• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Ain Seppik arutab Lääne-Viru, Ida-Viru ja Narva politseijuhtidega korrakaitse küsimusi

Siseministeeriumi pressiteade: 20.11.02

Siseminister Ain Seppik külastab neljapäeva, 21. novembri keskpäeval Lääne-Viru politseiprefektuuri Rakveres, kus kohtub prefekt Heido Mägiga ja tutvub prefektuuri tööga.

Neljapäeva õhtul kohtub siseminister Ain Seppik Ida-Virumaal Laagnas Ida-Viru ja Narva politseiprefektuuride esindajate ja kohalike ajakirjanikega. Kohtumisest võtavad osa ka Narva politseiprefekt Artur Pärnoja ja tulevane Ida-Viru politseiprefekt Aare Vain. Kõne all on Ida-Viru politseitöö ja erilise tähelepanu all avalikkuse korrakaitsesse kaasamise küsimused.

Siseminister Ain Seppik külastab Lääne-Viru politseiprefektuuri enne kohtumist Pühtitsa kloostri eestseisja iguumenja Varvaraga. Pärast kohtumist Pühtitsal sõidab siseminister kohtuma Narva ja Ida-Viru prefektuuride juhtide ja ajakirjanikega.

Siseministrit saadab kohtumistel siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ilona Leib.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Res Publica eestseisus arvas kuus liiget erakonnast välja

Tallinn, 20.11.2002

Kuna Res Publica Kohta-Järve osakonna juhatus ei ole astunud ühtegi sammu
koalitsioonist loobumiseks, otsustas erakonna eestseisus täna
liikmeskonnast välja arvata kuus inimest, kes kirjutasid alla
koalitsioonileppele Keskerakonnaga Kohtla-Järvel.

Eestseisus arvas erakonnast välja järgmised liikmed: Hants Hint, Vladimir
Sarantsev, Vjat?eslav Akimov, Anatoli Jakubovit?, Peep Reinas ja Jüri Utt.

“Nimetatud isikud ei ole siiani astunud ühtegi sammu selleks, et täita 17.
novembri eestseisuse otsust lahkuda Kohtla-Järvel koalitsioonist. Selle
asemel on Kohtla-Järve osakonna koosolekul esitatud Hants Hint
linnavolikogu esimehe kandidaadiks, mida saab lugeda ÜVE-Res Publica
Kohtla-Järve juhatuse kinnituseks jätkata koostöölepet Keskerakonnaga,”
seisab eestseisuse otsuses.

Ühtlasi tegi eestseisus ettepaneku Res Publica nimekirjas Kohtla-Järve
volikokku valitud Hants Hindile, Vjat?eslav Akimovile ja Jüri Reiskale
loobuda oma mandaadist.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Respublica Kohtla-Järve avaldus

20.november 2002

(lühikokkuvõte kaasapandud venekeelsest originaalsest avaldusest)

Juhime ajakirjanduse tähelepanu sellele, et täna kell 18.00 hakkas Res
Publica juhtkond arutama Park Hotellis Kohtla-Järvel Keskerakonnaga
koostöölepingu sõlminud iskute, s.o. Akimovi, Hint’i, Sarantsevi, jt,
kellede allkirjad seisid koostöölepingu all, võimalikku väljaarvamist
erakonnast.  Käeolevaga on tegemist vägagi kahetsusväärse tegevusega, kuna vaatamata korduvatele pakkumistele ei ole “uut poliitikat” propageeriv Res Publica juhtkond eesotsas Juhan Parts’i ja Tõnis Kons’iga vaevunud tekkinud olukorra osas nõu pidama ega mõtteid vahetama Kohtla-Järve saadikutega.

Samuti on tähelepanuväärsed Res Publica juhtide tänased otsused erakonna aukohtu otsuste valgel, kes leidis, et erakonna juhtkond käitus ebaeetiliselt minnes probleemiga enne avalikusesse, arutamata asja enne erakonna siseselt.  Aukohtu seisukoha kohaselt kuulub koostöölepingute sõlmimine kohaliku piirkonna pädevusse, mistõttu seda teemat ka pikemalt ei arutatud. Samuti taunis aukohus Ken-Marti Vaheri ja Indrek Raudse poolset aukohtu mõjutamist.

Kahjuks on “uuele poliitikale” veel omased endise kommunistliku partei
võtted, kus üritatakse ajada mitte massidele suunatud vaid pigem üksikute isikute keskset poliitikat. Kas tänane juhatus suudab olla üle isiklikest huvidest või arvestab ka valijate tahtega?

allkiri: Res Publica Kohtla-Järve saadikud

Kohtla-Jarve ResPublica
khrespublica@hotmail.com

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: kirillitsa ja venestik

Vene kirja kiputakse meil nimetame kirillitsaks. Seda kohtame leheveergudelgi.

Vene tähestiku selle esialgsel kujul lõi tõepoolest lõuna-slaavi õigeusu munk Kirill (kreeka Kyrillos) 863. aastal. Uut tähestikku vajati kõigepealt kirikuraamatute tõlkimisel ristiusku pööratud bulgaarlaste, makedoonlaste ja serblaste emakeelde. Kreeka tähestik ei ole slaavi keeltes kirjutamiseks kohane.

Koos ristiusu toomisega Bütsantsist muistsele Venemaale 988. a jõudis kirillitsa ka meie idanaabrite juurde. Tänapäeval kasutatakse seda tema keerukuse tõttu vaid kiriklikes tekstides dekoratiivse shriftina. Peeter I reformide käigus XVIII sajandi algul elas kirillitsa üle tõsise lihtsustamise. 1710. aastaks omandas tähestik varasemaga võrreldes palju kergemini õpitava, kirjutatava ja loetava kuju. Väiksemate muudatustega kasutatakse seda tänini.

Väga suurt täpsust taotledes võib kreeka kirjast võrsunud ning aegade jooksul lihtsustunud tähestikku nimetada vene tsiviiltähestikuks. Igapäevakeeles on täiesti õige öelda lihtsalt vene kiri. «Kirillitsa» liialdatud pruukimine mõjub tavalugejale eksitavalt, keeleküsimusi tundvale inimesele aga lausa naljakalt.

Olaf Paabo, Tartu

Vene tsiviiltähestiku nimetuse asemel on parem kasutada eestikeelse kõlaga terminit – venestik.

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

400.000

Armas lugeja!

Maailm muutub ja meie ühes temaga.
Meie riik muutub ja meie ühes temaga.
Viimased muutused võiks olla aga veenvamad.
Kuidas ja mida saan mina oma riigi kiiremaks arenguks ette võtta?

E-riigist on räägitud ja seda kõvasti kiidetud … ja sinna see jäänudki.
Katsu leida kunstlikult loodud takistusi ületamata interneti vahendusel konkreetset Eesti Vabariigi seadust, saada teavet või selgitust seaduse-pügalate osas, kaasa rääkida seaduse menetluseelsel perioodil, teha omapoolset ettepanekut seadusemuudatuseks, saada selgitust või teavet Sind huvitavates üldriiklikes küsimuses jne. Ja seda avaliku teabe seaduse tingimustes omas riigis…

Palju on üles löödud vahtu avalike internetipunktide kasulikkusest. Tulemused on ja jäänud tagasihoidlikeks. On arusaadav, et igaüks ei soovigi arvutit omada, küll aga soovib enamus meist selle käsitsemist õppida. Avalikud internetipunktid koolitusega tegeleda ei soovi – seda polegi vist nendele ülesandeks pandudki. Hea seegi, et lastele koolis seda õpetatakse ja nad sellest vaimustust tunnevad…

Hea küll, torisemine pole kedagi milleski aidanud.

Sina oled täna 400.000 tuhandes meie www.virumaa.ee külastaja!
Õnnitleme Sind!

Jaga meiega seda väikest rõõmu, et me olemas oleme – teist elektroonset (või virtuaalset kui soovid) entsüklopeediat e-Riigis ju pole. Pealegi üksikisiku tasandil.

Kuidas edasi?

Vaatamata kesistele võimalustele ikka edasi.
Nii mõnedki tuttavad (näiteks meie aktiivseim autor võrokene Arthur Ruusmaa) on heatahtlikult ette heitnud, et miks tema kodukandi tegemised ja elulood-sündmused kajastamist kusagil ei leia.
Püüdsin küll vastu vaielda, et ise olen sünnilt virukas (ilmale tulnud Rakveres) ja et kõik ei mahu www.virumaa.ee-le

Kuna aga minust asisemad pole ka midagi ette võtnud, siis … tänasest alates alustame e-EE ülesehitamist.
Mis asi see e-EE on?

Äraseletatult: e-Riigi entsüklopeedia – elektroonne Eesti Entsüklopeedia. Esimene, era-algatuslik. Ainsaks (liikumapanevaks) kapitaliks on tahtmine.
Esialgu jääb e-EE www.virumaa.ee tiiva alla. Ka sel viisil on võimalik Virumaad toetada ning tema rõõme ja muret jagada.

Samas loodame, et tehnokrati serveri meeskond meis ka edaspidi ei pettu…
Nagu ka Sinus – saada ikka “omakootuid” uusi artikleid ja pilte meile edasi.

Siiralt Sinu
Avo Blankin,
20. novembril 2002

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kotkas, Elmar – mäeinsener

Elmar KOTKAS sündis 08.05.1905.a-l Virumaal Kärmu mõisas. Keskhariduse sai ta Tallinnas, mäealase kõrghariduse omandamiseks siirdus E. Kotkas 1926.a-l Venemaale ja 1930.a-l lõpetas ta tollase Leningradi Mäeinstituudi maagikaevandamise erialal. Pärast seda jäeti ta tööle samas asuvasse projekteerimisinstituuti, kus tegeldi strateegiliste
metallide kaevandamisega.

E.Kotkas võttis osa boksiidi-,vase-,soonkulla-ja niklikaevanduste projekteerimisest Kesk-Aasiasse, Põhja-Kaukaasiasse ja Uuralitesse.1938.-l sattus E.Kotkas suurte repressioonide keerisesse, kust pääses siiski 9-kuise vaevlemise järel imekombel tänu mõjukate kolleegide eestkostele.
Pärast II maailmasõda naases E. Kotkas tagasi Eestisse ja 1944.a-l
alustas tööd Tallinna Polütehnilise Instituudi Mäekateedri õppejõuna. Siin kaitses ka tehnikakandidaadi väitekirja.1960.a-l kui algas õppetöö reorganiseerimine mäekateedris, siis sooviga praktilise konstruktoritöö järele naasis E. Kotkas tagasi Leningradi oma ennesõjaegsesse töökohta ja tegeles lõhketööde mehhaniseerimise probleemidega maagikaevandustes ja -karjäärides. Töötas siin kuni pensionile jäämiseni 1976.a-l.

Eestis töötamise ajal tegeles E. Kotkas põlevkivi kaevandamise probleemidega, tööstusliku rakenduseni jõudis tema uurimustöö põlevkivi rikastamine valikpurustusmeetpdil.
Ka pensionipõlves jätkas E. Kotkas põlevkivi teema uurimist ja oma
insenerikogemuste tutvustamist.

Elmar Kotkas suri 27.09.2000.

Arthur Ruusmaa, kasutatud AS Eesti Põlevkivi materjale.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Palmet, Albert – postimees

Albert PALMET sündis 08.12.1895 Virumaal Mäetaguse vallas Metskülas Mäe talus talupidaja Kristjani pojana.
1905-1908 õppis ta Voka (Tšudlei) vallakoolis, kus oli õpetajaks tema lell Bernhard Palmberg (1879-1909). 1908-1911 õppis A.Palmet Jõhvi Ministeeriumikoolis ja siit läks õppima Rakvere linnakooli, kus oli 1914.-ni. Rakveres oli ta kostil “kardavoi” (linnavahi) Karjuse juures, kus tal tuli maksta 1 rbl. kuus korteri ja toidutegemise eest ja lisaks tuli anda veel 10 naela liha kuus, kartuleid, tangu jne. Kohvi, tee, suhkur ja leib oli oma. Lõuna valmistati kostitaja poolt ja hommikuks oli kohv või tee, selle juurde kuulus oma toit.
Kaks viimast aastat oli ta kostil täditütre Helena Padaga juures ja siin oli koos klassivenna Villem Altoaga, kes oli pärit Karepalt. Linnakool oli alama ametkonna ettevalmistamiseks ja selle kooli lõpetanu võis töötada kohtukirjutajana, postiametnikuna, renteitöötajana (riigipangametnikuna), aktsiisiametnikuna jne.
1915.-l oli A. Palmet poolest suvest kuni novembrini Vaivara all
kaitsekraave kaevamas ja selle järel läks tööle Jõhvi postkontorisse postiametniku õpilasena kuupalgaga 16 rubla kuus.

16.05.1916 määrati ta postiametnikuks kuupalgaga 28 rubla kuus.
1917.a. detsembrist kuni 1918.a. jaanuari lõpuni komandeeriti A. Palmet tööle Toila postkontorisse, kust tuli tagasi Jõhvi tööle ja oli ametis 10.03.1918.-ni, mil hakkas Saksa okupatsioon. Sel ajal viibis A. Palmet kodutalus ja tegi talutõid. Uuesti kutsuti ta tööle 27.11.1918 ja nüüd Toila kontori juhatajaks.

ETK juhataja Jaan Anvelt saatis A. Palmeti koos Tiido Linnamaaga Narva tööle ja siit suunasti ta Narva-Jõesuusse postielu korraldama ja käima panema. Kui kohalik postielu sai hoo sisse, siis suunati A. Palmet Vokka, siit Rakverre. Kõikjal ootas ees postitöö käimapanek.

25.01.1919-01.12.1933 töötas A.Palmet Toila postkontori ülemana ja edasised märkmed tema tööraamatus on 01.12.1933-10.02.1939 Aegv´iidu postkontori ülem, 10.02.1939 -01.11.1950 Võhma sidejaoskonna ülem ja 01.11.1950- 15.11.1956 Põltsamaa rajooni sidekontori ülem.

Nüüd tuli pensioni aeg ja seda veetis armsaks saanud Toilas. 1950-te alul lõpetas Tallinnas rajoonide sidekontorite ülemate ettevalmistamiskursused ja siis oli ka tee Põltsamaale vaba. Aegade jooksul on A. Palmet kirja
pannud rida koduloolisi märkmeid ja inimestega juhtunud sündmusi ja seiku ja need on leidnud koha Põlevkivimuuseumi kogudes ja koduuurija Märt Mõtuste kogudes. Albert Palmeti maine teekond lõppes 21.02.1985.

Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Märt Mõtuste kirjapanekuid
aastatest 1981-1985.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sooden, Georg – major

Georg Sooden sündis Helsingis 02.12.1904.a-l väljarännanud eestlase 
peres,kes töötas Soome politseiteenistuses ja ema oli soome-rootsla 
ne.1907.a-l asus perekond elama Eestisse- Jõhvi,kus isast saab kord 
nik (toonase nimetusega -kardavoi) ja ema hakkas pidama ämmaemanda 
ametit Jõhvi haiglas.Koolihariduse saab Georg Jõhvis,kus 1924.a-l 
lõpetab 3.lennus Jõhvi Keskkooli.1927.a-l lõpetas G.Sooden Eesti 
Sõjakooli ja alustas leitnandina teenistust Eesti Kaitsevägedes.Lü 
hikest aega oli ta Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna pealikuks.1934.a-l määratakse 
G.Sooden kaadriohvitserina Kaitseliidu Viru Malevasse, 
kus teenib Eesti okupeerimiseni 1940.a-l.Edasi tuleb sunniviisiline 
teenistus Punaarmees,kust aga sõja algul,28.07.1941.a-l annab end 
sakslastele vangi.Samal aastal astuv vabatahtlikuna ühte eestlaste 
st moodustatud idapataljoni ja septembris viiakse pataljon üle Vene 
maale,kus satub ka rindele.1943.a. mais määratakse G.Sooden 659.pa 
taljoni ülemaks kapteni aukraadis.Punaarmee massrünnakute tagasilöö 
mises ja taandumislahingutes Volhovi,Ilmeni ja Novgorodi rindelõi 
kudes hakatakse peagi rääkima endale kuulsust toonud nn.”Soodeni 
pataljonist” või “Soodeni meestest”.Tema ise,oma suure autoriteedi, 
sõjamheliku külmaverelisuse ja korranõudlikkuse pärast saab oma all 
uvatelt mitmeid hüüdnimesid,nagu “meie vana”,”vana Jüri”,”vana koll 
1944.a.märtsi algpäevadel tuuakse pataljon Narva rindele ,kus nad 
hakkavad võitlema Krivasoo sillapeal ja panevad Punaarmee edasi 
tungi seisma.Peagi ühendatakse idapataljonid 20.Eesti SS-relvagrena 
deride diviisiga ja G.Soodenist saab 47.rügemendi 1.pataljoni ülem. 
Hiljem,(arvatavasti posthuumselt) anti talle majori aukraad,mis 
SS-vägedes oli sturbannführer.G.Sooden langes 30.07.1944.a-l Sinimä 
gede lahingus ja on maetud kodukohta-Jõhvi Vabadussõja platsile. 
Tema autasude hulka kuulusid Talvesõja medal,Idaala vaprusmärk,1.ja 
2.klassi raudrist. 
Avalikkust teadvustati G.Soodeni langemiset ajalehtede kaudu- lühi 
kesed nekroloogid ilmusid tolleaegsetes ajalehtedes “Eesti Sõna ” 
05.08.;ajalehes “Maa Sõna” 08.08.1944.a-l.Need algasid sõnadega: 
“Kodumaad kaitstes leidis Narva rindel kangelassurma 20.Eesti divii 
si ühe pataljoni ülem,hauptsturmführer Georg SOODEN” Ainus kaastun 
de -surmakuulutus ilmus “Eesti Sõnas” 12.08.1944.a-l. 
Pikem nekroloog G.Soodenist ilmus ajalehes “Rindeleht” nr.31 ;05.08 
1944.a-l kaasvõitlejalt,leitnant H.Puusepalt.Imestamist väärib see 
et üheski seniavaldatus ei olnud tema langemise kuupäeva ja tema 
auastmeks on alati märgitud hauptsturmführer (kapten) 
08.08.1944.a-l ilmus ajalehes “Virumaa Teataja” sõjakirjasaatja Karl GAILITI 
(1922-1998) pikem kirjutis “Ühe pataljoni võitlustee 
kond” alapelakirjaga “SS-sturmbannführer Sooden langenud”.Kirjutise 
lõpus on kirjas read:”… 30.07.,Narva tõrjelahingu kibedaimal päe 
val ,langes NÜÜDNE SS-sturbmannführer Sooden, võideldes vaenlasega 
ühe valitseva kõrgendiku pärast.Vihisedes tuli vaenlase mürsk,ja ta 
ei jõudnud küllalt kiiresti pikali viskuda.Ta sõpradel jäi täita vaid Soodeni 
viimane soov- surma korral saada maetud Jõhvi, mälestussamba kõrvale. Seda tehtigi, hoolimata raugemata lahingutest. Kulutulena levis Jõhvis teade Soodeni matmisest ning välkkiirelt kogunes kogu elanikkond avaldama viimast austust langenud sõjasangarile…” 
 
Peagi maeti tema kõrvale sõber ja lahingukaaslane Raul Jüriado. 
20.06.1996.a-l pandi Soodeni ja Jüriado hauale mälestuskivi,mis õn 
nistati pidulikult sisse 23.06.1996.a-l. 
Siia võib juurde lisada,et Jõhvi kodu-uurija Lembit Kiisma on taga 
ajanud Soodeni surmasaamise daatumit ja praeguseks on see fikseeritud 28.07.1944.a-ga. 
Georg Soodeni loole lisame, et Vaivara vanal kalmistul on müürile paigutatud mälestustahvel G.Soodeni hukkumise koha tähistamiseks.
Arthur Ruusmaa,kasutates L.Kiisma materjale.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kilk, Urve – rahvatantsujuht ja pedagoog

Teenekas rahvatantsujuht Urve Kilk sündis 05.12.1937-l Võrumaal 
Misso vallas rätsepa perekonnas.

1944-1949 õppis ta kohalikus Pugola  7-klassilises koolis.1950.-l kolisid vanemad Kiviõlli, kus Urve lõpetas 7. klassi. Siit siirdus pere Kohtla-Järvele ja isa hakkas tööle Kohtla-Järve kohalikus majanduse kombinaadis rätsepana. 1955-l pärast Kohtla-Järve 1.Keskkooli lõpetamist läks Urve Kilk õp pima Tartu Riiklikku Ülikooli eesti keelt ja kirjandust. Tudengipõlve sisse mahuvad suvevaheajad uudismaal ja Kohtla-Järve sovhoo sis. Tartus tantsis Urve Kilk ülikooli rahvatantsurühmas ja siit saadud tantsupisik on saatnud teda ka edaspidi.

1960.a-l, pärast ülikooli lõpetamist suunati U. Kilk tööle eesti keele ja kirjanduse õpeta jaks Kohtla-Järve IV töölisnoorte keskkooli, kust 1964.a-l läks tööle  Kohtla-Järve 1.Keskkooli, kus töötab ka praegu. Vahepeal on töötanud ka klassivälise töö organisaatorina.

Urve Kilgi töölehele võib kanda ka järgmised ametid: Kohtla-Järve linna naistaantsurühmade instruktor, Kohtla-Järve laulupeokomisjoni liige, alaealistega tehtava töö koordineerimisnõukogu liige, Kohtla-Järve haridusosakonna mittekoosseisuline inspektor, Ida-Virumaa tantsupidude korralduskomisjoni liige, koolinoorte vabariikliku rahvatantsusektsiooni liige jne. 
1974.a-l märgiti tema tööd haridustöö eesrindlase rinnamärgiga, 1975 
a-l Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga ja 1998.a-l IV klas 
si Valgetähe ordeniga. 
Hea organisaatorina korraldas ta rahvatantsu Kohtla-Järve 1.Keskkoolis ja hiljem ka linnas. Tema juhendamisel alustasid koolis tegevust kolm tantsurühma:õpetajate naisrühm, neidude rühm ja segarühm, seejärel hakkas ta kodukohas, Kohtla-Nõmme klubis juhendama laste ja neiduse rühma. 
1963.a-l hakkas U. Kilk juhendama V. Kingissepa kultuurimaja juures 
tegutsevat rahvatantsuansamblit “Virulane” ja peagi (1967.a-l) saavutati NSV Liidu isetegevusfestivali laureaaditiitel. 
Tema juhendamisel kujunesid Kohtla-Järve I Keskkoolis traditsioonilisteks rahvatantsupeod, millele oli raske pääseda. Veel raskem oli pääseda neid vaatama.

Rahvatantsijana on ise osa võtnud vabariikliku tantsuõpetajate rühmas. Rahvatantsu kuldajaks peab Urve Kilk 1980.a-id, mil rühmi oli palju ja konkurss oli tihe, et pääseda vabariiklikele tantsupidudele.

Praegu juhendab Urve Kilk Virulase veteranide rühma “Virvet” (kus pandi rahvatantsust röömu tundma ka allakirjutanu” ja Kohtla-Nõmme õpetajate naisrühma. Paljud tema juures tantsinud on ise saanud lasterühmade juhendajateks ja on teinud ilmavabariiklikel tantsupidudel.

Urve Kilk on ka osav sõnaseadja ja paljud peod on kokku saanud tema loodud stsenaariumide alusel ja eriti vajalik oli see sügaval vene ajal, kui osati peostsenaariumisse sisse kirjutada eesti rahvatants, rahvatradistioonid ja oma rahva tunne. Tänu Urvele on rahvatants oma juured säilitanud ja 
läheb edasi põlevkivimaa paesel pinnal….. 

Urve on virulaste rahvatantsu toonud ka kodukanti, eelmisel aastal 
külastasid Haanja tantsijad virvetlased ja andsid kontserdi Rogosi- 
Ruusmäe rahvamajas. 
 
Arthur Ruusmaa, aluseks raamat “Viru vägevad” ja enda kokkupuutumi 
sed.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

10.detsember

10.12.1821.a-l sündis Ontikal August Konstantin Clapiers de Collonques, kes oli Ontika majoraadimõisa omanik,kes oma lapsepõlve veetis Ontikal, teenis Vene Impeeriumi Laevastikus , oli eriti vapper Krimmi sõjas (1853-1856.a-l) ja hiljem oli kontradmiralina Kroonlinna Merelaevandus-Tehnoloogia Instituudi direktor (1879-1888), erustus viitseadmiralina.Suri Peterburis 09.01.1899.a-l. 
Foto on teel. 
 
1884a-l registreeriti Narva Muusika Selts,kes seadis endale üles 
andeks “Aidata kehvade vanemate muusikaandeliste lastel omandada 
muusikalist arendamist.”10.12.1887.a-l avati Muusika Seltsi juures 
Narva Muusikakool,millele anti suurvürst Vladimir Aleksandrovitshi 
nimi.Kool oli 3.järgu õppeasutus,kuhu võeti 7-16 aastasi lapsi,kok 
ku 50. Narva linna poolt olid koolile tasuta ruumid,küte,valgustus 
ja 1899.a-st ka 300 rubla toetust. 
 
10.12.1917-l toimus Narvas rahvahääletus, mille alusel 80% hääletajatest pooldas Narva linna liitmist Eestiga.

10.12.1953-l alustas tegevust Jõhvi Lastemuusikakool. 
 
10.12.1954-l sündis Iisakus olüpialane ja mitmekordne NSVL meister 
kergejõustikus, pikamaajooksja ENN SELLIK.

 

Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi ja Collonquede arhiivide materjale

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv