• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Saunasõit Rakveres

Autor Avo | Avaldatud: 29. juuli 2002

Sauna ei leia just igalt tänavanurgalt. Ratastel liikuvat sauna võib aga
kohata veelgi harvemini. Et seda lünka täita, avatakse Rakveres uus
autosaunaliin, kus kõigil soovijail on võimalus saunarõõmudest osa saada.

Perpetum Saun Mobile 2002 alustab reisi marsruudil Rakvere Soojus – Rakvere bussijaam – Rakvere turuplats – Kastani pst. tiik – Raja pood – Päide Paisjärv (ehk Grossi tiik) – Haljala – Rakvere Soojus neljapäeval, 01. augustil kell 13.00 Rakvere Soojus AS peakontori eest (s.o. Lembitu tn 7, Rakvere).

Saunasõit on jätkuks 1999.a. ja 2000.a. suvel toimunud vannisõitudele
Perpetum Vann Mobile 1999 (Tallinnast Pühajärve Beach Party’le) ja Perpetum Vann Mobile 2000 (Tallinnast Pärnusse).

Saunasõidul on lisaks leiliviskamisele ka teisi eesmärke. Neist olulisemad
on tervislike ja puhaste eluviiside propageerimine, Eesti teedel
alternatiivsete mugavate liikumisvõimaluste tutvustamine, Eesti inimeste
füüsilise vastupidavuse testimine ning paljude inimeste loomulikku soovi –
sõita vähemalt kord elus autosaunaga – rahuldamine.

Täiendav info:
Imre-Gustav Vellamaa
Perpetum Saun Mobile 2002 projektijuht

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva Kolledžis esimene vene keele suvekool

Autor Avo | Avaldatud: 26. juuli 2002

Sel nädalal toimub Tartu Ülikooli Narva Kolledzhis esimene vene keele
suvekool. Kümne koolituspäeva jooksul lihvivad 7 kursuslast oma
keeleteadmisi ja tutvuvad vene kultuuriga.

“Vene keele suvekooli korraldamine oli lausa vältimatu samm – meie poole
on sellise sooviga kogu Eestist väga palju pöördutud. See näitab, et
pärast vahepealset huvi langust on venekeele oskus taas hinda minemas,”
selgitas Narva kolledzhi direktor Katri Raik. Tema sõnul on suvekooli
toimumine Narvas igati loogiline, sest just Narva pakub kõige paremat
vene keele keskkonda Eestis.

Kümne päeva jooksul toimuval suvekoolitusel osalejad saavad nii
teoreetilist kui praktilist õpet: hommikupoolikul on keeletunnid,
õhtupoolikul töötatakse väiksemates rühmades, vaadatakse filme, tehakse
ekskursioone. Kokku osaleb suvekoolis 7 inimest üle Eesti, ülekaalus on
pedagoogid. “Alustasime esimesel korral nimelt tagasihoidlikult, et
saadud kogemuste najal jätkata järgmisel aastal juba suuremate
gruppidega,” rääkis Katri Raik. Muuhulgas on kolledzhil järgmisel aastal
kavas rahvusvahelise vene keele suvekooli korraldamine.

Haridusministeeriumi keeletalituse andmetel on vene keel Eesti koolides
inglise keele järel teine võõrkeel. Inglise keelt õpivad koolis 74%
õpilastest, vene keelt 31%, saksa keelt 22% ja prantsuse keelt 2%
õpilastest. Vene keele õppimise suurim madalseis oli üheksakümnendate
aastate keskpaigas, alates kümnendi lõpust on vene keele huviliste arv
iga aastaga järjepidevalt kasvanud.

Pavel Kurakin
Projektijuhi assistent

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

virumaa teemadel jutukas www.zone.ee/virumaaroom

Autor Avo | Avaldatud: 26. juuli 2002

Tulge nüüd kallid virumaalased meie  oma jutukasse !Rahvast  esialgu eriti palju pole, aga  tore oleks, kui   jutukas käima  läheks ning saaks suhelda omakandi inimestega; muidugi  on alati teretulnud  iga uus tulija – olete  hullult oodatud ma arvan…igatahes….

aadress www.zone.ee/virumaaroom ja  www.monopol.ee/jututuba

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Energia laiendab Püssi alajaama

Autor Avo | Avaldatud: 26. juuli 2002

Täna allkirjastas Eesti Energia ASi Põhivõrk lepingu AS Siemens & Siemens OY-ga Püssi 330 kilovoldise alajaama laienduse ehitamiseks ning seadmete tarneks. Lepingu maksumuseks on 45,1 miljonit EEK-i koos käibemaksuga.

Täna allkirjastatud lepingu kohaselt tarnib ja paigaldab AS Siemens &
Siemens OY Püssi 330 kilovoldisesse alajaama uue 330/220/20 kilovoldise autotrafo ning 50 megavari suuruse suntreaktori ning rekonstrueerib ka alajaama omatarbe süsteemi.

Püssi 330 kilovoldise alajaama laiendamine uue trafoga on esimene etapp 220 kilovoldise pinge taandarengust Eestis ning asendamisest kõrgema, 330 kilovoldise pingega Tallinna suunal. Püssi alajaama laiendus loob eelduse ka nüüdseks amortiseerunud Balti Elektrijaama jaotla uuendamiseks.

Püssi alajaama laienduse tasuvusajaks kujuneb 20 aastat.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Kohtla-Järve Soojuse soojustrassi õhuliinid saavad kaasaegse soojustuse

Autor Avo | Avaldatud: 26. juuli 2002

Kohtla-Järve Ahtme linnaosas alustati 1,3  kilomeetri pikkuse
600-millimeetrise läbimõõduga maapealse soojusmagistraali isolatsiooni
renoveerimist. Esmakordselt Eestis kaetakse nii suure läbimõõduga soojatoru spetsiaalse tehnoloogia abil vahtpolüuretaaniga. Sügiseks on kõik
Kohtla-Järve Soojuse soojustrassi õhuliinid saanud kaasaegse soojustuse ja soojuskaod viidud neis miinimumini. 

“Vahtpolüuretaaniga katmine vähendab tunduvalt maapealse trassi
soojuskadusid,” ütles Gennadi Loginov, AS Kohtla-Järve Soojuse soojusvõrkude tehniline juht. “Samuti pääseme metallikrattidest, kes vanu soojustrasse kippusid  metallvooderdisest paljaks koorima,” lisas Loginov.

Ahtme 600-millimeetrise soojusmagistraali renoveerimise peatöövõtja on Tartu ettevõte K&H. Alltöövõtu korras katab magistraaltoru vahtpolüuretaaniga Rootsi firma Politerm, kes on ka selle unikaalse tehnoloogia välja töötanud. Eestis kasutatakse seda tehnoloogiat nii suure läbimõõduga soojatorudel esmakordselt.

Gennadi Loginov lisab:  “Seni viis Ahtme elamurajooni ja Jõhvi linna Ahtme
soojuselektrijaamast 2 suurt soojustrassi. Viimastel aastatel on
Kohtla-Järve Soojus rohkesti paigaldanud soojusarvesteid, mille tulemusena on majaomanikud asunud rakendama energiasäästumeetmeid ja muutnud oma energia tarbimise efektiivsemaks. Seetõttu on teine üle 40-aastase elueaga magistraaltoru  liiast ja see 500-millimeetrine toru lammutatakse selle suve jooksul. Uue soojusisolatsiooni saav 600-millimeetrine soojusmagistraal suudab aga täielikult katta Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna soojatarbijate vajadused.”

Tööd Ahtme soojusmagistraali isolatsiooni uuendamisel ja vana
500-millimeetrise trassi lammutamisel lähevad maksma 7 miljonit krooni.
Tööde tasuvusaeg on kolm aastat.

Tööd Ahtme soojustrasside uuendamisel lõpetatakse septembri keskpaigaks.

AS Kohtla-Järve Soojus alustas maapealsete soojusmagistraalide ulatusliku
renoveerimisega 1999. aastal. Käesoleva suvega lõpetatakse viimaste
väliste(maapealsete) magistraalsoojustrasside kaasajastamine.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Avaldus: Elektrijaamades ei ole karta streike ega mässe

Autor Avo | Avaldatud: 25. juuli 2002

Viimasel ajal on seoses kahe ASi Narva Elektrijaamad energiaploki
renoveerimisega pahatihti käsitletud meediavahendites välistööjõu teemat.
Seoses sellega on Eesti elektrijaama AÜ esimees Vladimir Aleksejev ja
Securitas Eesti ASi tehnikamänedzer Sergei Mozajev teinud ühise avalduse, mille kohaselt ei ole elektrijaamades karta streike ega mässe.

Selge on see, et ametiühingud peavad kaitsma töötajate hüve ja õigusi. Ent
mistahes aktsdioonide puhul järgitakse seadusi. Ürituste puhul tagab
Securitas Eesti AS normaalse korra, tootmisprotsessi ei peatata. Ametiühing on omakorda lubanud informeerida Securitas Eesti ASi võimalikest aktsioonidest.

Karina Miksjuk
Avalike suhete spetsialist

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Savisaar Ida-Virumaal

Autor Avo | Avaldatud: 25. juuli 2002

Täna viibib Ida-Virumaal koalitsiooninõukogu esimees, Eesti Keskerakonna
esimees Edgar Savisaar. Ta külastab Sillamäed ning Silmeti tootmiskompleksi, tutvub Sillamäe sadama projektiga ning Ida-Virumaa tööjõuprobleemide lahendamise võimalustega. Savisaare hinnangul on Sillamäe perspektiivsel arengul suur osa selles suhtes, et seda piirkonda edasi aidata, võimaldada sealsetele inimestele häid töökohti ja korralikku palka.

Eesti Keskerakonna esimees kohtub Sillamäel AS Silmeti juhatuse esimehe Tiit Vähi ja Sillamäe linnapea Ain Kivioruga.

Savisaarega koos viibivad täna Sillamäel rahvastikuminister Eldar
Effendijev, majandusministri nõunik Heido Vitsur ja Tallinna linnapea
majandusnõunik Jüri Ratas.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

ToPOF 2002

Autor Avo | Avaldatud: 24. juuli 2002
27.07 Tormas, Rahuoru pargis
III puhkpilliorkestrite festival ToPOF 2002
Tulemas on 10-12 pasunakoori, kes esitavad igaüks eraldi kontserdi osa ja mängivad ka ühislugusid.Juba kolmandat korda juhib festivalipäeva C. R. Jakobsoniks kehastunud tormalane, Eesti Rahvusmeeskoori direktor Vello Mäeots. Konferensjee on Jüri Aarma. ToPOF 2002 patroon on Jüri Kraft.
Info tel. 077 60 308, 050 44 227 Ahto Vili, tormapou@hot.ee
077 34 355, 051 41 790 Lea Pendis
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Looduse Omnibussi kahepäevane retk Virumaale

Autor Avo | Avaldatud: 24. juuli 2002

27.-28. juulini toimub kahepäevane retk Virumaale ja Eesti Looduskaitse Seltsi kokkutulekule.

Käime maa all Kohtla kaevandusmuuseumis, Sondas, Kiviõli tuhamägedes, Aidu karjääris, Pada orus, Viru-Nigulas, Kalvi mõisas, Aseri savimaardlas ja rannikul, Purtse linnuses ja Päite pangal.

Lõkkeõhtu ja ööbimine telklaagris Uljaste järve ääres.

Väljasõit Rahvusraamatukogu eest laupäeval kell 8.00, tagasi Tallinnas pühapäeval kell 20.00

Sõidu hind täiskasvanutele koos muuseumi piletiga 200 krooni ja õpilastele 125.-

Info ja registreerimine 6 481 740 ja 056 476 297

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Millise tee valite?

Autor Avo | Avaldatud: 23. juuli 2002

Riigikogu erakorraline istung peab lähiajal arutluse alla võtma ja langetama uue otsuse kodanike valimisliitude osalemiseks või mitteosalemiseks eelseisvatel kohalikel volikogude valimistel. Valimised saavad toimuda vaid juriidiliselt laitmatu valimisseaduse järgi.

Usun, et kodanike valimisliitude osalemine eelseisvatel valimistel antud olukorras on siiski möödapääsmatu järgmistel põhjustel. Aga ka valimisaktiivsus on viimastel aastatel olnud kehvavõitu ja ootamatused kerged tulema.

  • Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on kodanike õigused võrdselt kaitstud ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (artiklites 3 ja 4) sätestatu järgi on kohalik omavalitsus pädev lõplikult otsustama kõiki kohaliku elu küsimusi. See pole aga võimalik, kui piiratakse olulise (kui mitte valdava) osa kohalike valijate soovi kodanikuinitsiatiivi rakendada mitte-erakonnapõhiste valimisliitude kaudu. Põhiseadus näeb ette valija õigust osaleda vabadel valimistel, mitte kohustuslikku valikut erakondade liikmete seast. Meenutagem, et erakondade liikmeid valimisõiguslike isikute seas on vaid 5%.
  • Kohalike erakondade moodustamisettepaneku realiseerimisel eelseisvateks valimisteks rikutakse niigi habrast erakondlikku ühetaolisusprintsiipi. Meenutagem fakti, et Riigikogus esindatud erakondade liikmed otsustasid oma erakondade rahastamise riigieelarvest nii öelda grupihuvidest lähtuvalt teiste erakondade arvamust arvestamata. Annan endale aru, et ühetaolisus tähendab valimisseaduses midagi muud, kuid antud juhul käsitsen seda mõistet nagu “tavakodanik”.
  • Samuti pole vastuvõtav ühetaolisusprintsiibi rikkumise pärast ettepanek kohalikke omavalitsusi “kastitada” väikesteks ja suurteks – väikestes kodanike valimisliidud lubada, suurtes mitte. Mõneti iseloomustab nimetatud ettepanek ka võimuerakondade suhtumist ääremaade kohaliku elu probleemidesse.
  • Samas ei saa märkimata jätta Riigikogu poolt oma liikmetele topeltstandardite lubamist, see on riigi seaduandliku võimu esindajate lubamist osaleda samal ajal madalamal tasemel, see on täitevvõimu tasandil oleva kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetena. Eeltoodust lähtuvalt näen kodanike valimisliitude keelamises nii Riigikogus esindatud erakondade ohtlikku katset allutada kohalikud volikogud ja kohalikud omavalitsused tervikuna riiklikule juhtimisele (ja võimukoalitsioonile), kui ka katset vähendada kohaliku omavalitsusdemokraatia rolli Eesti Vabariigis tervikuna.

Kompromiss seisneks kodanike valimisliitude keelustamise tähtaja edasilükkamises ja avaliku diskussiooni jätkamist eelseisvate kohalike valimiste järel. Poliitikud peavad endile aru andma selles, et madala valimisaktiivsusega läheb ka neil endil Euroopa-tee pikemaks…

Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv