Kirglik laulu- ja muusikaõpetaja -Jõhvi kihelkonnakooli juhataja Joosep Siegfried Saar.
Juba Jõhvi kihelkonnakooli avamisel 1862. aastal esines tema juhatusel neljahäälne laulukoor.
Jõhvi esimesel laulupühal tunnustati kihelkonnakooli poistekoori üksmeelselt. Eesti esimesel laulupeol sai koor võistulaulmisel ühe kolmanda auhinna.
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin
Jõhvi möödunud aegade kultuurilooga on otseselt seotud rahvavalgustaja Friedrich Ferdinand Meyer (1799- 1871), Õpetatud Eesti Seltsi asutaja-, hiljem auliige, Fr. R. Kreutzwaldi sõber.
Esimese Alutaguse praostkonna koolmeistrite konverentsi korraldas Jõhvis 14. veebruaril 1864. aastal Alutaguse praost Fr. Meyer.
Fr. Meyer kutsel osalesid sellel ka praostid Scholvin, Vogt ja Hunnius. Põhiliseks arutlusobjektiks oli talurahvakoolide koolikorralduse eeskirja läbiarutamine ja kindlaksmääramine.
F. F. Meyer tõlkis mitmeid vaimulikke raamatuid, toimetas lõuna-eesti-murdelisi kalendreid, koostas õpikuid.
Tema oli Jõhvi esimese laulupüha (1865) korraldamise üks peamisi õhutajaid.
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin
Kohtla-Järvelt on pärit nimekas maadleja Avo Talpas (1946-1979), paljukordne Eesti meister ja G. Lurichi mälestusvõistluste võitja.
1980. a. Moskva olümpiamängudeks arvati ta NSV Liidu koondise kandidaadiks.
Varalahkunud sportlase auks korraldatakse igal aastal Talpase-nimelisi rahvusvahelisi turniire.
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin
Kohtla-Järve 1. Keskkooli vilistlane
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin
Sõjajärgsetel aastatel oli Kohtla-Järve 1. keskoolis õpetaja pärastine Eesti NSV teeneline ajakirjanik Valdo Pant, kes võitis laialdase tunnustuse televisiooni saatesarjaga “Täna 25 aastat tagasi”.
….4 aastat 3 kuud ja 2 päeva – kokku oli kavas 313 saadet, neist
viimane 03.09.1970.a-l. See saatesari tõi Valdo Pandile NSVL Ajakirjanike Liidu preemia.
See oli omapärane saatesari ka seetöttu, et sõna said mõlema sõdiva poole esindajad ja nii mõnigi huvitav fakt sai avalikkuse ette.
Muidugi, praegusel ajal ei ole see enam uudis, sest ingliskeelsetes telekanalites on hulgaliselt ajaloolisi dokumentaalfilme, mis kajastavad II maailmasõja sündmusi, operatsioone, juhte jms.
Aga sel ajal oli see kõva sõna ja imestust tekitanud erinevates ringkondades.
See oli ka omamoodi tunnustus väga heale ajakirjanikule Valdo Pandile.
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel ja Põlevkivimuuseumi matejalide ainetel Arthur Ruusmaa
Aastail 1948-56 töötas Kohtla-Järvel neuroloog Voldemar Üprus.
Tema juhendamisel taastati pärast süda tartu ülikooli närvikliiniku ja neuroloogia kateedri tegevus.
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin
Heino Mandri sündis Kohtla-Järvel 1922. aastal. Alates 1941.a. on ta olnud Estonia, “Ugala”, Tallinna Draamateatri ja Noorsooteatri näitleja.
Väljaspoole Eestit ulatuva populaarsuse on Heino Mandri võitnud arvukate filmirollidega.
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin
Põlevkivikeemik, professor Michael Wittlich (Witsut) sündis 11.10.1866.a. sündis Kunda vallas.
Alghariduse sai poiss Rakvere kreisikoolis ja keskhariduse
Tallinna Reaalkoolis. Tallinnast siirdus Wittlich Riiga, et sealses
polütehnikumi keemiaosakonnas tehnilist keemiat õppida.1890.a. lõpetas ta stuudiumi I järgu diplomiga ja samal aastal naases keemiainsener Tallinnasse, kus sai ametisse “R.Mayer ja Co ” keemiatehasesse ja oli ka lühikest aega siin tehniliseks juhatajaks.
Teda aga ei rahuldanud praktiline tegevus tööstusettevõtteis ja nii otsis ta võimalusi teadusliku töö tegemiseks.
1905.a. 12.oktoobril saigi M. Wittlich Riia polütehnikumis keemilise tehnoloogia professori k.t. koha ja nii hakkas tema elus aktiivne uurimistöö periood.1909 sai M.Wittlichist professor ja 1913.a. määrati ta Riia Polütehnikumi direktori abiks, 1916.a. aga määrati ajutiseks direktoriks ja tema ülesandeks sai polütehnikumi evakueerimine Moskvasse.
1919.a.-l naases M.Wittlich tagasi Eestisse ja alustas tööd Tartu Ülikoolis
ja siin sai temast keemilise tehnoloogia professor, kes oma õpetamistöös pööras suurt tähelepanu praktilisele suunale. Ka Tartus tuli tal tegelda administratiivse tööga – ta määrati matemaatika-loodusteaduskonna dekaaniks ja 1921.a. ajutiselt ka ülikooli rektoriks.
1925.a. lõppes M.Wittlichil dekaani aeg ja ta pühendus põlevkivialastele küsimustele ja koos Paul Kogermanniga pandigi 1925.a. alus ülikooli juures õlikivide (põlevkivi) uurimise laboratooriumile.
Huvitav on märkida ,et samal ajal tegi põlevkiviga katseid Koht-
la-Järve labotratooriumis keemik Karl Luts.
Maailmasõja ajal katkenud teaduslikke kontakte püüdis M.Wittlich lahendada suviste välismaiste teadusretkedega ja seda eriti Saksamaale, Soome ja Läti tehnilistele messidele minnes.
1932.a-l lõpetas ta oma vanuse töttu töö tehnilise keemia professori kohal ja jätkas tegevust emeriitprofessorina, jagades oma rikkalikke kogemusi ja teadmisi kütteainete alalt.
Tema sulest on ilmunud rida töid suhkru ja tärklise tootmise ning
kääritamisprotsesside tehnoloogia alalt (seda eriti Riia perioodil).
Hiljem pühendas suuremat tähelepanu põlevkivi uurimisele ja ta
uuris põlevkivi keemilist koostist ja koostas esimese eestikeelse
keemilise tehnoloogia õpiku “Valitud peatükid tehnoloogiast” (1927)
Akadeemilise töö kõrval osales M. Wittlich aktiivselt tehniliste organisatsioonide tegevuses ja võttis osa tehniliste komisjonide is-
tungitest, kus arutati Narva Hüdroelektrijaama; Narva-Tartu-Pihkva
veetee ehitamise, Tartu sadama raudtee ehitamise projekte.
Ta kuulus põlevkivi küttekollete võistluse auhinnakomisjoni koosseisu.
M. Wittlich oli Riikliku Põlevkivitööstuse nõukogu liige ja mõni nädal enne surma valiti ta nõukogu esimeheks.
Samuti oli ta aktiivne Akadeemilise Keemia Seltsi tegevuses ja töö korraldamisel.
Spordimehed teadsid teda hea tennisemängijana.
Michael Wittlich suri 06.02.1933.a. Tartus ja puhkab oma viimast und Raadi kalmistul.
Põlevkivimuuseumi materjalide alusel Arthur Ruusmaa
Kohtla-Järve Vanalinna apteek nr.85 on asutatud 1921-1922aastal proviisor Paul Rosenbergi poolt. Maja ehitati spetsiaalselt apteegi jaoks.
Mõni aasta hiljem tehti juurdeehitus. Maja asus Laia tänava ja Järveküla
tee nurgal, praegu on sellel kohal vana Põlevkivikeemia Tootmis-
koondise reklaamikarkass.
Apteek koosnes müügisaalist, assisteerimisruumist, laboratooriumist, pesuruumist ja kõrvalruumidest.
Teisel korrusel olid eluruumid ja maja all oli mahukas kelder. Apteegis töötas proviisor Paul Rosenberg koos abikaasa proviisor Linda Rosenbergiga.
Apteek kandis tookord Rosenbergi apteegi nime.
1941.aastal pärast apteegi juhataja Paul Rosenbergi ümberasustamist (küüditamist) hakkas apteeki juhatama Linda Rosenberg.1941.a. septembris apteek natsionaliseeriti ja juhatajaks määrati proviisor Silvia Tomingas ning apteek sai uue nime -Kohtla-Järve apteek nr. 10, mis 1949.a. nimetati ümber apteegiks nr.5. Apteek alustas tööd kahe vahetusega ja 1991.a-ks kandis apteek nimetust Kohtla-Järve apteek nr.85 (rahva kõnepruugis oli Vanalinna apteek).
Proviisor Silvia Tomingas juhatas apteeki 10 aastat ja kui 1953.a-l avati uus apteegihoone Kohtla-Järve nn. sotsialistlikus linnaosas praegusel Keskallel, kus on kodukaup, varem oli “Optika” kauplus) läks ta sinna juhatajaks.
1954.a. oli vanalinna apteegis tulekahju ja nii jätkas apteek oma
edasist tegevust juurdeehituses.
01.09.1955.a. asus apteegi juhataja kohale proviisor Malle Mägiste -Ustav ja asetäitja kohale sai proviisor Herta Samberg-Kiristaja.
1956.a. suvel maja taastati ja apteek kolis tagasi oma endisele
poolele. Juurdeehitisse kolis Kohtla-Järve optikakauplus.
1959.a. sügisel kolis apteek üle uude majja — s.o. oma uude kohta
suurde majja, kus asus Narva kauplus.
1960.a-l apteegi vana maja lammutati ja seda kohta meenutavad veel tänaseni mõned vundamendi katked ja mõned õunapuud suurepärasest õunaaiast, mis asus apteegi territooriumil.
1961.a. septembrist sai apteegi juhatajaks proviisor Herta Kiristaja, kes ka 1967.a. pani kirja apteegi ajaloo ja mida siis edasised juhatajad ka täiendasid.
1974-78.a. oli juhataja ametis Viiu-Felicia Veeber (praegu Aun) ja 1978.-ast Malle Antsov.
Apteegil olid oma töusu – ja mõõnaperioodid ja sellest hoolimata on püütud ikka aidata neid inimesi kes elavad ja töötavad läheduses.
Taasiseseisvunud Eesti ajal sai apteek endale rahva pandud nime ja aastatuhande lõpuni tegutses Vanalinna apteegi nime all.
Praeguseks ajaks on apteek lõpetanud oma tegevuse ja veel üks vana Kohtla-Järvega seotud ametiasutusi sai ajalooks.
Apteegi ajalugu sirvis Arthur Ruusmaa.
VE: Koit, Peeter – õpetaja ja koolijuhataja
Jõhvi kihelkonnakooli lõpuaastail 1878-1883 pidas siin õpetajaametit Peeter Koit, kes ühtejärge 49 aastat töötas mitmel pool õpetajana ja koolijuhatajana.
Kutsetöö kõrval avaldas ta ajakirjanduses rohkesti lastejutte. eri raamatuna on tema sulest ilmunud “Väljarändajad Suhhum kaleesse”, “Vene riigi ajalugu” jmt.
H. Joonuks, O. Vallimäe Kohtla-Järve linn ja rajoon (1988) ainetel Avo Blankin