• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Peenemaa, Robert – viiulikunstnik;

Robert Peenemaa (14.08.1903 Lüganuse – 17.10.1949 Lüganuse), viiuldaja ja pedagoog. Sai viulimänguõetust algul isalt August Peenemaalt.

Äratas tähelepanu imelapsena, õppis 1911-20 Peterburi konservatooriumis J.Nalbandjani juures. Oli 1927-31 Tartu Kõrgema Muusikakooli viiuliõpetaja ja direktor. Esines soolokavadega ja sümfooniakontsertidega solistina, kuulus 1920. aastail eesti viiuldajate esiritta.

Elas aastast 1941 tagasitõmbunult vanemate kodus Virumaal. (Erich Loit, EMBL, 1990)

Oli abielus suurepärase pianisti, Rakvere muusikakooli kunagise õppejõu Betsy Roolaiuga. Rakvere muusikaringkonnad mäletavad Betsi Roolaidu veel tänagi.

 
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Pakk, Jaan – muusikaõpetaja

Jaan Pakk.Rakvm.jpg: Jaan Pakk – paljude tuntute Rakverest pärit muusikute, sh. ka Arvo Pärdi ande avastaja ja õpetaja. Oli läbi aastakümnete Rakvere muusikaelu vedaja.

 

 

 

 

 

 

Noored kammermuusikud sädelesid Paku-festivalil


Festivaliorkestri ette dirigendi ja solistina astunud Andres Mustonen hindas kõrgelt noorte muusikute pühendumust. Foto: Tairo Lutter

Rakveres sel aastal peetud ilusatele klassikalise muusika üritustele pani uskumatult ilusa ja väärika punkti Jaan Paku nim rahvusvaheline noorte kammermuusika festival “Rakvere 2002”.

Vastukaja festivalikutsele oli rõõmustavalt suur. Eestist tuli välja kolmteist muusikakooli, rahvusvahelist vürtsi lisasid lätlased, peterburglased, rootslased ja soomlased.

Laupäeval (23.nov.2002 AB) kell 14 puhus Väike-Maarja vaskpillikvintett loo “Pidu hakkab” ja Kaurikooli pärimusmuusikaansambel mängis Jaanus Põlderi maitsekalt koostatud popurriid kõikide osavõtvate maade tuntumatest rahvaviisidest. Lahe ja pingevaba algus oli tehtud.

Zhüriisse kuulusid Marrit Gerretz-Traksmann, Harry Traksmann ja Kaido Kelder ehk lühemalt öeldes Uus Tallinna Trio. Mis siis, et tegu polnud konkursiga – parimad esinejad pidid saama autoriteetide poolt ära märgitud.

Kaks päeva kontserte lõunast väga hilise õhtutunnini ei väsitanud, sest ansamblite koosseis oli ootamatult kirev: klaveriduost vaskpilliansambliteni ja viiuliduost puupilliansamblini. Tagatipuks suur festivaliorkester. Muusikat kõlas keskajast dzhässi ja rokini. Niisuguse vahelduse puhul ei saagi väsida.

Mäng pakkus rõõmu

Rakvere linnapea Andres Jaadla kuulas ära mõlema päeva mammutkontserdid.

“Jaan Pakk oli legendaarne muusikamees ja tema vaimu edasikandmine noorte tehtud muusika kaudu on kindlasti vajalik. Nägin palju särasilmseid noori inimesi, kes said festivalilt oma elu võib-olla esimese tunnustuse,” rääkis linnapea. “Paku loodud muusikute järjepidevus peab kestma ja Rakvere on festivaliks ainuõige koht,” rõhutas Jaadla.

Laupäeval olid laval üheteistkümne, pühapäeval seitsme muusikakooli õpilased, mõnest koolist mitu ansamblit. Üllatas ja rõõmustas, millise tõsidusega oli festivali võetud. Mängiti tehniliselt puhtalt, pakuti ilusasti viimistletud muusikat, polnud tunda mingeid lapselikke lavakrampe.

Zhürii liikmed Marrti Gerretz-Traksmann ja Harry Traksmann rõõmustasid, et õnneks ei pidanud tegema mingit paremusjärjestust nagu konkursil. “Võtke meie eelistusi nagu lihtsalt kolme inimese arvamust,” soovitasid nad ja tõid esile festivali ülimat positiivsust. Heameelt valmistas mängijate vanuse ja pillikoosluste avar skaala.

Mängurõõmu pidasime kõige olulisemaks, kinnitasid hindajad, ja märkisid, et oli väga eredaid numbreid ka tehnilise poole pealt – klarnetiduo Soomest, klaveriduo Narvast, Peterburi trio, Narva viiuldajad…

Lusti jagus öötundideni

Zhürii soovitas esialgu jätkata festivalina: on vaheldusrikkam ja ei tekita nii tugevaid pingeid nagu konkurss, mis on üks suur silm silma ja hammas hamba vastu olemine.

Seda viimast Rakveres nüüd küll polnud. Pikkadest tööpäevadest hoolimata lustiti koos veel poole ööni. Ükskõik, mis vanuses noore käest küsisin, kõik arvasid, et festival võiks oma nädal aega kesta, oleks rohkem aega pidu ka panna, muidu võtavad proovid ja esinemised kole palju aega seltsielust ära.

Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske viiuliõpilaste kontsert laupäeva õhtul oli juba päris proffide esinemine, sest täna mängivad nad juba Paganini nim rahvusvahelisel konkursil.

Naima Vainokivi Lääne-Virumaa Keskraamatukogust tõdes: “Olen Rakveres palju kontsertidel käinud, aga midagi sellist nagu praegune festival pole veel üle elanud. Enamik esinejaist polnudki nagu lapsed, vaid täiesti nauditaval tasemel mängijad. Viiuliõhtu raamatukogus oli täiesti eriline.”

Pühapäeval mängis festivaliorkester, kus koos Virumaa Noorteorkestriga musitseerisid noored peaaegu kõikidest kahel päeval esinenud ansamblitest. Orkester oli tõesti võimas. Andres Mustonen, kes oli üks dirigente ja esines ka solistina, ütles, et tal pole elu sees tulnud mängida Vivaldi viiulikontserti nii suure orkestri saatel. Et tulemus võib olla üllatav. Seda see oligi.

Noored andsid maksimumi

“Festivaliorkestriga oli tore töötada, sest koos on mängijaid mitmes vanuses ja mitmelt maalt,” rääkis Mustonen. “Minul pole mingit vahet, kas seisan noorte või vanade kalade ees. Noored annavad suhteliselt väheste oskuste juures maksimumi. Kui see noorte maksimalism niisuguseks jääks, oleks tulevikus professionaalne muusika igal pool teist nägu.”

Mustoneni arvates peab festival Rakverre jääma.

“Muusikas pole üldse olemas suuri ja väikseid linnu. Väikelinnade festivalid on palju kunstilisemad ja kontsentreeritumad. Tuleb investeerida metropolidest väljapoole, et ei tekiks tunne, nagu oleks olemas pealinn ja juhuslikult veel mõni linn. On olemas vaid inimesed, kes sellel maal elavad,” selgitas ta.

Festivaliorkestri dirigendi Hando Põldmäe sõnul oli festivaliorkester võimas. “Üks orkester harjub iseendaga ära, tekivad maneerid ja mugavused. Kui juurde tulevad võõrad, hakatakse järsku pingutama. Ühisprojektide tulemused on paremad, sest ka külalised annavad parima,” ütles Põldmäe.

Festivali finaaliks oli Uue Tallinna Trio esinemine, kes näitas, kui kõrgele võib ikka visa tööga jõuda.

PREEMIAD:

Zhürii eripreemiad: Bollnäsi ansambel, kaksikvendadest klaveriduo Pavel ja Pjotr Markov Narvast, Pärnu Muusikakooli keelpillikvartett, Kuressaare Muusikakooli keelpillikvartett ja Eira Muusikakooli klarnetiduo. Eira Muusikakooli klarnetiduole kuulus ka Rakvere Muusikakooli eripreemia.

Kaurikooli eripreemia: Peterburi trio.

Virumaa Noorteorkester valis oma lemmikuteks Bollnäsi ansambli ja Peterburi trio, kes saavad viis kontserti Lääne-Virumaal. Pärnu ja Kuressaare ansamblid sõidavad koos orkestriga Leetu kontserdireisile.

Anne Peäske

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Vaik, Aarne – Meremuuseumi asutaja

Käsmu meremuuseumi peremees.jpg:

Aarne Vaik, Käsmu Meremuuseumi asutaja 

xxx

Kunstnik püüab mere muutlikku palet


Aarne Vaik riputab seinale merd. Meeleolud viiekaupa nööripidi koos. Foto: Tairo Lutter

Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik maalib vanadele lauajuppidele merd: tal on plaanis tabada vetevälja 365 erinevat nägu.

“Oli mõte tuua kuiva Rakvere linna natuke märga, aga jäin vist sellega natuke hiljaks,” tähendas Aarne Vaik, avades Art Café’s akna taga ladiseva vihma taustal oma meremaalide näitust. “Mina elan sellises kohas, kus on vesi. Naudin Rakveresse sõitu mööda põldudevahet, seda rohelust. See on minu jaoks nii haruldane nähtus,” rääkis kunstnik.

“Mind on sinine juba ära tüüdanud, kuigi püüan oma piltidega tõestada, et meri ei ole alati sinine. Teinekord on ta roheline, mõnikord roosa ja vahel valge. Minu idee on teha 365 pilti.”

Möödunud aastal olid meremaalid väljas Tallinna Meremuuseumis, siis oli neid 100. “Aga kui jaapanlane Hiroshige tegi Fudzhijamast 56 pilti, see oli küll XVII sjandil, siis oma edevuses otsustasin jaapanlasele ära teha,” muigas Vaik. Esialgu jääb aastatäiest veel natuke puudu.

Kurbus sai kunstiks

Pilte hakkas Aarne Vaik tegema siis, kui oli kurb. “Minu sümpaatia lahkus minu majast. Jäin kurvalt üksinda majasse ja hakkasin pilte maalima,” meenutas kunstnik.

Maalimismaterjali sai Aarne Vaik kui vanade asjade kirglik austaja merkooli restaureerimisel välja visatud vanadest käsitsi saetud laudadest. “Korjasin need igaks juhuks kokku, ehk teen mingid suveniirid. Lõikasin juppideks ja tegin pildid peale,” avas Vaik kunstvormi sündimise tausta.

Maalidel mängib värvidega kaasa laua faktuur krobelisest vanast värvikihist oksakohtadeni. “Kive olen ma vähe joonistanud. Oksakohad tegin kiviks. Ma ei oska hästi kivi joonistada, püüdsin oma oskamatuse lihtsusesse peita,” lausus Vaik. “Ega ma oska kõike seletada, aga peaasi, et merefealing seal sees oleks.”

Vaigu sõnul lähevad tema pildid hästi peale norralastele, soomlastele ja teistele Põhjamaa rahvastele, kellel endal meri õue all.

Oma maale Aarne Vaik ei müü. “Kui näen, et inimene ikka selle pildita ei saa, siis olen kinkinud. Neil piltidel ei ole hinda. Neil on kingituse väärtus.” Raha teenimiseks on Vaigu arvates hulga lihtsamaid võimalusi kui maalimine.

Maal püüab meeleolu

Maalimisega tegeleb Aarne Vaik põhiliselt talvel. Suvepäeva värvid on kunstniku arvates igavad, vaid õhtud ja hommikud on värvilsed. Öö on küll põnev, aga öösiti ta ei maali. On teinud ööpilte foto järgi ja peast, neist ühe valis endale kunstnikust eksminister Signe Kivi.

“Maalides ei vaata ma alati merd, keeran selja või külje mere poole, võtan vastu mingi mõju. Need on rohkem fantaasia- või meeleolumaalid,” rääkis Vaik. Mõnikord on meri päevade kaupa hommikust õhtuni hall, pole ühtegi motiivi, mida maalida.

“Olen sündinud kala ja vee märgi all ning eluaeg tegelnud veega allveespordist kalakasvatuseni. Minu element on vesi,” selgitas Vaik. Tema arvates on vesi väga erinev: meri on suur, võimas, üllas ja tugev, jõgi on rahutu, kordumatute hetkedega ja närviline, järves on nostalgia, väike müstika ja rahu. “Meres on kõik. Kired,” kinnitas mees mere äärest.

“Eestlane on väikest viisi taarausuline siiamaani, otsib ikka seda looduslikku elementi. Üks kummardab metsa, teine merd, kolmas tuld, mõni kive,” arutles Vaik.

Tuld maalima Vaik ei kipu. Kolleegidest-marinistidest peab aga kõvasti lugu. Aili Vindi maalid on niivõrd head, et neile sobib isegi Marlboro pakk selle reklaamimiseks peale panna, kiitis Aarne Vaik tuntud meremaalijat. “Mina püüan natuke kohmakamaks või konarlikumaks jääda. Eks see on igaühe natuuri järgi.”

Klaasikunstnik Riho Hüti arvates on maalidest lugeda kunstniku iseloom. “Olen pidevalt jälginud tema loomeprotsessi. Meretunnetus läheb järjest suuremaks. Tegelikult on neis piltides Aarne ise. Korjaja ja vaatleja.”

Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Helju Tori – rahvatantsuõpetaja

Helju Tori ja naisrahvatantsuansambel “GEVI”  

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Lepasaar, Juhan – kirjamees

Juhan Lepasaar on küla- ja metsajuttude kirjamees Oonurmest.

100-aastane Juhan Lepasaar on lahkunud

Juhan Lepasaar (sündinud 13. mail 1921 Oonurme külas Ida-Virumaal, kus elas tänini) on loodusemees, kellel on oluline roll eriti Alutaguse looduse kunagisel kaitse alla võtmisel.

Tema teadmised pärinevad pikaajalistest loodus- ja ilmavaatlustest, mis said alguse juba poisikesepõlves.
1949. aastal ta arreteeriti ta metsavendluse eest NKVD poolt ning saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal.

Ta on avaldanud lisaks üheksale looduseteemalisele raamatule artikleid Eesti Looduses, Noorte Hääles, Rahva Hääles ja rajoonilehtedes. Tegeles ka luuletamisega.

Rein Maran on teinud temast filmi “Kandlekuusk”.
2015. aastal tegi 
Looduse Omnibussi eestvedajana tuntud Jaan Riis neljaosalise videofilmide sarja, kus Juhan Lepasaar jagab oma mõtteid elust ja loodusest.

Juhan Lepasaar on pälvinud Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Kotkaristi raudrist, Tudulinna valla aukodaniku nimetuse ja ta oli ka Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.

Mari Kartau, Foto Sven Arbet, Maaleht, 12.01.2022

 

 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kippel, Tiina – muusikaõpetaja

Tiina Kippel on Virumaa laulu autor;

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tralla, Tiit – laulja

Tiit Tralla, (19.06.1937 Rannapungerja) – laulja;

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rinne, Artur – laulja

Artur Rinne, (25.09.1910 Narva – 31.01.1984 Tallinn) – läbi aegade Eesti üks populaarsematest lauljatest;

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Karask, Kalju – laulja

Kalju Karask, (28.03.1931 Rakke) – laulja;

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Vabbe, Ado (Adolf) – maalikunstnik

Ado (Adolf) Vabbe, (19.03.1892 Tapa – 20.04.1961 Tartu) – maalikunstnik, graafik ja pedagoog; radikaalne Eesti kunsti uuendaja;

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud