• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VKG tütarettevõtet juhib David O’Brock

Autor Avo | Avaldatud: 15. okt. 2002

Alates 7. oktoobrist töötab Viru Keemia Grupi (VKG) tütarettevõtte Viru
Liimid AS-i juhatuse liikmena David O’Brock, kelle ülesanne on suurendada
Viru Liimide turuosa Eestis ning viia toodang uutele turgudele.
VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul on David O’Brock hästi kursis Viru
Liimide tootmis-, turundus- ja müügitegevusega, sest töötas poolteist aastat
VKG marketingidirektorina ning näitas end võimeka juhina. “Tema ülesanne on
suurendada Viru Liimide turuosa ja liikuda uutele turgudele,” lisas Parkman.
“Tööstuslike liimide ja vaikude tootmisega tegeleva ettevõtte juhtimine on
uus väljakutse ning võimalus arendada ettevõtte tegevust olemasolevatel ning
uutel turgudel,” ütles Viru Liimide juhatuse liige David O’Brock. Uus amet
võimaldab edukalt kasutada varasemaid juhtimiskogemusi ning teadmisi
rahvusvahelisest turundusest, millest on kasu nii turuosa säilitamisel kui
ka uute turgude ja turusektorite hõivamisel, lisas O’Brock.
Enne VKG-sse tööle asumist oli O’Brock AS-i Silmet kommertsdirektori
asetäitja ning AS-i Kohtla-Järve Soojus välissuhete projektijuht. O’Brock
lõpetas 1994. aastal Ohio State University rahvusvaheliste suhete erialal ja
on pärit Ameerikast.
Eelmise aasta mais sai Viru Liimid AS rahvusvahelise kvaliteedisertifikaadi
ISO 9001-94 ning praegu juurutatakse keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001.
Viru Liimid AS valmistab Kiviõlis formaliini ja Kohtla-Järvel karbamiid-
ning fenoolvaike, mida kasutavad liimidena puitplaatide, vineeri ja mööbli
valmistajad. Viru Liimide eelmise aasta käive oli 86,7 mln. krooni ning
ettevõte annab tööd 120 inimesele.
VKG on suurim põlevkivitöötleja Eestis ning juhtivaid põlevkiviõli tootjaid
maailmas. Ettevõte annab tööd 1100 Ida-Virumaa elanikule.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Luuletajad hakkavad võistlema

Autor Avo | Avaldatud: 15. okt. 2002

Luuletajad hakkavad võistlema

7. oktoobrist 7. novembrini 2002 kestab MTÜ Zapakazz korraldatud Luulekonkurss 2002.

Vanusepiiranguta konkursi iga osavõtja peab saatma hindamiseks kaks luuletust. Kui autor pääseb II vooru, siis veel kolm luuletust. Kirjutada võib kõigest. Konkursi infoleht on olemas internetiaadressil www.zapakazz.ee/.

Osalejad sisestavad oma luuletused portaalis www.uno.ee/.

þüriis on Contra, Kati Murutar, Elo Viiding, Ervin Õunapuu, Sven Kivisildnik, Liisi Ojamaa, Ly Ehin, Avo Üprus, Mati Unt, Sven Maibaum, Jüri Aarma. þürii hindab luuletusi interneti vahendusel, nii jääb þüriile teadmatuks luuletaja nimi, sugu ja vanus.

Kuna kõiki luuletusi saavad hinnata ka portaali uno.ee kasutajad, selgub ka publikulemmik.

Luulekonkursi kümne parima osavõtja kõik konkursitööd avaldatakse luulekogumikus. Konkursi eripäraks on virtuaalne suunitlus. Tegu on esmakordse katsetusega siduda internetiportaalis omavahel konkursil osalejad, zhürii ja publik, konkurss ise toimub kolmandat korda.

MTÜ Zapakazz loodi umbes aasta tagasi Eesti aktiivsemate noorte inimeste poolt eesmärgiga mitmekesistada Eesti noorte elu ja võimalusel parandada olukorda. (VT)

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Raamat koju krooniga

Autor Avo | Avaldatud: 15. okt. 2002

Raamat koju krooniga

Rakvere raamatukaupluses Varrak võib praegu osta raamatu ühe krooni eest või viia lugemisvara koju hoopis ilma rahata. Vaid kroon maksab näiteks Virumaa Fondi toimetistena 1992. aastal välja antud Aleksander Suumani “Viru Viirus”, mille on kujundanud Jüri Arrak.

Ka tuntud kirikuõpetaja, praegu Tarvastu surnuaial puhkava Harri Haameri kirjutatud pojapoeg Naatani lapsesilmade läbi nähtud “Naatani lood” väärib kindlasti tähelepanu kas või juba kultuuriloolisest aspektist, sest Naatan on praegu ise kirikuõpetaja. Värviliste illustratsioonidega “Naatani lood” võib koju viia vaid krooni eest.

Sama hinnaga pakutakse müüa tuntud saksa kirjaniku Peter Härtlingi raamatut “Tagantjärele armastus”, mille on illustreerinud Reti Laanemäe. Ka Finlandia preemia laureaadi Leena Krohni ulmeraamat “Tainaron” maksab üks kroon.

1988. aastal välja antud Aleksander Tassa kunstialbumi omanikuks saab päris tasuta. Paljud teatmeteosed ja õpikud on hinnatud mõnest kroonist mõnekümne kroonini. Nii mõnedki sellised teosed on välja antud kultuurkapitali toetusel. Paarikümne krooni eest saab näiteks Silvia Rannamaa ja Heljo Männi igihaljaste lastelugude omanikuks.

Varraku juhataja Aino Rohtmetsa sõnul hinnatakse raamatuid ikka aeg-ajalt alla, et laojääke vähendada. Sellega ühinevad tavaliselt ka kirjastused. “Oleme palju väärtuslikke raamatuid juba ära müünud,” ütles Rohtmets.

Siiski tasub Varrakusse pilku heita. “Kirjastused Varrak ja Egmont toovad odavaid raamatuid juurde,” teatas ta.

–>Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tudu kirik sai korda

Autor Avo | Avaldatud: 14. okt. 2002

Tudu kirik sai korda

Läinud pühapäeval (6. okt-AB) pühitses kirikuõpetaja Tarmo Linnas sisse Tudu kiriku uue laastukatuse, mis sai valmis arvukate annetajate ja Vinni vallavalitsuse lahkel toel.

Kokku läks puitkiriku katuse vahetus ning katuse soojustamine ja hoone ülevärvimine maksma umbes 60 000 krooni. Katus sai valmis juba kuu aega tagasi, töödest on pooleli veel uue ukse valmistamine.

Linnase sõnul tuli rahvas annetuste andmises üsna heldelt kaasa ning nüüd on Tudus jumalateenistusi pidada hoopis õdusam.

Pühapäevasele lõikustänupüha teenistusele järgnes annetajate tänamine, esines Oonurme koor Ants Üleoja juhatamisel.

1927. aastal Tudusse ehitatud ainulaadne puukirik sai tugevalt kannatada viimaste aastate tormides. Kuigi viimati kattis seda bemiitkatus, leidis kogudus, et nii väljanägemiselt kui ka kvaliteedilt on õigem see katta mõnevõrra kallima laastukatusega.

–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kunda sadam kihab

Autor Avo | Avaldatud: 13. okt. 2002

Kunda sadam kihab

Kunda sadamas suurenes mullusega võrreldes kaubakäive, mis omakorda mõjutab sealset elu.

Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev tunnistas, et kroonides ei saa kahjuks kaubakäivet hinnata ja võttis kasutusele tonnid.

Läinud aasta esimese üheksa kuu jooksul käis sadamast läbi 1 217 000 tonni eksport-imortkaupu. Tänavu vahendas Kunda sadam selle ajavahemiku jooksul juba 1 353 000 tonni igasugust kaupa, millest suurema osa moodustab jätkuvalt paberipuu.

Kaubaartiklite pingereas järgnevad paberipuule sadama omanikfirma Kunda Nordic Tsement toodang ja saepalk.

Sadam – majanduse peegel

Aleksander Nikolajev nimetas sadama kaubakäive kasvu peamiseks põhjuseks kohalike puidufirmade ekspordimahtude suurenemist: “Virumaal on piisavalt metsa, mida tasub majanduslikult eksportida.”

Samuti aitasid metsamaterjali ekspordile kaasa siinkandis möllanud tormid. On ju tuulest murtud puid otstarbekam kiiresti realiseerida kui metsa mädanema jätta, kus puidu väärtus iga päevaga kahaneb.

Tsemenditehase toodangust rääkides märkis Nikolajev, et selle eksport on vähenenud tänu siseturu nõudluse suurenemisele.

Kunda sadama käibe suurenemisel on märkimisväärne osa sisseveetavatel kaupadel. Importkaupadest märkis Nikolajev peamiselt Soomest toodavat graniitkillustikku, mis kulub Eesti maanteede renoveerimisel marjaks ära.

Seoses Narva elektrijaama kahe katla remondiga toimetati Poolast Kunda sadama kaudu kohale suured metallkonstruktsioonid.

Järjest rohkem kodumaiseid firmasid tellivad välismaalt kaupa sellises mahus, mida on mõttekas meritsi transportida. See omakorda suurendab Kunda sadamas impordi osakaalu.

Nikolajevi ütlust mööda on Kunda sadama tulevikuplaanid seotud norralaste rajatava haavapuitmassitehasega. Uus tehas toob endaga kaasa uusi kaupu, mis omakorda nõuab sadamalt uut tehnoloogiat ja tehnikat. Nikolajevi sõnul kaasnebki haavapuitmassitehase ehitusega uue kai rajamine.

Kunda peab end jätkuvalt regionaalsadamaks, mis teenindab eeskätt Virumaad ja selle naabermaakondi. Eesti regionaalsadamatest on Kunda Pärnu järel teisel kohal.

Kunda sadamakapten Aadu Nurmsalu ütles, et kaubakäibe suurenemine on märgatav ka laevaliikluses. “Laevu käib tihemini, alused muutuvad tonnaaþilt suuremaks,” selgitas ta.

Laevade arvu suurenemine toob rohkem tööd ja muret sadamatöötajatele. Nurmsalu viitas alanud sügis-talvisele perioodile ja märkis, et tugeva tuule tõttu ei saanud kolm laeva sadamast välja. “Alles eile (neljapäeval – toim.) saime sadama klaariks,” ütles Nurmsalu.

Kaubaalustel jõudu küll jätkub, kuid tugeva tuule tõttu võivad suured laevad inertsiga vajalikult kursilt kõrvale kalduda või näiteks kaisse sisse sõita, mida on Kunda sadamas ette tulnud.

Pauke pole olnud

“Peab üle vasaku õla sülitades ütlema, et seni pole tõsiseid pauke olnud,” sõnas Nurmsalu. Õnnetustest rääkides märkis sadamakapten lahti kistud pollarit, kuhu külge alus kai ääres kinnitub. Alles hiljuti kaldus üks laev tugeva tuule tõttu kursilt kõrvale ja sõitis poi puruks.

Kunda sadam küll jahte ja nendega kaasnevaid mereturiste vastu ei võta, kuid seevastu on seal teisi meremehi, kes sadamaelu ilmestavad. Nurmsalu ütlust mööda toimetas politsei alles üleeile ühe Vene aluse meremehe raudus kätega kodulaevale. Aeg-ajalt paistavad sadamas silma Soome merekarud.

–>Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Abiks korteriühistule: Eluhoonete renoveerimise üldistatud alused

Autor Avo | Avaldatud: 11. okt. 2002
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Noorte poolt Jõhvi kesklinna loodud Mosaiikpildi saatus

Autor Avo | Avaldatud: 11. okt. 2002

JÕHVI LINNAVOLIKOGU ESIMEES JA ASELINNAPEA TÕRJUVAD NOORI!?!

Volikogu esimees Vallo Reimaa ja aselinnapea Vello Juhkov on korduvalt
avaldanud oma vastuseisu sel suvel noorte poolt Jõhvi kesklinna loodud
Mosaiikpildile.

Eelolevaid valimisi arvestades on teema järjekordselt tõstatatud, seda eriti
terava ja ebakompetentse kriitika näol.
Mõni aeg tagasi kommenteeris Vello Juhkov, et kui tema peaks sügisel veel
võimul olema, siis laseb ta Mosaiigi linnapildist eemaldada.
Alles hiljuti esines Vallo Reimaa avaldusega, et Jõhvi linna jaoks on
Mosaiigile eraldatud toetussumma liiga suur, et mingite kivide peale tuulde
loopida ning kahtles projektis osalenute kunstiandes. Mille kohta tuleb
öelda, et projektis osalenute seas oli nii kunstikoolides käijaid kui ka
Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanud noori.
Samuti seadis Reimaa kahtluse alla Jõhvi Noorteparlamendile edaspidi linna
poolt eraldatavate toetuste võimalikkuse. Samas ei olnud Jõhvi
Noorteparlament ei antud projekti autor ega elluviija.

On väga kurb, et sellise avaldusega esineb gümnaasiumi direktor, kelle
kohustus peaks pigem olema noori igati toetada. Ning et samamoodi räägib ka
linna arengu eest vastutav aselinnapea, kes peaks igati soodustama Jõhvi
arengule ja tuntusele kasuks tulevaid ettevõtmisi.
Oma praeguse tegevusega näitavad eelpoolmainitud isikud kohalikele noortele,
et noortel ei ole siinkandis midagi peale hakata. Isegi kui üritatakse teha
midagi oma kodulinna või -maakonna heaks, siis hävitatakse tulemus
poliitiliste mängude ning noorte tõrjumise läbi.

Kahju, et ei jõuta mõistmiseni, et antud projekt oli noortele
eneseteostamise võimaluseks, uute sõprade ning tegevuste leidmise viis,
noorte oma algatus. Et selle kaudu tekib maakonda uusi ja aktiivseid noori,
kes on edaspidigi valmis andma panust piirkonna arengusse. Vaadatakse asja
vaid oma mätta otsast.

Õnneks on antud projektile selle avamisel avaldanud oma toetust nii Jõhvi
linnapea Aavo Keerme, aselinnapea Kristi Klaamann kui ka Ida-Viru maavanem
Rein Aidma.
Kes kõik, tõsi küll, on Vallo Reimaa ja Vello Juhkovi poliitilised
oponendid.

On siiski veel lootust, et Reimaa ja Juhkovi avalduste näol on tegu
populismiga, mitte tõsiste kavatsustega. Kui aga nende meeste sõnad on nende
tõsine soov ja tahe, siis jääb üle vaid kahetsust tunda.
Sest üks kahest osapoolest peab sel juhul maakonnast lahkuma – kas siinsed
noored või need kaks noortevaenulikku poliitikut.

MOSAIIKPILDI TEOSTAJAD:
Anne Aidma
Mikk Eelmets
Maria Gritsoshenko
Julia Kala
Marko Kaldur
Astrid Karus
Margo Keerme
Agnes Kroon
Risto Kuldmets
Marju Metsman
Piret Puss
Anni Radala
Piret Ruusoja
Elina Rääsk
Jaanika Sokman
Marju Sokman
Andre Evestus

Klubi ALUTAGUSE NOORED TEGIJAD
ant-klubi@ida-viru.ee

www.ida-viru.ee/mosaiik
http://ant-klubi.ida-viru.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Röövlitantsud vajuva vee kohal

Autor Avo | Avaldatud: 11. okt. 2002

Röövlitantsud vajuva vee kohal


Tants, trall ja pidu pilvini – kamp karme mereröövleid mandril lõõgastumas ahnest, reetlikust ja pahelisest mereelust. Foto: Priit Grepp

Nii neetult vastakaid tundeid, nii häiritud vaimustust pole ma teatris ammu kogenud kui “Arabella ja Taanieli” esietendusel.

Kindlasti saab sel lavastusel (mis on loodud pigem suurtele kui väikestele inimestele) olema kirglik, uljas, noor ja andunud fännklubi.

Kui näeksin sama lavastust võõrkeelsena kusagil festivalimelus, aplodeeriksin, huilgaksin, trambiksin jalgu… Kahjuks teadsin lugu Arabellast: mu viga teatrisaalis oligi see, et otsisin säravate revüünumbrite reast sõnumit.

Vähe sellest: sõnumis tahtsin naiivselt leida lootust. Arabella saatuse pärast hakkas süda nii väga valutama, et lavastuse efektne vorm ei suutnud mind päriselt “ära osta”.

Kurjusel pole vastast

Muidugi on põhjust heldelt kiita Ardo R. Varrese muusikat, Hege Tvedti dünaamilist koreograafiat, Arne Nosti kujundatud lavalaeva.

Külalisstaar Hannes Kaljujärv saab Taaniel Tina rollis viimaks oma füüsilist kõrgvormi täies jõus ja ilus rakendada. Kulminatsiooniks saab Taanieli lõpulaul: võimas, traagiline saatusesoolo.

Vinged rollid loovad Marika Vaarik – reeturihinged Pootsman ja Rosita; Tiina Mälberg – “androgüün-nälkjas” Padrone; Toomas Suuman – “pärliõgija” Halleluuja jt. Rakvere Teatri trupp mängib seninägemata jõulises ansambliühtsuses. Oh, kui seda Arabellat ees ei oleks…

Külalislavastajat on köitnud kurjus: mereröövlite laev kui maailma mudel, kus ahnus ja alatus, pahelisus ja reetlikkus on kõikevõitvad ja absoluutsed. Väikesel tüdrukul (esietendusel Arabella – Liisa Aibel) pole ses maailmas paika.

Arabella jääb kurjuse tormitsevas kaoses abituks: mitte osatäitja, vaid tegelane. Ehkki ka näitleja suhtes on lavastus hetketi hoolimatu, näiteks võtmestseen, kus Arabella ei suuda tappa inimest, libiseb kähku mööda. Jõulisel, rämedal, a(tra)ktiivsel röövlimentaliteedil ei ole lavailmas väärilist vastasjõudu – välja arvatud Kaljujärve Taanieli hingeheitlused, aga sellegi rolli siseilm on lavastuse mängureeglite kohaselt ebaühtlasem kui välisjoonis.

Arabella jääb kaitseta

Laevale sattunud rändur Hassan, Aino Perviku teoses sisuline vastasjõud kurjusele, on laval kõrvaline nähtus. Velvo Väli Hassan sulandub sujuvalt röövlikampa, ei eraldu oma siserütmi ega mõttemaailmaga.

Seesugune Hassan ei suuda Arabellat kaitsta. Ka mustlaste leer, kelle juures Perviku Arabella viimaks kodu leiab, on lahendatud ülima irooniaga. Mustlaste laulunumber on omaette võetuna võrratu paroodia! Aga nende lehviv enesekesksus, ükskõiksus võimendab Arabella üksildust, laevavälise maailma julmust.

Lavastuse Arabella jaoks oleks ainus õnnelik lõpp koos isa Taanieliga surma minna. Väljaspool laeva ei ole tal tulevikku. Selle halastamatu pessimismiga vastandubki lavastus Aino Perviku teosele. Läbinisti ajatundlik sõnum?

Olen tänulik vaiksema äratundmishetke eest, mil piraat Adalbert pihib, kui väga ta siit laevalt ära tahab. Dajan Ahmet mängis selle lavaviivu ausalt südamlikuks.

Tahaksin iga hinna eest uskuda, et maailm on siiski suurem, kui mereröövlite kurjuse laev. Lavastus kõigutab seda usku jõuliselt. Saalist lahkudes tundub, et ainus võimalus “laevalt” pääseda on Arabella ema kombel vabasurma viskuda.

Või oli see vaid mänglev flirt kurjusega? Stiilne manipulatsioon publikuga? Kurat üksi teab!

ESIETENDUS:

Toomas Suuman/Peeter Raudsepp/Ardo R. Varres “Arabella ja Taaniel”. Esietendus 4. oktoobril 2002 Rakvere Teatris.

Pille-Riin Purje
Virumaa Teataja

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Tapa pagarid jäävad truuks rukkileivale

Autor Avo | Avaldatud: 10. okt. 2002

Tapa pagarid jäävad truuks rukkileivale


Viru Leiva Tapa Leivatehase juhataja Urmas Nurk võib kõnelda paarikümnest leivasordist, millest suurem jagu igal hommikul Lääne-Virumaa poodidesse jõuab. Foto: Tairo Lutter

Viru Leiva Tapa Leivatehas on aastate jooksul avardanud rukkileiva valikut, uuendades leivasorte ja muutes neid suupärasemaks mitmesuguste lisanditega.

OÜ Viru Leiva Tapa Leivatehas on Lääne-Virumaal ainuke puhta rukkileiva tootja. Praegu küpsetatakse tehases kakskümmend leivasorti, millest suurem jagu on tehtud kas päris puhtast rukkijahust või on leivataignale lisatud mõnevõrra nisujahu.

Väga paljudes Eestimaa leivavabrikutes on viimastel aastatel suurenenud nn valge leiva tootmine. Ka näiteks Tamsalus tegutseva Halliku pagarite turundusjuht Marika Tali jäi küsimuse peale, kui palju nende tooteist võib rukkileivaks pidada, mõttesse. “Pean leivaliidust järele uurima, mida täpselt võib rukkileivaks pidada,” vastas ta.

Leivaliit korraldab kampaaniaid

Eesti kultuurile omase ja tervisele kasuliku rukkileiva tootmise on südameasjaks võtnud Eesti Leivaliit, kes igal aastal korraldab rukkileiva kampaaniat. Leivaliidu presidendi Neeme Raigi sõnul pole erilist mõtet leiba defineerida. “Leib on leib ja sai on sai,” ütles ta.

Siiski on veetud mõtteline joon musta leiva ja nn valge leiva vahele. “Rukkileivas peaks rukkijahu ikka üle viiekümne protsendi olema,” tähendas Raig.

Tapa leivatehases küpsetatakse ka kolme sorti peenleiba, saiasid, keekse ja saiakesi, Rakvere vabrikus aga valmivad tordid.

Leiva küpsetamisel on tapalastel üle kolmekümne aasta pikkused kogemused.

Viru Leiva Tapa Leivatehase tehnoloogi Anu Varemäe sõnul tehakse sada protsenti rukkijahust vaid Valla ja Perepoja leiba, ülejäänutele on rohkem või vähem nisujahu lisatud.

“Ülejäänutes on rukkijahu üle poole,” täpsustas leivatehase juhataja Urmas Nurk.

Nisuleib tungib peale

Euroopa heleda leiva eelistamist on Eestimaal viimasel ajal aga selgelt tunda. Leivameistrite sõnul on nisujahu lisamisel leivataignale ka positiivne külg, taigen kerkib paremini ja leib saab magusama maitse.

Enamasti küpsetatakse praegu põrandaleiba. Suuri muutusi on viimasel ajal leivatootmisse aga toonud mitmesugused lisandid. “Meil tähistab suurte muudatuste aega pähklite ja rosinatega Millenniumi leib,” meenutas Nurk sajandivahetusel tootmisse võetud leivasorti.

Seoses Tarva kuju kampaaniaga hakati tegema Tarva rukkileiba ja Tarva peenleiba, mille iga pätsi pealt läheb 15 senti Tarva kuju fondi.

Tapa leiba müüakse kõige rohkem oma maakonnas, aga ka Tallinnas, Narvas, Tartus ja Viljandis. Leiva tee turule kulgeb läbi kaupluste, kes leiva-saia tellivad.

“Tarbija võib-olla prooviks teisigi sorte, aga sortimendi valikul võivad otsustavaks saada muud tegurid,” sõnas Urmas Nurk.

Kuigi valdav osa leiba-saia jõuab kauplustesse viilutatult, otsib õhema rahakotiga ostja vähe odavama terve pätsi.

Leivategu nõuab täpsust

Rukkijahu ostetakse veskist ja see ei tarvitse sugugi olla eestimaine. Leivateo kvaliteedi otsustab õige juuretis. Kuigi juuretise segab masin, peab kõik olema eriti täpselt doseeritud.

Vahetusemeistri Ilma Salve arvates mõjub leivateole isegi ilm akna taga. Leivaküpsetajad on tähele pannud, et eriti kergesti muutub peenleiva välimus ja kvaliteet. “Sellele leivale kipuvad tihti tulema omapärased kupud, mille põhjust ei oska keegi ära arvata,” on Salve märganud.

Retsept on täpselt sama, kogused täpselt kaalutud, aga leib ei tule ahjust ühesugune. “Küllap mõjutavad leivategu mingid nüansid, mida inimene alati ei märka,” nentis Ilma Salve.

“Leiba võiks ju teha kuivjuuretisega, mis oleks kindla peale minek. Aga see pole enam õige leib,” tähendas Urmas Nurk.

–>Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Nitrofert taaskäivitab tootmise oktoobri keskel

Autor Avo | Avaldatud: 10. okt. 2002

Eesti suurim gaasi- ja elektritarbija, Ida-Virumaal asuv keemiatööstusettevõte AS Nitrofert jätkab pärast pooleaastast seismist taas tootmisega 15. oktoobrist. Juba on alustatud ka igaaastast
kapitaalremonti, milleks kulub ca 10 miljonit krooni – sama palju kui eelmine aasta.

AS Nitrofert tegevdirektori Viktor Melniku sõnul võimaldavad tootmise
taas käivitada maailmaturul märgatavalt tõusnud ammoniaagi hind, ettevõtte
kulude vähendamine ning sel suvel toorainetarnijatega saavutatud varasemast soodsamad kokkulepped.
“Võime tänaseks tõdeda, et tootmine on taas seismisest kasulikumaks
muutunud, kuigi kasumi teenimiseni on veel arenguruumi”, märkis Viktor
Melnik. “Oleme leidnud nii karbamiidile kui ammoniaagile uusi ostjaid,
kellega on juba konkreetsete hindade osas kokkulepped saavutatud ning see annab meile ka  kindlustunde tööstus täies mahus käima panna”.

Samal ajal on ettevõtte ühe suuremaks toodanguartikliks oleva ammoniaagi maailmaturu hind tõusnud viimaste kuudega 125 USD FOB Ventspils s.t. ümbes 30%.
Esimene kogus toodangut läheb ettevõttest välja 1 – 2 novembril.
Viktor Melniku sõnul on ettevõtte juhtkond ja omanikud pidanud suvekuudel aktiivseid läbirääkimisi tooraine ja transpordikulude alandamiseks, mis on ka õnnestunud. Võrreldes kevadega on ettevõttel tänaseks kätte võidetud ca 10% soodsam gaasitarneleping, samuti on soodsamates tingimustes kokku lepitud Eesti Energia ja Eesti Raudteega. “Oluline oli meie jaoks ka kokkuleppe saavutamine stivideerimisfirmadega s.t. Tallinna ja Muuga sadamatega, mis annab meile toodangu ümberlaadimisel varasemast parema positsiooni ja võimaldab kokku hoida raha”. Melniku hinnagul võimaldavad saavutatud kokkulepped partneritega ning muu kulude kokkuhoid ettevõttel juba täna võrreldes aasta algusega säästa 1,5 miljonit krooni igakuiselt.

Viktor Melniku sõnade kohaselt kestavad endiselt ka läbirääkimised
ettevõttes osaluse müümiseks ühele strateegilisele partnerile, kelle
omanikeringi kaasamise kaudu loodetakse tulevikus sisseostetava maagaasi
hinda veelgi alandada. “Praeguseks võib öelda, et läbirääkimised on jõudnud lõppstaadiumisse, aktsionäride kaasamiseks teostame läbirääkimisi mitme firmaga”, märkis V. Melnik.

480 töötajaga AS Nitrofert on üks Ida-Virumaa suuremaid tööandjaid, mis
toodab looduslikust gaasist ehk maagaasist ammoniaaki ja karbamiidi.
Toodangut kasutatakse peamiselt vaikude, liimide tootmisel ja
põllumajandusliku väetisena.
2001 aastal teenis Nitrofert 378,6 miljoni kroonise realiseerimise netokäibe
juures 3,1 miljonit puhaskasumit. Ligi 90% kogutoodangust eksportis ettevõte peamiselt EL maadesse.
Eelmise aasta novembris omandas ASi Nitrofert aktsiate kontrollpaki firma
Oriental Chemtrade Ltd., kes on lisaks ostusummale investeerinud tänaseks ettevõttesse üle 100 miljoni krooni. Eelmise aasta lõpus tasus ettevõte varasemal perioodil tekkinud ca 50 miljoni kroonise võla Eesti Energiale ning ca 20 miljoni kroonise võla gaasikontsernile Itera.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv