• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Fukuyama, Francis – ajaloo-lõpu-spetsialist

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

FRANCIS FUKUYAMA: “Ajaloo lõpp” on lähedal

(30.12.2003)
 

Uudise pilt

Eesti Päevaleht vahendab lugejatele intervjuu, mille tuntud filosoof Francis Fukuyama andis Newsweeki ajakirjanikule Adam Piore’ile ja kus ta räägib väljakutsetest, mis ootavad maailma ees 2004. aastal.

Francis Fukuyama lõi 1989. aastal laineid esseega “Ajaloo lõpp”, milles ennustas N Liidu kokkuvarisemist, kommunismi ja autoritaarsuse lüüasaamist ning liberaalse demokraatia lõplikku võitu. Tema ennustused osutusid prohvetlikeks – mõne kuu pärast varises Berliini müür, sellele järgnes kommunismi ots ja külma sõja lõpp. Ometigi näitas 2003. aasta, et suured jagunemised eksisteerivad endiselt. Lõhed lääne demokraatiate vahel on nii sügavad, et ohustavad kõike, vabakaubandusest Lähis-Ida rahuni välja. Mõnes riigis on tee liberaalse demokraatiani ka ohtlik, näiteks Iraagis.

Millised on teie meelest algava aasta kõige olulisemad küsimused?

Arvan, et 2004. aastal on kindlasti tähtis Iraagi okupeerimise lahendamise küsimus ja – laiemalt võttes – Ameerika koht maailmas. Oleme maksnud kallist hinda, rikkudes suhteid mitme riigiga, sealhulgas liitlastega nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Seda tuleb nüüd parandama hakata. Leian, et ennetavate sõdade algatamise aeg on enam-vähem lõppenud. Iraagist on saanud suur must auk, mis imeb endasse kogu Bushi välispoliitilise energia. See tarbib nii palju poliitilist kapitali, et väga vähe jääb üle Ameerika jõudemonstratsioonideks mujal maailmas.

Kas tülid Euroopa Liidu sees tähistavad ühtse Euroopa lõppu?

Aga millised tülid? See on tavaline kauplemine. Euroopa Liit on pika perspektiiviga projekt ja ükskõik milliseid tagasilööke ka ei tuleks, ei anna see põhjust üldiselt suunalt kõrvale kalduda. Ma usun, et EL kulgeb oma loomulikku evolutsioonilist rada pidi ja eemaldub harjumuspärasest Saksa-Prantsuse domineerimisest. See on EL-i laienemise vältimatu tulemus. Leian, et pikas perspektiivis on see laienemine mitmeti lootustandev. Näiteks pärast laienemist tugevneb kindlasti surve EL-i ühisele põllumajanduspoliitikale. Tulevikus on eurooplased sunnitud senisest tõsisemalt oma põllumajanduse subsiidiumid üle vaatama.

Kas Cancun õõnestas liikumist vabakaubanduse poole?

Ei, ma ei arva nii. Kõik aimasid, et põllumajandusest saab Maailma Kaubandusorganisatsiooni kõneluste peamine teema. Samuti teati vaikimisi, et intellektuaalse omandi õigused kaubeldakse põllumajanduslike abirahade vastu. Arenenud riigid ei suutnud oma tehingu mõnedest tingimustest kinni pidada. Aga see ongi äärmiselt keeruline kauplemine. Seega mina pole üllatunud, et asi luhtus, pärast esimest katset kokkuleppele ei jõutud. Seda juhtub ilmselt veel.

Kas arvate, et islamimaailma võitluses võidavad liberaalid?

Arvan, et lõpuks nad võidavad. Kuid olulisem küsimus on: millises ajaraamistikus? Seda ei oska ma tõesti ennustada.

Miks on islamimaailmas äärmuslikud ideoloogiad nii populaarsed?

See on seotud kombinatsiooniga demokraatia vähesusest, arengu puudumisest ja frustratsioonist Ameerika poliitika suhtes – mingi segu neist kolmest elemendist. Tegemist on suure ja keerulise küsimusega. Keerdsõlme harutamisse tooks selgust enam demokraatiat, arengu edenemine ja mingisugune vastus Palestiina küsimusele. Aga see on alles meie laste või hoopis lastelaste projekt.

15 aastat hiljem, kas leiate ikka, et oleme jõudnud ajaloo lõppu?

Selge see, et elame äreval ajal, eriti äärmusliku islami pärast. Kuid pikas perspektiivis arvan, et oleme küll. “Ajaloo lõpp” oli lugu sellest, kuhu moderniseerimine meid viib, ja ma usun ikka veel, et väga selge lõpp-punkt on olemas. Osa maailmast on sinna juba jõudnud, teised püüavad veel. Usun, et kui Hiina moderniseerub, vajab ta ühtäkki pluraalsemaid institutsioone. Kogu seda protsessi ei saa tagant kiirustada. Saab vaid pisiasjus kaasa aidata.

Islamistid jõudsid viimati Pakistanis president Pervez Musharrafi tapmisele väga lähedale. Mis juhtunuks, kui atentaat oleks õnnestunud?

Pakistan on väga rahutu riik, seega leian, et head see ei tooks. Teisalt, saabusin just New Dehlist. Seal käib rahuprotsess. Piki kontrolljoont kehtib vaherahu. Ja (India peaminister Atal Behari) Vajpayee suundub peagi Pakistani, et Musharrafiga läbi rääkida. Viimase aastaga on rahu kehtestamises suuremaid edusamme tehtud kui terve eelmise põlvkonna jooksul. Osaliselt seletuvad edusammud sellega, et tõusvate majandusnäitajatega India tunneb end nüüd senisest kindlamalt. See on piirkond, mida tasub järgmise mõne aasta jooksul hoolikalt silmas pidada: India hakkab Hiinaga sarnaselt arenema. Sellel on loomulikult tohutu mõju kogu regioonile.
© Newsweek Inc.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Roosaken-vitraaž Väike-Maarjas

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

Roosaken puhkeb õide


Klaasikunstnik Riho Hütt valmistas Väike-Maarja kirikule roosakna, mis pühitsetakse pidulikult sisse pühapäeval, 28. detsembril kell 11 algaval jumalateenistusel. Foto: Avo Seidelberg

Väike-Maarja kiriku vastne vitraažaken kõneleb valguse ja värvide keeles Maarja kuulutamise lugu.

Riho Hüti loodud roosakna “Maarja kuulutamine” läbimõõt on 1,55 meetrit ja see asub Väike-Maarja kiriku ukse kohal. “See koosneb kahest topeltlillest, kaheksa siilu keskel ja 16 ümber,” selgitas klaasikunstnik Riho Hütt.

Aken asub kiriku peasissekäigu kohal. “Kui ma Väike-Maarjas restaureerimist lõpetasin, lõime akna tegemiseks käed,” meenutas Hütt. Idee küpsemiseks kulus aastajagu süvenemist, lugemist, mõttemõlgutusi ja hulk kavandeid.

“Mulle anti täiesti vabad käed. Kuna on Maarja kirik, valisin Maarja kuulutamise teema. See on üks ilusamaid ja puhtamaid stseene,” rääkis Hütt. “Ingli ja taeva ja maa vahelise suhte asja mõtlesin terve aasta. Lõpuks läks ingel suurelt pilvest sirutuva käena üles ja Maarja alla väikseks.”

Pilveosa on värviline, keskel on matt valge, alumisse läbipaistvasse ossa on graveeritud Maarja. “Maarja värv on valge, see sobib graveeringusse. Päikese või elektri valgusest läheb see põlema, muutub kuldseks,” selgitas Hütt.

Teose materialiseerimiseks kulus kaks kuud. Tehnilisest küljest on kasutatud palju graveerimist, samuti käialõiget. “Teksti on ka. Niipalju, kui Luuka evangeeliumis seda teksti on, on ka klaasi peale kirjutatud. Pisikeselt. Sigrimigri on näha,” rääkis Hütt. Palju on ka tavalist klaasi, sest see valgus on kunstniku arvates kõige õigem.

“Kõigile, kes kavandit on näinud, on see meeldinud. See on vaba ja helge. Puhas. Kui vaatad peale, hakkab hea, ta ei rusu,” iseloomustas sündinud akent selle looja ja rõhutas, et tegemist on teema tänase mõistmise ja mõtestamisega. Nagu iga looming kannab oma aja märki.

“Sisemine rahu on kõige tähtsam, et olen ausalt selle asja teinud,” arvas kunstnik. “Olen loominguprotsessis poolt- ja vastuargumente kaaludes jõudnud õigete otsusteni.”

“Maarja kuulutamist” toetasid Väike-Maarja kirikukoguduse pikaaegsed toetajad Hanno ja Malle Tamm, samuti Väike-Maarja sõpradest rootsieestlased Kaarin ja Ants Tamm, Väike-Maarja vallavalitsus ja Viru praostkond.

–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kaljuste Tõnu – vaba dirigent

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

Dirigent Tõnu Kaljuste plaanib Naissaarele kontserdipaika
Anneli Ammas, EPL, 30.12.2003

Ruut Kontserdimaja rajatakse optik Bernhard Schmidti talu kohale
Ruut Jaan Kross kirjutas tulevase kontserdimaja tarbeks näidendi

Uudise pilt
Naissaarest ja maailmakuulsast naissaarlasest Bernhard Schmidtist vaimustunud dirigent Tõnu Kaljuste loodab Schmidti kodukohta rajada kontserdimaja ja väikse muuseumi.
Foto: Toomas Volmer

Dirigent Tõnu Kaljuste plaani kohaselt peab Naissaarele kerkima kontserdimaja, millega väärtustataks ühtlasi maailmakuulsa naissaarlase, optik Bernhard Schmidti mälestust.

Viimsi valla peaarhitekti Haldo Oravase sõnul on vallavolikogu Tõnu Kaljuste taotlusel algatanud Naissaare üldplaneeringu muutmise, et Bernhard Schmidti kunagise kodutalu maadele ehitada kontserdimaja. “Sellega seotud detailplaneering on praegu kooskõlastamisel muinsuskaitse, looduskaitse ja teiste ametkondadega,” ütles Oravas.

Näitus varemetel

Kunagise Schmidti talu maa praegune omanik Kaljuste ei soovinud oma plaanidest veel täpsemalt rääkida, kuid lähim ettevõtmine on kavandatud juba tuleva aasta kevadeks.

Nimelt möödub aprilli algul Schmidti sünnist 125 aastat, selleks puhuks avatakse tema kodutalu varemeis näitus.
Kirjanik Jaan Kross kirjutas aastaid tagasi romaani “Vastutuulelaev”, mis jutustab noorelt ühe käe kaotanud Schmidti elust. Nüüd on Krossil valminud näidend, mis mõeldud esitamiseks Naissaarel.

“See saab etenduda, kui maja valmis,” ütles Kross. “See pole vabaõhuetendus.”

Valla peaarhitekti sõnul toimus arhitektuurse lahenduse eskiisikonkurss juba üle poole aasta tagasi.
“Võitnud töö oli igal juhul huvitava lahendusega,” kinnitas Oravas.

Kirik restaureeritakse

Spetsiaalselt Naissaarel esitamiseks on lubanud näidendi kirjutada ka Jaan Tätte. “Ma ei ole veel kirjutama hakanud, aga see tuleb ilmselt nelja inimese tükk meremeestest ja meremeeste naistest,” ütles Tätte.

Oravase sõnul toetab Viimsi vallavalitsus nii Kaljuste ideed kui ka laiemalt Naissaare Lõunaküla taastamist. Nõukogude sõjaväe käes olnud saarel ei ole kunagi tihedalt asustatud Lõunakülast suurt midagi säilinud. Valla toel on juba valminud Lõunaküla kiriku esialgne restaureerimisprojekt.

Tallinnas tegutsev Rootsi-Mihkli kogudus koos endiste naissaarlastega on restaureerimise oma südameasjaks võtnud, esialgu plaanitakse varemed konserveerida ja vähemalt katus peale ehitada. Naissaarega pole siiani püsivat laevaühendust, kuna sadam pole selleks piisavalt korras. “Väiksemaid laevu võtab sadam vastu küll,” kinnitas Oravas, lisades, et sadama korrastamine on vallal kindlasti kavas.

Kes on Bernhard Schmidt?

Maailmakuulus optik Bernhard Schmidt sündis 11. aprill 1879 Naissaarel, taevavaatlusi alustas ta Eestis enne 1901. aastat. Suurimad avastused teleskoopide täiustamisel tegi Schmidt hiljem Saksamaal elades.

Vaatlustehnikas oli murrangulise tähtsusega tema poolt 1930. aastal leiutatud kaamera, nn Schmidti kaamera. Seda kasutatakse siiani maailma observatooriumides, suurim Schmidti süsteemi järgi ehitatud teleskoop asub Hiinas. Tema nime kannab ka üks 1960. aastal avastatud väikeplaneet. Schmidt töötas aastaid Hamburgi lähedal observatooriumis, ta suri 1. detsembril 1935. aastal Saksamaal.

Allikas

xxx

 

KollTanel Veenre Eesti Ekspress, 14.07.2004

(Aivar Juhanson)

Perpetuum Mobile Tõnu Kaljuste:


23. juuli – 1. august, (v.a 25.07), Jaan Tätte “Latern” Laulasmaal (Nargen Opera) 
27. juuli, Brett Deani “Carlo” ja  Pärdi “Tabula rasa” Pärnu Kontserdimajas (Tallinna Kammerorkester)
31. juuli, Mozarti ja Beethoveni kirikumuusika XII Rapla Kirikumuusika Festivalil (festivali koor ja orkester)
8. august, Haydni festival Vancouveris (CBC Radio Orchestra, CBC Radio Orchestra ja Festival Vancouver Chorus)
14. august, Leigo Järvemuusika (Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja TKO)
18., 20.-25. august, Veljo Tormise “Eesti Ballaadid” Kuusalu vallas Soorinna küla heinaküünis (Von Krahli Teater)
27. august, Haydni missa ja Beethoveni 6. sümfoonia Metodisti kirikus (ERSO)

6-10. september, Arvo Pärdi teosed Torino Settembre Musica festivalil (EFK ja TKO)

Lugu sellest, kuidas kartmatu visionäär ja jõuline inimgeneraator Tõnu Kaljuste annab elu ühele saarele.

Tõnu Kaljuste ei ole puhanud kodumaal nõnda pikalt juba kümme aastat. Kaks kuud ühtejutti! Kui mõni teine oleks pagenud mõnele lõunamere saarele end praadima, siis Tõnu Kaljustele tähendas see aega viia ellu oma pöörasemad ideed. Pühapäeval oligi võimalus näha Laulasmaal üht “puhkuse” vilja – Jaan Tätte jandi “Latern” esietendust, mille rühmatöö dirigendiks Tõnu Kaljuste.

Hõõguv päike kumab küpselt ja võimukalt männilatvades. Evelin Pang, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Taavi Teplenkov ja Priit Võigemast mängivad okkalisel rannaliival rahvalike naljadega pikitud stseene Naissaare Naise elust. Tükk ise ehk ei olegi see, millest nii väga rääkida – oluline on visioon, mille mootor on üks lihtsurelik me hulgast.

Paadiga Lohusalust merel käia Tõnule Kaljustele meeldib. Meri on vabadus. Ja meri on vabandus – hetkeks kiirteelt kõrvale põigata. Teda huvitab randlase elu võimalikkuse uurimine moodsas ühiskonnas. Ning seda eksperimenti korraldab ta endaga. Kuid peagi tahab ta appi võtta ka teisi kaasmaalasi.

Kui Tõnu Kaljuste tuli kahe aasta eest välja pöörase ideega rajada kontserdisaal Naissaarele, võttis avalikkus selle vastu kui ühe veidrik-geeniuse provokatsiooni. Nojah, epatee osa ei tasuks siin alahinnata, kuid praegu võtab mees oma suvekodust Laulasmaal nädalas mõned korrad ette treti Naissaarele, et töölistele bensiini viia. Elektrit seal ju ei ole.

Naissaarest on saanud Tõnu Kaljuste eesmärk ja ideç fixe – ta rajab parajasti oma soetatud maatükile, kus kunagi sündinud kuulus optik Bernhard Schmidt, üht iselaadset talu. Mitte tavalist, vaid sellist, mille suvesaalist saaks energiapesa, kus toimuksid festivalid, kontserdid, etendused ja näitused – ideeks kanda kultuuride sõlmpunktis kükitav saar rahvusvahelisele kultuurikaardile. Just seepärast tellis Naissaart armastav mees (ehk Tõnu Kaljuste) etenduse Vilsandit armastavalt mehelt (ehk Jaan Tättelt) spetsiaalselt just selle koha tarbeks ning loo taustsüsteemiks on Naissaare müüdid Üksiku Naise ootusest. Oodates vaadatakse saarelt muidugi merele. Sealt tulevad saarerahva kaks kõige olulisemat asja – söök ja armastus.

Tuleval suvel toob meri Naissaare randa ka ehk juba kultuurihuvilisi, kes Kaljuste pöörasusest kohapeal aimu saavad. Nõnda sünnib üks uus Naissare müüt.

Kindlasti on Tõnu Kaljuste suurejooneline ja enesekindel visionäär. Üle keskea mees tunneb ühtäkki, et temas on veel jõudu ja edevust viia ellu peas ja südames idanevaid ideid. Tema looming on suurepärane illustratsioon ideede jõust. Kaljuste ise toonitab muidugi mõttekaasluse tähtsust julgete projektide lihakssaamise puhul. Koos Erkki-Sven Tüüri, Guido Kanguri ja Peeter Schneideriga on kokku kutsutud Sihtasutus Lootsi Koda, mis loodud verivärske projektiteatri Nargen Opera juhtimiseks. Nargen on muide Naissaare ajalooline nimi. Peale Tätte “Laterna”, mis ongi Nargen Opera esimene pääsuke, on sel hooajal plaanis lavale tuua ka kolm Haydni lühiooperit. Ning Jaan Krossilt on tellitud Naissaare tarvis teatritükk “Vastutuulelaev” samanimelise romaani põhjal.

Tõnu ei raiska end kõigile. Kergelt aristokraatlikul moel eelistab ta hoida distantsi ja jagada tõelist essentsi vaid vähestele väärikatele. Nagu Tormis, Pärt, Tüür.

Kui ma pärast jandi lõppu Tõnu Kaljustega õhtupäikeses juttu rääkisin, meenusid Rooma keiserfilosoofi Marcus Aureliuse sõnad: “Kui see vili, mis tema sisimas valitseb, on loodusega kooskõlas, võtab ta juhtuva suhtes sellise hoiaku, et tal on alati kerge kohaneda sellega, mis on võimalik ja mis talle antakse. Sest ta ei armasta mingit kindlalt piiritletud ainet, vaid püüdleb mööndustega etteseatu poole, selle aga, mis talle vastu tuleb, teeb ta endale aineks, just nagu tuli saavutab ülemvõimu temasse heidetava üle, /…/ lõõmav tuli aga teeb temale ette jääva kiiresti omaks, neelab alla ning tõuseb just selle abil veelgi kõrgemale.”

Näilise kergusega põleb Kolli (nõnda hüüavad Tõnu Kaljustet tema lauljad ja orkestrandid) leek, mille küte võib olla ülimalt kapriisne ja hõrk süvakultuur või siis rahvapärane mütoloogia. Tema kohanemisvõime on aukartustäratav. Kui Koll Eesti Filharmoonia Kammerkooriga alustas, oli kõigepealt Tormis. Olles välja teeninud hiilgava Tormise-koori reputatsiooni, mindi kriitikutele ootamatult Bachi ja Pärdi kallale. Ning taas tehti seda nii hästi, et Tõnu Kaljustest on saanud ka Pärdi ihudirigent. Nüüd siis üsna paolocoelholik rahvatükk Laulasmaa mändide all. Þanrimääratlused jäägu teiste mureks – Kaljustele on olulisim kriteerium materjali sisu, mis lihtsalt peab olema nii hea, et oleks paslik jagada ka teistega. Mitte kunst ise ei ole oma olemiselt kõrge või madal, vaid suhe kunstiga on seda. “Aus suhe on alati kõrge,” räägib dirigent.

Tõnu Kaljustele mõeldes kerkib mõttepildile imposantne ja enesekindel Metsjeesus, kelles on ühendatud kultuuri ja barbari parimad jooned. Ürgne jõud ristatud parima osaga õhtumaisest kultuurist.

Nii dirigendi kui ka lavastaja loomisvorm on koostöö. Kuid suure joone ja julgete ideedega loojad ei tarvitse alati olla just kõige mugavamad koostööinimesed. Jah, ta ei tõsta oma koori või orkestri peale eales häält, kuid imposantsel Kaljustel ei olegi seda vaja. Kui tal juba on sees süttinud tuli, siis oma silmist pillutavate sädemetega loodab ta nakatada kogu kollektiivi. Enamasti see õnnestub.

Kuid võib ka juhtuda, et kui suurel juhil on pilt klaar ja siht silme ees, siis teised tunnevad end etturitena juhi mängulaual. Julge eksperimendi lõppjaam võib olla sama mis alguspunkt… Kuid tasub meeles pidada – et vaid nõnda saavad sündida Suured Asjad, mis ei lämbu ühistöö keskpärasusse. Suurele loojale ei ole salakavalamat vaenlast kui demokraatlik nivelleerumine.

Ja ka ajale proovib Tõnu Kaljuste üha enam päitseid pähe panna – kui kunagi paarikümne aasta eest ei planeerinud ta ette rohkem kui mõni nädal, siis nüüd eelistab Tõnu ettevalmistatud sündmusi. Stiihia vähenemise arvelt on lootus rohkem ellu viia.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sporditähed ´03

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

Šmigun ja Värnik särasid parimatenaAnts Põldoja, SLÕL, esmaspäev. 29. detsember 2003 

Arno Saar
VÕITJAD: Mati Alaver (vasakult) teenis parima tiitli neljandat, Kristina Ðmigun viiendat ja Andrus Värnik esimest korda.
Arno Saar
VÄIKESTE AUSTAJANNADE KESKEL: Telesaates tantsinud väikesed tüdrukud leidsid hea võimaluse maailmameister Kristina Ðmigunilt autogrammi paluda.

Kristina Šmigun pani selga uhiuue kostüümi ning Andrus Värnik lükkas kolm päeva edasi sõitu lõunalaagrisse, et vastu võtta aasta parima sportlase auhinda telesaates «Tähesadu». Puudus vaid Markko Märtin, kes eelistas tavapäraselt tähesärast hoiduda.

Kui enamik külalisi maitses juba telestuudio ooteruumis võileibu, saabus Kristjan-Thor Vähi saatel Kristina Ðmigun, seljas pilkupüüdev bee?ikas kostüüm. Ent kohe jättis Kristina kaaslase «maha», et sukelduda sportlaste ja ajakirjanike vestlusringi.

Jõulukingiks suusarada ja villased sokid

«Seda kostüümi pole ma varem selga pannud,» tunnistas Kristina. «Naistel on nii, et kui käid avalikul üritusel mingis riietuses, siis ei tohi seda enam teist korda selga panna. Pilt läheb ju lehte.»

Kristina jõulusoov, et Otepääl saaks sõita kolmekilomeetrisel tehislumega ringil, täitus patuga pooleks. «Suusatada sain iga päev,» kinnitas Ðmigun. «Kuigi esimesel jõulupühal oli päris jube ilm, mille kohta sobib väljend: hea peremees ei aja koeragi välja. Õnneks läks paduvihm lörtsiks üle, kuid olin juba valmis suusatamise asemel jõusaali minema.»

Laupäevast alates harrastajaid enam Otepää tehislumerajale ei lubata. «Ei tahaks enne Faluni MK-etappi kodunt lahkuda ega mujale lund otsima sõita. Ehk tehakse masinatega uus klassikarada sisse, sest eelmine sõideti juba pudruks,» lootis Kristina.

Ðmigunide peres käis ka jõuluvana. «Tõi villased sokid, need kuluvad tõesti ära. Mulle meeldib magada villastes sok-kides,» rääkis Kristina.

Ðmigun oli laureaatidest ai-nus, kes teenis esikoha ajakirjanikelt, alaliitudelt ja rahvahääletusel. «Parima sportlase tiitel teeb elu kirevamaks,» teatas Kristina, kuid ise ei teadnudki, mitmendat korda teda esikohale asetati. «Vist neljandat,» arvas ta, ent tegelikult võitis viienda esikoha.

Värniku koostöö Puustega jätkub olümpiani

Odaviskaja Andrus Värnik võitis esmakordselt parima meessportlase tiitli, ehkki rahvahääletusel paigutati esimeseks Markko Märtin. «Ei taha hoobelda, kuid minagi oleksin ennast parimaks valinud. Kahjuks ei näe samaväärseid konkurente,» ütles Värnik.

Jõulupühi tähistas Värnik vanematekodus Võrumaal. «Laual olid verivorst, hapukapsas, ahjukartulid, liha. Kuid trenni pärast pidin söömist tagasi hoidma. Jõuluvana tõi ilusa teetassi. Tegelikult oli see ema kingitus,» muigas Värnik.

Hea jõulukink on aga Värnikule teadmine, et koostöö treener Heino Puustega jätkub vähemalt Ateena olümpiamängudeni. Eile sõitsid juhendaja ja õpilane kaheks kuuks Lõuna-Aafrika Vabariiki laag-risse. «Lihvisime visketeh-nikat juba Eestiski. Kui viie meetri pealt võrku visata, saab õiget trajektoori otsida ja vigu eemaldada,» selgitas Värnik.

Värniku sõnul on ta aupaistega harjuma hakanud. «Eel-misel aastal käisin sportlaste lõpuõhtul ringi nagu kummitus, keegi mind ei märganud,» võrdles Värnik.

Mati Alaveril parimad näitlejad

Ka kõmuväljaanded on Värnikust teinud esiküljekangelase. «Las kirjutavad, see ongi nende ülesanne. Usun, et paljud saavad aru, millega näiteks Kroonika puhul on tegemist ega võta kõiki jutte liiga tõsiselt,» ütles Värnik.

Et laupäevase telesaate üks juhte oli Ugala näitleja Hilje Murel, võrreldi teatrit spordiga. Murel ütles, et kui laval tõusevadki näitlejad nähtavale, peetakse olulisimaks aasta lavastajapreemiat. Spordis jääb treener tagaplaanile nii võist-lustel kui ka valimistel.

Ent neljandat korda parimaks treeneriks valitud Mati Alaver eelistaski tagasihoidlikuks jääda. «Mul on kõige paremad näitlejad,» väitis ta.

Märtin ei tulnud võitjana ennast ja Michael Parki esindama. 8. detsembri SL Õhtulehe intervjuus ütles Märtin: «Kuni olen meeskondade arvestuses, valimine mind ei huvita.»

2003. aasta Eesti parimad sportlased

Tabelis on punktid kolmelt hääletusrühmalt. Meeste-naiste seas said punkte viis paremat (vastavalt 5-1), võistkondade ja treeneri-te seas kolm paremat. Võrdsete punktide korral otsustas ajakirjanike paremusrida.

Aja- Rahva- Ala- Kokku

kirjanikud hääletus liidud

Mehed

Andrus Värnik (kergejõustik) 5 4 5 14

Jaak Mae (suusatamine) 4 3 4 11

Markko Märtin (autoralli) 3 5 1 9

Aleksei Budõlin (judo) 2 0 3 5

Andrus Veerpalu (suusatamine) 1 2 2 5

Pavel Loskutov (kergejõustik) 0 1 0 1

Naised

Kristina Ðmigun (suusatamine) 5 5 5 15

Maarika Võsu (vehklemine) 4 3 4 11

Larissa Netðeporuk (kergejõustik) 3 4 3 10

Maret Ani (tennis) 2 2 2 6

Jane Trepp (ujumine) 1 0 0 1

Galija Ðattarova (allveeujumine) 0 1 0 1

Triin Aljand (ujumine) 0 0 1 1

Võistkonnad

Markko Märtin-Michael Park (autoralli) 3 3 2 8

Eesti epeevehklemisnaiskond 2 2 3 7

ESS Falck Pärnu võrkpallimeeskond 1 0 0 1

Eesti jalgpallikoondis 0 1 0 1

Are Kaurit-Jürgen Jakk (motokross) 0 0 1 1

Treenerid

Mati Alaver (suusatamine) 3 3 2 8

Anatoli Šmigun (suusatamine) 2 2 3 7

Heino Puuste (kergejõustik) 1 0 0 1

Arno Pijpers (jalgpall) 0 1 0 1

Samuil Kaminski (vehklemine) 0 0 1 1

Parimate autasustamine ka edaspidi telesaates

Aastaid toimus paremate sportlaste väljakuulutamine mõnes ööklubis või koguni linnahallis, ent mullu ja tänavu Eesti TV saates. Seekord ei kaasnenud isegi tavapärast sportlaste lõpupidu.

«Meil läks kogu aur olümpiakomitee 80. aastapäeva pidulikule tähistamisele. Teise samasuguse ürituse jaoks polnud rahakott piisavalt paks,» selgitas EOK president Mart Siimann. «Järgmisel aastal peaks taas pidu tulema, kuid parimate väljakuulutamine jätkub telesaates.»

ETV spordisaadete peaprodutsent Marko Kaljuveer lisas: «Ka Oscarite kätteandmine on ju telesaade.» Kas pärast võitja väljakuulutamist poleks pidanud teleekraanilt näitama paremusjärjestust ja kogutud punkte? «Teiste riikide samalaadsetel üritustel pole näinud sellist tava. Aga tulevikus võib sellele mõelda,» vastas Kaljuveer.

Vaheklippide autor Andres Arro: «Bubkat tuli isegi tagasi hoida.»

Telesaate «Tähesadu» vaheklippides näitasid Eesti tippsportlased «oskusi» teisel alal. Näiteks sai Andrus Värnikust iluuisutaja, Maret Anist ja Kaia Kanepist rallipaar, Eesti jalg- ja korvpalluritest teivashüppajad jne.

«Mulle on alati meeldinud kedagi teises rollis vaadata. Meenub jalg-pallimatð, kus sporditähed kohtusid Monaco printsi meeskonnaga. Rahvale see väga meeldis. Idee küpses kaua, lõpuks sai ta teostatud,» rääkis videoklippide autor Andres Arro.

Kaasa mängis ka kuuekordne maailmameister Sergei Bubka, kes esines pallimeeste teivashüppetreenerina. «Teda meelitada polnud su-gugi raske. Piisas kahest selgituslausest, Bubka oli kohe nõus kaasa lööma. Mängis isegi üle, teda tuli tagasi hoida,» muigas Arro.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Hirv, Ege – tsitaator

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003
Poliitiliselt korrektne lähenemine tagantpoolt

---

Ege Hirv
30. detsember 2003 6:00
Ei peaks ju kedagi haavama suurmeeste ja tundmatute mõttehiiglaste tsiteerimine, kuigi mulle jääb tõesti arusaamatuks, kuidas nad juba sadu aastaid tagasi teadsid nii palju meie esindajatest Riigikogus, valitsuses, tooni andvatest omavalitsustegelastest ja valijate sügavaimast olemusest, mis näib läbi sajandite olevat konstantselt muutumatu suurus.

Mõttepärleid aastalõpusaginasse ja loodan, et kirjutate aasta jooksul meelde jäänud vaimukaid mõttekäike lisaks, et nõnda tervitada palavalt armastatud kaasdelfilasi, soovides kõigile tervet mõistust ja meelerahu ka uuel aastal.

Kõige arusaamatum on meie mailmas see, et see on ikkagi arusaadav.

Albert Einstein

Poliitikud on kõikjal ühesugused. Nad ikka lubavad ehitada silla üle jõe isegi siis, kui jõge ei olegi.

Nikita Hrustðov

Ma ei usu harimatute üksikolendite kollektiivsesse tarkusesse.

Thomas Carlyle

Poliitikas teevad inimesed ränka tööd, et osutuda valituks ja et valitutena töötada võimalikult vähe.

Poliitiline kampaania algab, kui poliitik lakkab töötamast ja läheb pidama kõnesid sellest, mille kõige heaks ta tahaks töötada.

Poliitika on instrument, millega väheste tahe muudetakse masside nõudmiseks.

Howard Koch

Poliitiliseks masinavärgiks nimetatakse ühendatud vähemuse töötamist lõhestatud enamuse vastu.

Halvad otsused, rumalad otsused, sisutud otsused, aga alati reaalsed tagajärjed.

Molly Ivins

Ma tahan kas vähem korruptsiooni või rohkem võimalusi sellest osa saada!

Mida rohkem seadusandlust ja käske, seda enam röövleid ja vargaid.

Lao-Zi

Me elame maailmas, kus pizza jõuab kohale enne politseid.

Jeff Marder

Demokraatia ei garanteeri mitte tingimuste võrdsust, vaid ainult arvamuste oma.

Irving Kristol

Demokraatia on protsess, mille kaudu inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada.

Laurence J.Peter

Demokraatia annab igale valijale võimaluse — teha midagi eriti lolli.

Art Spander

Ameerika kodanik ületab ookeani, et võidelda demokraatia eest, aga ta ei lähe üle tänava, et hääletada kohalikel valimistel.

Bill Vaughan

Parim argument demokraatia vastu on viie-minutiline-vestlus keskmise valijaga.

Winston Churchill

Valijatel on Jumalast antud õigus otsustada, kellel lasta raisata oma raha.

Konservatiivid on täiesti terved inimesed kahe normaalselt funktsioneeriva jalaga, mida nad iial pole õppinud kõndimiseks kasutama.

Franklin D Roosevelt

Inimesed sünnivad ebavõrdsete võimetega. Seetõttu on täiesti kasutu neid võrdsetena kohelda.

J.A.Froude

Kui pooled juristid hakkaksid torumeesteks, siis oleksid inimkonna kaks suuremat probleemi ühekorraga lahendatud.

Felton Davis, Jr.

Ma ei ole humorist. Ainult vaatan valitsuse tegevust ja esitan paljaid fakte.

Will Rogere

Kui teil on efektiivselt töötav valitsus, siis on teil diktatuur.

Harry S Truman

Kui valitsus kardab inimesi, on tegemist vabadusega, vastupidisel juhul türanniaga.

Lambavägi, mille eesotsas on lõvi, saavutab alati võidu lõviväe üle, mille eesotsas on lammas.

Napoleon

Vaba ühiskond on koht, kus saab turvaliselt olla ebapopulaarne poliitik.

Adlai Stevenson

Imelik on see maailm, kus kaks vaatavad ühte ja sama, kuid näevad täiesti vastupidist.

Agatha Christie

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eilart, Jaan – loodusteadlane ja kultuuriloolane

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

Loodusteadlane Jaan Eilart sai Soome teenetristi
Ivi Drikkit, PM toimetaja, 30.12.2003 

Soome president Tarja Halonen määras loodusteadlasele ja kultuuriloolasele Jaan Eilartile Soome Valge Roosi Rüütelkonna teeneteristi.

Eilart pälvis tunnustuse teenete eest Soome ja Eesti suhete arendamisel, teatas Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg.

Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja ja praeguse auesimehe Eilarti teenete loetelu Eesti kultuuriloole, looduskaitse polulariseerimisele on samuti pikk.

Tema üheks elutööks võib pidada Tartu Ülikooli looduskaitse ja kodu-uurimiskabineti loomist 1966. aastal ja selle juhatamist 1996. aastani. Muu hulgas hakati Eilarti algatusel alates 1957. aastast pidama looduskaitsepäeva ja välja andma Juhan Liivi luuleauhinda.

Eilarti tegevust on tunnustatud rahvusvaheliselt ka varem. 1984. aastal pälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali kodu-uurimise eest ning praegu on Eilart IUCNi Kesk- ja Ida-Euroopa komitee president.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Beagle 2 – Marsi-masin

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

Marsi-masin võis laskuda kraatrisse
(30.12.2003)

Uudise pilt
Õnnestumise korral peaks Beagle 2 nägema Marsi pinnal välja selline, päikesepatarei paneelid avatud.
Foto: reuters

Jõulupühal Marsile jõudnud uurimissond Beagle 2 võis langeda ühte hiljuti avastatud kraatrisse, mille lähedal oli ka aparaadi kavandatud maandumiskoht, tõdesid missiooniga seotud teadlased.

Seni pole Beagle endast raadiosignaaliga märku andnud ning luhtunud on ka katsed saada aparaadiga ühendust Maalt ja Marsi ümber tiirlevalt Odyssey kosmoselaevakeselt.

Kilomeetrine kraater

Umbes kilomeetrise läbimõõ-duga kraater asub peaaegu maandumisellipsi keskel, kuhu Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Beagle pidigi laskuma. See avastati piltidelt, mille oli teinud Marsi ümber tiirlev sond Global Surveyor. Ülesvõte kraatrist saadeti Beagle’i meeskonnale alles üleeile õhtul, teatas BBC.

Esialgu peavad teadlased aparaadi kraatrisse langemist siiski vähevõimalikuks. Sellegipoolest nimetas Beagle’i looja professor Colin Pillinger seda võimalust “absoluutselt halvimaks stsenaariumiks”, mille puhul pole Beagle’il võimalik Maaga ühendust pidada. Kuid ta lisas: “Oleks ikka ääretu ebaõnn, kui see oleks tõesti kraatrisse langenud.”

followup
Teiste võimalustena, miks Beagle’iga pole ühendust saadud, on pakutud kellaviga, tarkvara jukerdamist, antenniriket, päikesepatareide laadimatust ja purunemist maandumisel.

Uus katse jaanuaris

Kellaviga tähendaks seda, et Beagle annab signaale ajal, mil teleskoobid ega Odyssey teda ei jälgi. See võimalus on siiski pea-aegu välistatud. Tarkvaraviga võib takistada aparaadil and-meid kopeerimast. Kui maandumise järel ei avanenud päiksepatareide paneelid, siis ei suutnud Beagle kas üldse energiat salvestada ega pidanud vastu esimest öödki või toodetakse energiat liialt vähe raadioühenduse loomiseks. Signaali edastamist võib takistada ka antenni kahjustus.

Beagle’i meeskonna hinnangul on neil enim lootust aparaat “kätte saada” umbes järgmisel nädalavahetusel, kui nad saavad otsingutes kasutada Mars Ex-pressi – nn emalaeva, mis viis Beagle’i Marsi orbiidile ja kukutas siis tolle planeedile. Praegu on Express Marsist eemaldumas, kuid tänase mootorikäivitamise järel peaks Express pöörduma tagasi Marsi polaarorbiidile.

Express peaks jõudma heale positsioonile oma “beebi” otsingute alustamiseks 4. jaanuaril. Just sel ajal peaks Marsile maanduma USA uurimisaparaat Spirit ning siis peab praegu Beagle’it otsiv Odyssey hakkama “kantseldama” Spiritit ega saa enam tegelda ESA masinaga. EPL

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Pervik, Aino – kirjanik

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

AINO PERVIK: Võitja piimalõhna ei tunne
(29.12.2003)


Eesti rahvas hakkab iseoma silma all tasapisi välja surema. Nii palju on teda veel järel küll, et see saaks anonüümsuse varjus toimuda.

Kellelegi ei saa ju otseselt näpuga näidata. Ja kas peakski? Ei aita siin ussi- ega püssirohi. Aitab ainult soov lapsi saada. Mitte ühte või kahte, vaid kolme last vähemasti. Kes väga tahab, see saab, kui just ihuviga ei ole. Kes väga ei taha, lükkab edasi, kuni veel ühe jõuab ehk ilmale tuua. Kes üldse ei taha, ei saa ka. Isegi kui armas jumal võtab nõuks talle lapsukest saata. Küll ta teab, kuidas jumala kingitust kõrvale lükata.

Mitte keegi ei saa nõuda noorelt naiselt, kes lapsega koju jääb ning pildil enam ei viibi, et ta oleks nii kindlameelne ning mähkmete- ja piimalõhna sees luuseri tunnet ei tekiks.

Ma kardan, et tekib. Kipub tekkima küll keset hedonistlikke väärtushinnanguid ja sõjakaid haljale oksale jõudnud prouasid, kes käsivad endast eeskuju võtta. Võib ju rääkida väärakatest väärtushinnangutest ja nendest õigetest, kuid saamise ja loobumise vahel valides ihaldab inimene ikkagi seda, mis kuulub võitjatele. Tuleb ennast võitjate hulka rabeleda. Võitjad õpetavad hea meelega: tuleb joomine jätta ja viitsida.


Emaks saamine algab loobumisest. Ja ühe päris hariliku ema elu pakub muu kogemuse kõrvale seda loobumiskogemust küll. See pole miski trendikas kogemus. Kuigi see käib koos mingi ebaiseka rõõmuga, mida on keset eduka elu mudeleid raske sõnadega seletada. Ei tea, mis kohale võiks selline rõõm edetabelites üldse jõudagi.

Kuuse alla ei sünnitata

Inimese elu on kõvasti muutunud. Vanasti lapsed lihtsalt sündisid, rikkusid nad siis kellegi elu ära või ei rikkunud. Pottide ja pannide ja titelappide vahele neid naisi ju unustati. Ikka on olnud kuulda kedagi lausumas, et laste tulek rikkus tal kõik ära. Nii võis olla küll, igaühel ju omad unistused.

Igatsus laste järele on tegelikult ikka veel olemas, kuid elu hirmutab tagasi. Paljalt sisemise sunni järgi nagu linnukesed kevadel inimene ju elu edasi ei anna. Ja ka pesa ei sünni puuoksale punuda nagu linnukesel. Ega ei tohigi, sest puu küljes on silt: eraomandus. Kodu loomine muutub üha raskemaks. Riigimetsa kuuse alla ju lapsekest ei sünnita. Ei tea, kas sinnagi tohib. Ja pärast tulevad kalliteks firmadeks muudetud koolid, kõrgete õppemaksudega ülikoolid. Aga juba varem, umbes neli-viis aastat pärast sündimist tekib ka lapsel soov inimväärsete (reklaam)elutingimuste järele. Ega laps ei pea sellest aru saama, et vanematel ei ole lihtsalt võimalik kõige sellega kaasa minna, mida kommertslikud isandad ja emandad silma ette seavad. Ainult siruta käsi ja võta, aga muidugi raha eest.

Mulje on selline, et praegu hakatakse tegema panust tööelus edasijõudnud naistele, kes siis ka hiljem jaksavad lapsele kõike võimaldada. Et ehk nemad võtaksid rahva väljasuremist takistada. Ma ei usu, et see idee tõhusat tulemust annaks. Ei usu ka seda, et emahüvitis suudaks karjäärikaotusi näiteks kolme lapse ulatuses tasa teha. Aastaid eemalolekut ja paigalseisu, mis tegelikult tagasiminek? Üks laps võib sedasi sündida, asi seegi.

Elujõu tunnused

Ei usu ma, et suure palgaga emad, kes niivõrd peost suhu elavad, et neil lapsega kodus olemise ajaks midagi kõrvale poleks pandud, oleksidki rahva väljasuremise peatamisel tõhusad tegijad. Väljasuremise vastu on vaja ka pidevat kodutööd teha, kasvatada last järgmise põlvkonna vabatahtlikuks ilmaletoojaks. Suure palgaga inimese kodu- ja elukulud on muidugi suuremad kui harilikul inimesel, see on selge. Ka on nende pangalaenud suuremad. Maksudki on suuremad, kuid ega maksudest ainult teistele emadele lapsetoetust maksta.

Maksudest läheb ju ikka mujale ka, näiteks politseile narkovastaseks võitluseks, mis peaks ju huvitama just kõrgelennulisi vanemaid, kelle lapsed palju üksi peavad olema, lohutuseks suuremat taskuraha saavad ja niiviisi rohkem diileritele huvi pakuvad. Vaesema rahva lastel on taskurahadki tillukesed.

Arvan kindlasti, et emahüvitis peaks olema kõigile võrdne. Mitte vanem ei pea olema hüvitatud. Hüvitise objekt peaks olema ikka laps. Küllap peaksid hoopis kaksikud olema need, kelle ema saab kõrgemat hüvitist. Põhiline panus tuleks teha sinna, kus võiksid keset normaalset elu sündida ja kasvada harilikud lapsed, tavainimeste tavalapsed. Maainimeste lapsed. Noorte haritlaste lapsed. Vähem tasustatud, kuid just eluks hädavajalikel tööaladel töötavate inimeste lapsed. Ja panusel võiks olla ka mingi inimlik mõõde.

Lasterohkus näitab rahva elujõudu. Ei tea küll, kas eesti rahva kuhtuvat elujõudu rahaga turgutada annabki. Midagi on fataalselt viltu. Mitu korda katkestatud kultuur. Segipaisatud väärtushinnangud. Vaese paljukannatanud rahva uued hedonistlikud eluplaanid.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Helme, Rein – sõjaajaloolane, professor

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

(03.01.2004)

Rein Helme 21.02.1954 – 31.12.2003

Traagilise juhuse läbi lahkus meie hulgast 2003. aasta viimasel päeval Rein Helme – sõjaajaloolane, professor, ohvitser, poliitik ja riigiametnik.

Rein Helme sündis 21. veebruaril 1954. aastal Pärnus. Kodust sai ta kaasa tõsise rahvusliku kasvatuse. 1977. aastal ajaloolasena Tartu Ülikooli lõpetanud Rein Helme paleuseks oli ning jäi Napoleon ja tema ajastu. Üks tema olulisemaid saavutusi selles vallas on kandidaadiväitekiri ja selle põhjal 1990. aastal avaldatud monograafia “1812. aasta Eestis ja Lätis”. Rein Helme arvukaid teadustöid iseloomustab faktitäpsus, ulatusliku arhiiviainese ja kirjanduse kasutamine ning särav kirjutuslaad.

Kuni Eesti Vabariigi taas-iseseisvumiseni rakendas Rein Helme oma ajaloolasevõimeid ja korralduslikke oskusi mitmes koolis, arhiivinduses ja Ajaloo Instituudis.

Armastatud lektor

Eesti taasiseseisvumise järel pühendus Rein Helme talle omase innu ja hooga riigikaitsealasele ülesehitustööle. 1992. aastal valiti ta riigikogu liikmeks, kus ta täitis riigikaitsekomisjoni esimehe üles- andeid. Samuti kuulus ta NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni. Tema teeneid Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel ja meie kaitsestruktuuride rahvusvahelise koostöö väljakujundamisel on raske üle hinnata.

1995. aastal valiti Rein Helme tollase Riigikaitse Akadeemia sõjaajaloo õppetooli korraliseks professoriks. 1997. aastal kutsus kindral Johannes Kert kapten Rein Helme kaitseväe juhataja nõunikuks.

Ohvitseriteenistuse, korraldusliku ja akadeemilise töö kõrvalt täiendas ta end riigikaitselistes õppeasutustes Austrias, Inglismaal, Prantsusmaal, Taanis ja Soomes, olles ka ise oodatud ja armastatud lektor. Tema sulest on ilmunud aukartustäratav arv uurimusi ja artikleid Eesti riigikaitsest ning kaitsepoliitikast paljudes keeltes ja mitmel maal.

Napoleoni monograafia lõpetamata

Rein Helmel jäi lõpetamata sõjaajalooline esseekogumik “Napoleoni marssalid ja kindralid”, teostamata jäi ka soov avaldada esimene eestikeelne originaalmonograafia Napoleonist.

Viimastel aastatel oli Rein Helme ametis kaitseministeeriumi riigikaitselise hariduse ja teabe büroo spetsialistina.

Rein Helme näol on perekond kaotanud armastava poja, abikaasa, isa ja venna, ajaloolased särava ja oma- näolise uurija, Eesti ohvitserkond ühe oma intellektuaalsema liikme, kolleegid kaitseministeeriumist hea ja abivalmis kaaslase.

Rein Helme ärasaatmine toimub kolmapäeval, 7.01.2004 kell 12 kaitseministeeriumi saalis ning muldasängitamine Metsakalmistul.

Kaitseministeerium

Allikas

xxx

«Algul oli jutt, et lootust ei olegi…»Kirsti Vainküla, SLÕL, esmaspäev. 29. detsember 2003

Arhiiv
KUKKUS TREPIST ALLA: Kaitseministeeriumi riigikaitse hariduse ja teabe büroo spetsialist, sõjaajaloolasest professor dr. Rein Helme kukkus nii õnnetult, et lebab juba seitsmendat päeva haiglas.
Internet
VÄÄRIKAS MÕISAHOONE: Saue mõisat on iseloomustatud epiteetidega – Baltimaade kaunimaid, hästi säilinud, väärtuslikumaid mõisaansambleid. Mõisa 200 aastat tagasi ehitatud puidust kahe meetri laiust laiade astmetega treppi kasutasid varem ballile minevad daamid.

Kaitseministeeriumi õhtusöök Saue mõisas lõppes traagilise kukkumisega: tuntud sõjaajaloolane Rein Helme komistas trepil ja kukkus nii õnnetult, et lebab juba seitsmendat päeva teadvusetuna haiglas.
 

Kaitseministeeriumi riigikaitse hariduse ja teabe büroo spetsialist, professor dr. Rein Helme, 49, on täpselt seitse päeva lamanud Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuse arstide valve all.

Eilseks oli Helme üle viidud operatsioonijärgsesse osakonda.

Komistas ja kukkus

Traagiline kukkumine juhtus nädal tagasi esmaspäeva hilisõhtul Saue mõisas, kus toimus kaitseministeeriumi töögruppide vastuvõtt – pidulik õhtusöök. Õhtu lõpul komistas Rein Helme laial puutrepil, nii et maandus pea ees laudpõrandale. Kiirabi viis Helme Mustamäe haiglasse.

«Helme komistas ja sai viga,» kinnitab kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko.

Kuigi ka Mikko viibis üritusel, ei näinud ta pealt, kuidas õnnetus juhtus. Ka on õnnetusest keelatud rääkida mõnel teisel kaitseministeeriumi töötajal. «Ta on haiglas, rohkem ma detailidest ei räägiks. Kõik loodavad tema kiiret taastumist,» lisas Mikko.

«Kõik me ootame.»

Rein Helme vend, endine suursaadik Mart Helme ütleb venna tervisliku seisundi kohta lühidalt: «Ei ole kiita.» Kuna Rein Helme abikaasa ja pojad ei soovi, et meest haiglas vaatamas käiakse, on vend seda arvestanud ja pole raviasutust väisanud.

«Kui ma kukkumisest kuulsin, oli algul selline jutt, et lootust ei olegi. Aga nüüd on õnneks juba teised jutud ja lootust siiski on. Hetkel on ta narkoosi all ja teadvuseta,» ütles Mart Helme.

Venna sõnul tehti Rein Helmele keeruline lõikus, kuid midagi täpsemat ei soovi arstid ennustada. «Operatsioon oli olnud väga raske. Ja niipalju kui mina kuulsin, suur verevalum saadi kätte. Oleme praegu kõik ootel, ei oska midagi teha ega arvata,» ohkab Mart Helme.

Tema sõnul on kriitiline päev täna, kui arstide konsiilium otsustab, kuidas edasi ravida.

«Ta on alati olnud kiire kõnnakuga. Eks ta läks jälle hoogsalt, komistas ja kukkus. Tal on ju raskust ka taga. Lisaks kukkus ta pea peale, see aga on meil kõigil õrn,» ütles Mart Helme.

Lihtsalt õnnetu juhtum

Saue mõisa omanik Jaan Kriisa, kes peab mõisa oma koduks, elab Rein Helme kukkumist raskelt üle.

Esmaspäeval, kui pidu toimus, oli ta küll kodus, kuid peoasjadesse ei sekkunud. Kriisa muutus murelikuks alles siis, kui kiirabi mõisa ette sõitis.

«Paha tunne on sees, meil pole midagi sellist varem juhtunud. See oli lihtsalt üks õnnetu kukkumine,» ütleb ta.

Omal käel Rein Helme seisundit uurida püüdes on Kriisa saanud kogu aeg ühe ja sama vastuse: koomas.

Mehe hinnangul ei saa treppi, kus Helme kukkus, kuidagi ohtlikuks pidada: «Puidust, kahe meetri laiune, laiade astmetega. 200 aastat tagasi ehitatud trepp, mida mööda käisid ballile minevad daamid üles-alla,» kirjeldab Kriisa kodutreppi.

«Võib kukkuda väga kõrgelt ja ei juhtu midagi. Võib ka lihtsalt libiseda ja surma saada,» ei oska ta trepis süüdlast näha.

Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusest ei olnud eile võimalik kommentaare saada.

 

xxx

Ajaloolane Rein Helme suri haiglas teadvusele tulemata
31.12.2003 14:15BNS

Möödunud nädalal kaitseministeeriumi pidulikul õhtusöögil õnnetult kukkunud sõjaajaloolane professor Rein Helme (49) suri kolmapäeval haiglas teadvusele tulemata.

Põhja-Eesti regionaalhaigla pressiesindaja sõnul suri Helme raske peatrauma tagajärjel kolmapäeval (so 31. detsembril) kell 11.55.

Kaitseministeeriumi riigikaitse hariduse ja teabe büroo spetsialist Rein Helme kukkus möödunud teisipäeval Saue mõisas. Kukkumise tagajärjel tekkis tal aju kõvakelme alune verevalum, mistõttu teda opereeriti regionaalhaiglas samal päeval.

Hoolimata operatsioonist, ei tulnud Helme enam teadvusele ning kompuutertomograafilised uuringud näitasid ajukahjustuse süvenemist.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Gurtðenko, Ljudmilla – vene filmidiiva

Autor Avo | Avaldatud: 30. dets. 2003

Ljudmila Gurtðenko tõenäoliselt viimast korda Eestis
30.12.2003 08:06PM Online

Aastavahetusel annab Tallinna Radisson SASis enda sõnul viimase Eesti kontserdi legendaarne vene filmidiiva Ljudmila Gurtðenko, kirjutab SL Õhtuleht.

Radisson SAS Hotell on Ljudmila Gurtðenkole, ta abikaasale Sergei Seninile ja kahele koerakesele tuttav paik juba mullusest aastavahetusest ja kevadest, kui diiva Eestis kontsertturnee andis. «Juba kolmas kord, kui Radisson Tallinn on meile kodu,» ütleb 68-aastane Gurtðenko, kes saabub teisipäeval Lätist Tallinna. «Artisti kodu ongi ju ratastel ja hotellis.»

1956. aastal filmiga «Karnevaliöö» tuntuks saanud estraaditähele oli lõppev aasta töörohkem kui mullune: «Aastatega läheb ikka kiiremaks. Palju esinemisi, uut ja huvitavat. Vaid selles kuus oli 14 kontserti Saksamaal, peale nende Lätis, Ukrainas, kodus Venemaal, televisioonis,» võtab diiva aasta kokku.

Radisson SASi müügijuht Anna-Kai Tõrs kinnitab, et aastavahetuse peaesinejat on ootamas ta lemmik, mere- ja vanalinna vaatega nurgapealne sviit. «Kuna proua Ljudmila on meil juba mitu korda peatunud, siis me teame tema erisoove ja peame neid meeles,» kinnitab Tõrs.

«Gurtðenko on öelnud, et see on tema viimane avalik esimene Tallinnas. Rohkem ta ei plaani siia tulla,» märgib Tõrs. Kui mullu oli aastavahetus Ljudmila Gurtðenkoga Radisson SASis välja müüdud peamiselt vene turistidele, siis tänavu tuli loetud arv 1815-krooniseid peopileteid ka vabamüüki.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud