August Tõnurist (Tenorist) sündis 03.02.(22.01.)1869.a. Mäetaguse vallas vabadiku-käsitöölise peres. Koolihariduse sai Iisaku kihelkonnakoolis ja Narva Linnakoolis, kus sai ka kooliõpetaja kutse.
Esimeseks töökohaks sai Võrnu kool (abiõpetaja), seal töötas 1886/1887 õppeaastal. Edasi läks ta tööle õpetajaks Uus-Sõtke kooli, kus töötas kolm aastat, sellele järgnes kuueaastane õpetajatöö Vasavere koolis. 1906-14 töötas eraõpetajana, 1931.a-ni õpetajana, koolijuhatajana ja inspektorina Narvas.
Pensionile minnes oli tal õpetajastaazhi 48 aastat.
Narvas oli ta aktiivselt tegev seltskondlikus elus ja selle organiseerijaid.
A. Tõnuristi huvialaks oli rahvaluule ja nii ta organiseeris ka rahvaluule kogumist Jõhvi ja Vaivara kihelkonnast.
Narva perioodil algas ka tema kirjanduslik tegevus ja kirjutas külaolustikust, portreteeris kooliõpetajaid, mõisnikke ja talupoegi, kohalikku kultuurielu ja ajalugu.
Viies raamatus on juttu Narvast, lossidest ja ajaloost ja ka memoriaalseid raamatuid sai kokku viis: “Kui loodeti”, “Sõjapõgeneja päevaraamat”, “Valgus ja varjud”, “Vana koolmeister jutustab” ja “Narva tules”. Viimased on dokumentaalsed, katkendlikud ja ilma püsiva sisuta.
August Tõnurist suri Paides 1943.a. ja on maetud Reopalu kalmistule.
Arthur Ruusmaa, kasutatud kodu-uurija Johannes Kangro materjale.
Rakvere Kutsekeskkooli viimase kursuse poiss Andrei Matikainen aitas siinse ametikooli võistkonnal rahvusvahelisel kutsekoolide kokanduse eriala õpilaste konkursil head neljandat kohta vormistada, teeb paremini süüa kui ema ja räägib eesti keelt paremini kui mõni eestlane.
VE: Vabadusristi Vendade Ühendus
Eesti Vabariigi viiendal aastapäeval asutati kolonel Pildingu eestvõttel Tartus Vabadusristi Vendade Ühendus.
Oma ülesandeks seati 22.10.1929.a.-l Vabadusristi kavaleride koguteose väljaandmine, mis saigi teoks 1935.a-l ja kordustrükina 1984.a.-l Stockholmis.
1929.a. hakati perioodiliselt korraldama Vabadusristi päevi nendes kohtades, mis oli seotud Vabadussõja lahingutega. Esimene Vabadusristi kavaleride päev peeti Narvas 23.-24.06.1929.a.-l ja viimane sõjaeelne toimus 1940.a-l Pärnus, just sel suvel, mil ülemjuhataja J. Laidonerile
dikteeriti Narvas alandavaid tingimusi. See oli arvult XII kokkutulek ja toona otsustati, et enne ei tulda kokku, kui ärevad ajad mööda saavad. Sellele aga eelnes XI kokkutulek, mis toimus 11.06.1939.a. Jõhvis ja kus osales üle 1000 Vabadusristi kavaleri üle Eesti.
Uuesti taastati vabadusristi kavaleride päevade traditsioon 1988.a. sügisel, kui Mustametsa Muinsuskaitse Klubi esimehe Enn Voitka eestvedamisel korraldati XIII Vabadusristi päev Kirde-Tartumaal Varal ja sellele oli kohale tulnud II liigi 3.järgu Vabadusristi kavalerid Jüri Nianelson ja Karl Jaanus ning neli Vabadussõja veterani ja hulk nende järeltulijaid.
Nüüdseks on ka see traditsioon saanud ajalooks, sest viimane Vabadusristi kavaler Karl Jaanus suri mõned aastad tagasi.
Vabadusristi päevade lipukirjaks oli algusest peale “Vaba Eestile truu surmani”.
Arthur Ruusmaa, kasutatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja muuseumi
materjale .