihange peopiletite müügiks. “Esialgu plaanisime uuesti pileteid müüma hakata alles kevadel, kuid paistab, et huvi nende vastu on väga suur ja peame kiirustama,” lisas ta.

XXIV Üldlaulupidu ning XIV Üldtantsupidu toimuvad 2.- 4. juulini Tallinnas. Kolmel kontserdipäeval esineb 32 000 lauljat- tantsijat ja pillimeest ning peole oodatakse üle 200 000 pealtvaataja.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Metsaroos, Voldemar – ettevõtja

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Hansa Liising müüb radiaatoritehast omanikule tagasi 
Anti Ronk, EPL, 08.01.2004

Uudise pilt

Hansa Liising soovib eelmise aasta lõpus Simunast jõuga ära viidud radiaatoritehast omanikule tagasi müüa. Tehase sisseseade eest soovitakse saada 10 miljonit krooni.

“Hansa Liising tegi mulle pakkumise radiaatoritehas 10 miljoniga tagasi osta,” ütles tehasest ilma jäänud VM Steel AS-i omanik Voldemar Metsaroos. Ta ütles, et mõtleb ettepaneku üle.

Metsaroosi sõnul lubati tehas ka Simunasse tagasi tuua ja üles panna. Telefonivestlusest jäi mulje, et lahti võetud tootmisliine ei suudetud uuesti kokku panna ja tootmist käivitada.

“Kui liisingufirma lõpetab seoses võlgadega liisingulepingu, siis võimaldame kliendile alati lepingu väljaostu (nõude jäägiga),” ütles Hansa Liisingu ärikliendi järelevalve juht Sulev Vahar ja lisas, et seda võimalust pakuti ka VM Steelile.

Metsaroosi sõnul võttis liisingufirma tehase sisustust ära viies kaasa umbes üheksa miljoni krooni eest toorainet ja tema isiklikku vara.


“Nende võetud miljonite eest peaksid nad mulle tehase tasuta tagasi tooma. Suure hurraaga võtsid nad tehase maha ja soovisid selle BRC hoovil uuesti üles panna. Nad ei arvestanud aga sellega, et kui neil puuduvad vajalikud teadmised, know-how ja turg, on seda väga raske teostada,” rääkis Metsaroos.

Hansa Liising ja Delafor Heating AS olid Metsaroosi sõnul kaks aastat AS Terasekeskusele kuuluvas tootmishoones ega tasunud selle aja jooksul kordagi renti. Tehase sisustuse äraviimisel võeti kaasa ka Terasekeskusele kuuluvad elektrikaablid ja -kilbid.

“Terasekeskus ja VM Steel AS tegid avalduse kriminaalasja algatamise kohta Hansa Liisingu vastu. Põhjuseks vägivaldne sissetung Terasekeskuse toomishoonesse ja kahju tekitamine,” lisas Metsaroos.

VM Steel AS alustas tehase ehitamist 1998. aastal. Esimene partii radiaatoreid valmis seal 2001. aasta sügisel. 2002. aasta algusest tegutses tehases Delafor Heating AS. Hansa Liising lammutas tehase ja võttis kogu sisseseade 2003. aasta lõpus kapitalirendi katteks.

Vaata ka:
• “Liising viis maamehelt radiaatoritehase vara”, EPL, 24.12.2003

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Venemaa tähistab Eesti okupeerimist

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Uuel Vene margil on Eesti okupeerimine
08.01.2004 09:42PM Online

Järgmisel nädalal annab Vene post välja margiploki, millega tähistatakse «Nõukogude relvajõudude 1944. aasta strateegiliste pealetungioperatsioonide 60. aastapäeva», kirjutab Eesti Ekspress.

Sajas tuhandes eksemplaris trükitud margiplokil kujutatud kaardil on ka Eesti okupeerimine, mida väljaandjad peavad ilmselt vabastamiseks.

Tutvustavas tekstis on kirjas, et Saksa fašistlikud väed löödi Baltikumis puruks suvise kampaania ajal.

Eest Post võiks ajalehe hinnangul neidsamu sündmusi samuti margiga mälestada. Näiteks kaitselahinguid Sinimägedes või Eesti linnade purukspommitamist Vene lennuväe poolt märtsis 1944. Või siis Nõukogude dessandi purustamist Mereküla all veebruaris 1944.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Mõedaku – suusa-Meka

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Tragöödia suusamekas: segadus ja selgusetus

Maakonna talispordimekas – Mõedaku suusabaasis kehtinud suusateenuste kirvehinnad kukkusid päevapealt, kui Virumaa Teataja toimuva vastu huvi tundis, küll aga püsib selgusetus suusabaasi tuleviku osas.

Mõedaku spordibaasis eilseni kehtinud hinnakiri tegi suusatajatele tuska, valgustatud suusarajal sõitmine maksis 150 krooni.

Nädala alguses Mõedaku valgustatud suusarajale läinud Paul (nimi muudetud) ehmatas, kui kuulis summast, mida peab maksma. “Helistasin ette, et pandaks tuled põlema. Kui kohale jõudsin ja teada sain, mis see maksab, olin šokis,” rääkis Paul. “150 krooni – see on röövimine. Minu jaoks on 25 krooni lagi.”

Paulil on toimuvat valus vaadata. “Nii kaotamegi Mõedaku…,” arutles ta.

Vald kutsub vaibale

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et vastavalt Mõedaku spordibaasi rentniku Jaan Loidiga sõlmitud üürilepingule ei saa vald jõuliselt tema ärisse sekkuda. Küll on aga vallal kinnistu kaasomanikuna õigus suusaradade kohta selgitusi nõuda.

“Kutsusime Loidi 15. detsembril vallavalitsuse istungile aru andma. Selleks ajaks olid meieni jõudnud kaebused põhjendamatult kõrgete hindade kohta,” rääkis Vassiljev.

Vassiljevi sõnul püüdis Loit istungil kalkuleerides põhjendada tavaraja kasutamise kõrget hinda – täiskasvanutel 50 ja lastel 40 krooni. Aga lõpuks nõustus pöörduma tagasi vana süsteemi juurde. Seega parkimistasu 25 krooni auto eest ja tasuta suusatamine.

“Esialgu võeti hinnakirjad maha, aga millegipärast on mees detsembri lõpus meelt muutnud,” nentis Vassiljev, lisades, et on kinnistu teise kaasomaniku, Rägavere vallaga, jõudnud otsusele ärimees taas välja kutsuda.

“Ei saa lubada, et inimesed, kes on aastaid käinud Mõedakul suusatamas, spordipaigast kõrge hinna pärast võõrduvad,” märkis Vassiljev.

Hind lasti vabaks

Jaan Loit ei soostunud eile hindade teemat ajaleheveergudel pikemalt kommenteerima. “Raputan endale tuhka pähe ja vabandan. Tänasest (eilsest-toim.) päevast saavad kõik siinseid teenuseid kasutada tasuta. Kas tasuta teenus on kvaliteetne, on iseasi,” ütles Loit. Ta lisas, et spordibaasi juurde seatakse üles kast, kuhu sportijad võivad panna raha vastavalt südametunnistusele.

Virumaa Teataja andmetel püüab Loit oma hinnapoliitikaga tõmmata tähelepanu spordibaasi saatusele ja väljendab muret baasi tuleviku pärast.

2002. aastal Mõedaku spordibaasi kümneks aastaks rendile saanud mittetulundusühingu eelkäija jättis omanikele maha veerand miljonit krooni võlgasid. “Viivised kruvisid peale, oli vaja midagi otsustada,” meenutas ühisomavalitsuse juht Urmas Tamm.

Mõedaku tulevikuga seotud küsimusi arutati mullu maavalitsuses. Tamme ütlusel kaaluti kolme varianti: kas võtavad baasi enda hallata mõlemad omavalitsused, maavalitsus või pannakse see müüki.

“Sõmeru ja Rägavere vald ütlesid, et pole Mõedakust huvitatud, samas, mida maavalitsuski sellega teeb, ja nii otsustati hakata müüki ette valmistama,” meenutas Tamm.

Maavalitsus tegi möödunud aasta lõpus ettepaneku esitada maakondliku tervisespordikeskuse kandidaadiks ja suunata ühtlasi riigi poolt kolmeks aastaks lubatud umbes kaks miljonit krooni finantseeringuid Vinni spordikeskusele.

VANA HIND:

Valgustatud rada (kella 17-20) 1-5 inimesele 150 krooni. Soodustusena (50% odavamalt) Viru suusa- ja rattamaratonil osalejatele sisaldas sooja teed, pesemisvõimalust ja tualeti kasutamist.

Margus Martin, Aivi Pargi

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Marss

Autor Avo | Avaldatud: 8. jaan. 2004

Loe lisa: Phoenix otsib Marsil elu

xxx

Marsi pinnast kuni pool võib sisaldada jääd03.05.2007 11:07

USA Arizona ülikooli teadlaste sõnul näitasid Marsilt saadud andmed, et  kuni pool selle planeedi pinnast võib sisaldada jääd.

 

 

Joshua Bandfield ja tema meeskond kasutasid Marsilt vee otsimiseks meetodit, mis võimaldas saada varasemast täpsemaid andmeid, kirjutab BBC. Bandfield lisas, et uus meetod võimaldab täpsemalt välja peilida kui sügaval pinnases jääkihid asuvad.

«Kui varsemad uuringud lubasid meil jää kindlakstegemist mitmesaja kilomeetrilise täpsusega, siis uus meetod lubab seda teha juba paarisaja meetrilise täpsusega,» lisas teadlane.

Siiani on teadlased Marsilt vee otsimiseks kasutanud NASA sondi Mars Odyssey külge kinnitatud spektromeetriga kogutud andmeid. See seade mõõdab planeedilt tulevat tuumaradiatsiooni, mille abil on võimalik erinevaid materjale kindlaks teha.

Nüüd täiustas Bandfiled ja tema meeskond meetodit – nad võrdlesid sama Odyssey sondi poolt tehtud infrapunafotode abil Marsil toimunud hooajalisi muutusi.

«Infrapunafotode võrdlusandmete kohaselt võib veerand kuni pool selle planeedi pinnast sisaldada jääd,» sõnas Bandfiled.

Teadlaste arvates võib see sulades katta kogu planeedi veekihiga.

Toimetas PM Online

…

Marsi atmosfäärist leiti metaani
Heiki Suurkask, 30.03.2004


Kaks eraldi tegutsevat kosmoseteadlaste rühma, üks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja teine USA kosmoseadministratsiooni (NASA) juures, avastas Marsi atmosfäärist metaani, mis Maal tekib enamasti mikroorganismide elutegevuse tulemusel.

Oletused elu olemasolust punasel planeedil said uut tuge nädalavahetusel, kui selgus, et Marsi atmosfäär sisaldab metaani. Kuna selle gaasi fotokeemiline eluiga on suhteliselt lühike – Marssi tabava intensiivse ultraviolettkiirguse puhul vaid 300 aastat – on selge, et miski toodab seda tänaseni.

Metaani leidmist prognoosisid teadlased juba mitu aastat tagasi. Mitu varasemat Marsi-uurijate konverentsi on pidanud sel teemal maha ägedaid diskussioone, kuid siiski ei olda veel üksmeelel, kas gaasi leidumine Marsil tähendab ilmtingimata elu.

Kust tuleb metaan?

“Gaasi päritolu kujuneb veel suureks vaidlusteemaks. Seda võib toota lihtne vulkaaniline aktiivsus, kuid ka bioloogilise päritoluga elu. Ma ei ütle, et seal on praegu elu. Järeldusi on veel vara teha,” kinnitas Itaalia kosmoseteadlane Vittorio Formisano Briti ajalehele Telegraph.

Üks võimalik allikas on vulkaaniline tegevus, mida Marsi ajaloos on palju teada, kuigi pulbitsevaid vulkaane praegu avastatud ei ole. Teine võimalus on, et gaasi toodavad planeedi pinnases elunevad mikroobid, mis tähendaks ka elu leidmist naaberplaneedil.

Formisano tunnistas, et esialgu on leitud metaani vaid väga väikeses koguses, 10 või 10,5 osakest miljardi kohta. Formisano (62) juhib ESA töörühma, mis kontrollib Marsi tehiskaaslasel Mars Express paiknevat planetaarset Fourieri spektromeetrit (PFS). Ta on tunnistanud, et tema elu halvim päev oli 1996. aastal, kui Vene uurimisaparaat Mars’96 hävis Maalt startides. Koos sellega hävis ka tema kümne aasta töö vili, esimene Fourieri spektromeeter. Mars Expressi jaoks ehitati sama seadeldis uuesti ja nüüd, olles Marsi orbiidile jõudnud, tehti selle seadmega ka epohhiloov avastus.

Metaani leidmist pole ESA ja NASA tänaseni avalikult kuulutanud. Marylandis asuva NASA Goddardi kosmoselennukeskuse töörühm Michael J. Mumma juhtimisel analüüsis Maa teleskoopide kogutud andmestikku Marsi kohta ja tuli samuti järeldusele, et Marsil leidub metaani. Briti ajalehe Independent küsimusele, kas metaani leidumine tähendab selle bioloogilist päritolu, vastas Mumma: “Mina isiklikult arvan, et tähendab.”

NASA teadlased suutsid isegi märgata metaani kontsentratsiooni erinevust Marsil, kusjuures kõige rohkem avastati seda Meridianumi tasandiku kohal, kuhu on laskunud marsikulgur Opportunity. Kulguri seadmed pole seni võimaldanud gaasi tuvastada, küll on pinnast mikroskoobiga uurinud aparaat edastanud Maale tõendeid, et seal võis kunagi olla merepõhi.

Spiraalid jääkoorikus

Mars Expressi kaamerate abil on Euroopa kosmoseteadlased teinud veelgi kummalisema avastuse, leides, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud enam kui kilomeetrise läbimõõduga jääspiraale, milliseid Maal ei leidu. Samas on spiraalid siiski tuttava kujuga, sest Maal esineb näiteks sama kujuga keeristorme.

NASA kulgurid Spirit ja Opportunity jätkavad punase planeedi pinnase uurimist, kusjuures praeguse hinnangu kohaselt ületavad nad algul kavandatud 90-päevase eluea mitu korda.

Allikas

 

xxx

Punasel planeedil oma nägu ja süda

Heiki Suurkask, 26.01.2004

Uudise pilt
Marsist tehtud fotol näha olev nägu.
Foto: NASA

Kui USA kosmose-aparaadid Viking 1 ja Viking 2 jõudsid 1976. aastal Marsi orbiidile ja edastasid sealt esimesi pilte, avastati maal, et üks Marsi mäeahelikest meenutab kangesti inimnägu.

25. juulil 1976 tehtud pilt Cydonia regioonis Marsi põhjapoolkeral meenutab nägu, millel on kaks silma, nina ja suu. Kõmutekitavaid teooriaid kül-vas tollal NASA ise, vihjates juba pildiga kaasas käinud pressiteates mäe sarnasusele inim-näoga. Hiljem on vaieldud, kas see nägu tekkis ebaselgete piltide teravdamisel ja töötlemisel või on ta tõesti olemas. Marsi nägu on olnud populaarne teema ulmekirjanduses, samuti versioonides Marsil elavate tulnukate kohta, selle objekti populaarsus sundis NASA sealset pinnast uuesti detailselt uurima.

25-kilomeetrine mägi

2001. aastal lendas üle sama piirkonna praeguseni Marsi orbiidil töötav satelliit Mars Global Surveyor. 8. aprillil 2001. aastal avanes esimest korda alates 1998. aastast võimalus suunata satelliidi kaamerad just nn Marsi näole. 450 kilomeetri kauguselt võetud pildid olid 1976. aasta omadest tunduvalt täpsemad, tuues esile lõhesid mäeahelikus, kuigi näojooned siiski täielikult ära ei kadunud. Tegemist on väikese vulkaanilise mäeahelikuga.

Marss on kaetud mäeahelike ja orgudega, mida on kujundanud peamiselt vulkaaniline pulbitsemine pinna all ning planeeti aja jooksul korduvalt tabanud asteroidid ja meteoriidid. Marsil on avastatud ka päikesesüs-teemi kõrgeim mägi Olympos, mille kõrguseks hinnatakse praegu 25 kilomeetrit.

Olympost uurides on imestatud, et kuigi tegemist on Maa kõrgeimast tipust kolm korda kõrgema mäega, on sel väga lauged nõlvad. Olympos Mons võtab enda alla hinnanguliselt Arizona osariigi suuruse ala ehk ligi 300 000 ruutkilomeetrit. Tegemist on vulkaaniga. Marsi atmosfääri hõredus tagab aga selle, et vulkaaniline aktiivsus ei ilmne mitte kõrgete laavapursetena, vaid laava valgub kraatrist aegamööda välja.

Marsil on ka süda

Üks veidraid nähtusi Marsil on Mars Global Surveyori 1999. aastal pildistatud nn Marsi süda. 2,3-kilomeetrise läbimõõduga moodustis meenutab tõesti romantilist südamekujutist.

Tegemist on ilmselt Alba Patera vulkaanist valgunud laavajoaga, mis mingi takistuse üm-ber kahte lehte valgununa on tardunud südant meenutavasse vormi. Teine, kandilisemate servadega südamekujutis ilmnes 2000. aasta piltidel, selle läbimõõt on veelgi väiksem, vaid 255 meetrit. Marsi pinnal on otsitud ka looma- ja liblikakujutisi, üks 1999. aastal pildistatud Galle kraater Argyre tasandikul meenutab aga naerunägu kahe silma ja kõverdatud suuga.

Veel üks diskussiooni tekitavaid fenomene Marsil on selle kanalid, mida algsete ebaselgete piltide järgi arvati olevat korrapäraselt kujundatud. Hiljem on arvatud, et kanaleid ja voolusänge on vorminud voolav vesi, kolm aastat tagasi käidi aga välja oletus, et neid on kujundanud hoopis liikuvad jäämassid.

Vulkaanilisest tegevusest on leitud märke nii Marsil kui ka Kuul, kuid ei ole märgata, et sealsed vulkaanid ka praegu aktiivsust ilmutaks. Küll edastas kosmoseaparaat Galileo 2001. aastal pilte Jupiteri kaaslasest Io, kus oli selgelt näha hõõguvaid laavavoolusid.

Allikas

xxx

Punane planeet justkui peo peal
08.01.2004 00:01Alo Lõhmus, reporter
Liis Jemmer
Tohutu punakas tasandik, millele on laiali pillutatud suur hulk kivikamakaid, roosaka taeva taustal paistab silmapiiril laavamägi – selline paistab meie naaberplaneet Mars USA kulgurilt Spirit saabunud enneolematult täpsetelt fotodelt.

«Maandumispaiga ümber on imestusväärne segu nii siledaid kui nurgelisi kivikamakaid, selle kallal me paari järgmise nädala jooksul töötama hakkamegi,» rääkis uudisteagentuurile AP Marsi-kulguri kaameraga tegeleva teadlasterühma juht Jim Bell.

Praegu pole teadlastel veel vähimatki aimu, millest Spiriti saadetud fotodel näha olevad kivid koosnevad.

Eriti intrigeerivaks peab Marsi-missiooni juht Steven Squyres õhukest koorikut, millega on Marsi pinnas kaetud. «See on veidralt tihedasti kokkujääv,» kirjeldas ta. «Me ei tea, mis seda koos hoiab.»

Vee ja elu otsinguil

Squyers peab võimalikuks, et Marsi pinnase tihedalt ühendatud katte tekitasid vee aurumisel maha jäänud soolad. Just vee otsinguil NASA teadlased punasel planeedil ongi.

Vesi on elu olemasolu eeltingimuseks ning peetakse võimalikuks, et praegu kuival ja külmal punasel planeedil võis kunagi olla veekogusid, alates jõgedest ning lõpetades meredega.

Praegu uurib Spirit Marsil peamiselt 144 kilomeetri laiust Gusevi kraatrit, mis moodustus ligi kolm miljardit aastat tagasi, kui Marsiga põrkus asteroid.

Gusevi kraatri pinnas on näha praod, mis teadlaste arvates võisid kunagi olla veega täidetud.

Pärast nädalapikkusi tehnilisi teste ja ettevalmistusi peaks Spirit järgmise nädala alguses oma maandumisplatvormilt lahkuma ning iidsete merede kohta käegakatsutavat tõestusmaterjali koguma asuma.

Teadlastel on seekord tublisti lootust oma küsimustele vastused saada, sest Spiriti tehtud värvilised pildid on enam kui kolm korda paremad varasematest Marsi-fotodest.

«Minu reaktsiooniks on olnud shokk ja aukartus,» tunnistas Jim Bell fotosid nähes.

Juba ainuüksi Spiriti Marsile jõudmine tähendas suurt edu: viimase neljakümne aasta vältel on enam kui pooled Marsi-missioonidest nurjunud.

NASAt tõttas seekordse saavutuse puhul telefonitsi õnnitlema isegi Ühendriikide president George W. Bush, kes kutsus Spiriti õnnestunud maandumist Ameerika avastamisvaimu uuestikinnitamiseks.

Briti teadlased püüdsid aga eile viimast korda ning tulutult Euroopa kosmoserobotiga Beagle 2 ühendust saada. Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-missioon on sellega läbikukkunuks tunnistatud.

Ameeriklased loodavad samas oma Marsi-edu jätkumist. Spirit on vaid üks kahest identsest NASA marsikulgurist, mille ameeriklased 820 miljonit dollarit maksva Marsi- projekti käigus teele saatsid. Spiriti kaksik Opportunity peaks Marsile jõudma 24. jaanuaril.

Kui kõik hästi läheb, peaks Opportunity võtma koha sisse Meridiaani platoole, kus arvatakse leiduvat hematiiti, mineraali, mida Maal seostatakse veega.

Aitab mõista Maad

Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv selgitab, et Marsi geoloogilise ajaloo uurimine ning võimalike elujälgede otsimine on kõige tihedamalt seotud sooviga mõista meie enda planeedi minevikku ja tulevikku.

Ehkki Spiriti maandumiskohta peetakse ammuse järve põhjaks, pole tegelikult veel sugugi kindel, kas Marsil üldse on kunagi leidunud suurtes kogustes vedelat vett.

«Ilmselt on vee kadumises mänginud olulist rolli Päike,» usub Leedjärv. «See tähendab, et samalaadsete probleemide ees võib kunagi seista ka Maa, kui Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks ning Päikese intensiivsus Maa suhtes suureneb.»

Küsimus vee leidumisest on tihedalt seotud küsimusega elu kunagisest või isegi praegusest eksistentsist Marsil. Kuid jällegi: elu jälgede avastamine Marsil on esmatähtis maise elu päritolu tundmaõppimiseks.

«Hüpotees, et elu võib olla alguse saanud kosmosest, kus komeedid kannavad keerulisi orgaanilisi molekule, tundub mõistlik olevat,» arutleb Leedjärv. «Maa ja Marsi oletatav elu võiksid olla ühise päritoluga.»

Marsi-ekspeditsioone sageli kimbutava ebaõnne põhjuseks nimetab Leedjärv ennekõike asjaolu, et erinevalt teistest planeetidest Marsile ka lennatakse palju ning iga missioon pälvib ühiskonnas suurt tähelepanu. Kuid kes palju teeb, sel palju juhtub.

Eesti astronoomidele on Marsi-uudised siiski mitte töö-, vaid huviobjekt. Tõravere ja Tartu kabinettides tegeldakse juba aastakümneid kosmoloogia fundamentaalküsimustega.

xxx

 

 
Marsikulgur Spiriti koopia NASA pressikonverentsil

Marsikulgur on sõiduks valmis
11.01.2004 11:20PM Online 

Marsikulgur Spirit tõusis ratastele ja lõpetas manööverdamise maandumisseadme ümber ning on seega valmis planeeti avastama.

Veel ei olda siiski päris kindlad, et maandumist pehmendanud gaasipadjad ei takista kulguril maandumisplatvormilt lahkumast ja iseseisvat sõitu alustamast, vahendab BBC.

Missioonijuhi Jennifer Trospersi sõnul on üks gaasipatjadest tõenäoliselt purunenud ja vigastanud Spiriti päikesepaneele.

Kuid isegi praeguses, «pargitud» olekus on Spirit saatnud Maale tagasi hea kvaliteediga pilte Marsi pinnast, lähipäevil pannakse kokku 360-kraadise ulatusega panoraamfoto kulguri lähiümbrusest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud