on Virumaa virulaste hoida

Jaan Pakk – paljude tuntute Rakverest pärit muusikute, sh. ka Arvo Pärdi ande avastaja ja õpetaja. Oli läbi aastakümnete Rakvere muusikaelu vedaja.

Noored kammermuusikud sädelesid Paku-festivalil

Festivaliorkestri ette dirigendi ja solistina astunud Andres Mustonen hindas kõrgelt noorte muusikute pühendumust. Foto: Tairo Lutter

Rakveres sel aastal peetud ilusatele klassikalise muusika üritustele pani uskumatult ilusa ja väärika punkti Jaan Paku nim rahvusvaheline noorte kammermuusika festival “Rakvere 2002”.

Vastukaja festivalikutsele oli rõõmustavalt suur. Eestist tuli välja kolmteist muusikakooli, rahvusvahelist vürtsi lisasid lätlased, peterburglased, rootslased ja soomlased.

Laupäeval (23.nov.2002 AB) kell 14 puhus Väike-Maarja vaskpillikvintett loo “Pidu hakkab” ja Kaurikooli pärimusmuusikaansambel mängis Jaanus Põlderi maitsekalt koostatud popurriid kõikide osavõtvate maade tuntumatest rahvaviisidest. Lahe ja pingevaba algus oli tehtud.

Zhüriisse kuulusid Marrit Gerretz-Traksmann, Harry Traksmann ja Kaido Kelder ehk lühemalt öeldes Uus Tallinna Trio. Mis siis, et tegu polnud konkursiga – parimad esinejad pidid saama autoriteetide poolt ära märgitud.

Kaks päeva kontserte lõunast väga hilise õhtutunnini ei väsitanud, sest ansamblite koosseis oli ootamatult kirev: klaveriduost vaskpilliansambliteni ja viiuliduost puupilliansamblini. Tagatipuks suur festivaliorkester. Muusikat kõlas keskajast dzhässi ja rokini. Niisuguse vahelduse puhul ei saagi väsida.

Mäng pakkus rõõmu

Rakvere linnapea Andres Jaadla kuulas ära mõlema päeva mammutkontserdid.

“Jaan Pakk oli legendaarne muusikamees ja tema vaimu edasikandmine noorte tehtud muusika kaudu on kindlasti vajalik. Nägin palju särasilmseid noori inimesi, kes said festivalilt oma elu võib-olla esimese tunnustuse,” rääkis linnapea. “Paku loodud muusikute järjepidevus peab kestma ja Rakvere on festivaliks ainuõige koht,” rõhutas Jaadla.

Laupäeval olid laval üheteistkümne, pühapäeval seitsme muusikakooli õpilased, mõnest koolist mitu ansamblit. Üllatas ja rõõmustas, millise tõsidusega oli festivali võetud. Mängiti tehniliselt puhtalt, pakuti ilusasti viimistletud muusikat, polnud tunda mingeid lapselikke lavakrampe.

Zhürii liikmed Marrti Gerretz-Traksmann ja Harry Traksmann rõõmustasid, et õnneks ei pidanud tegema mingit paremusjärjestust nagu konkursil. “Võtke meie eelistusi nagu lihtsalt kolme inimese arvamust,” soovitasid nad ja tõid esile festivali ülimat positiivsust. Heameelt valmistas mängijate vanuse ja pillikoosluste avar skaala.

Mängurõõmu pidasime kõige olulisemaks, kinnitasid hindajad, ja märkisid, et oli väga eredaid numbreid ka tehnilise poole pealt – klarnetiduo Soomest, klaveriduo Narvast, Peterburi trio, Narva viiuldajad…

Lusti jagus öötundideni

Zhürii soovitas esialgu jätkata festivalina: on vaheldusrikkam ja ei tekita nii tugevaid pingeid nagu konkurss, mis on üks suur silm silma ja hammas hamba vastu olemine.

Seda viimast Rakveres nüüd küll polnud. Pikkadest tööpäevadest hoolimata lustiti koos veel poole ööni. Ükskõik, mis vanuses noore käest küsisin, kõik arvasid, et festival võiks oma nädal aega kesta, oleks rohkem aega pidu ka panna, muidu võtavad proovid ja esinemised kole palju aega seltsielust ära.

Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske viiuliõpilaste kontsert laupäeva õhtul oli juba päris proffide esinemine, sest täna mängivad nad juba Paganini nim rahvusvahelisel konkursil.

Naima Vainokivi Lääne-Virumaa Keskraamatukogust tõdes: “Olen Rakveres palju kontsertidel käinud, aga midagi sellist nagu praegune festival pole veel üle elanud. Enamik esinejaist polnudki nagu lapsed, vaid täiesti nauditaval tasemel mängijad. Viiuliõhtu raamatukogus oli täiesti eriline.”

Pühapäeval mängis festivaliorkester, kus koos Virumaa Noorteorkestriga musitseerisid noored peaaegu kõikidest kahel päeval esinenud ansamblitest. Orkester oli tõesti võimas. Andres Mustonen, kes oli üks dirigente ja esines ka solistina, ütles, et tal pole elu sees tulnud mängida Vivaldi viiulikontserti nii suure orkestri saatel. Et tulemus võib olla üllatav. Seda see oligi.

Noored andsid maksimumi

“Festivaliorkestriga oli tore töötada, sest koos on mängijaid mitmes vanuses ja mitmelt maalt,” rääkis Mustonen. “Minul pole mingit vahet, kas seisan noorte või vanade kalade ees. Noored annavad suhteliselt väheste oskuste juures maksimumi. Kui see noorte maksimalism niisuguseks jääks, oleks tulevikus professionaalne muusika igal pool teist nägu.”

Mustoneni arvates peab festival Rakverre jääma.

“Muusikas pole üldse olemas suuri ja väikseid linnu. Väikelinnade festivalid on palju kunstilisemad ja kontsentreeritumad. Tuleb investeerida metropolidest väljapoole, et ei tekiks tunne, nagu oleks olemas pealinn ja juhuslikult veel mõni linn. On olemas vaid inimesed, kes sellel maal elavad,” selgitas ta.

Festivaliorkestri dirigendi Hando Põldmäe sõnul oli festivaliorkester võimas. “Üks orkester harjub iseendaga ära, tekivad maneerid ja mugavused. Kui juurde tulevad võõrad, hakatakse järsku pingutama. Ühisprojektide tulemused on paremad, sest ka külalised annavad parima,” ütles Põldmäe.

Festivali finaaliks oli Uue Tallinna Trio esinemine, kes näitas, kui kõrgele võib ikka visa tööga jõuda.

PREEMIAD:

Zhürii eripreemiad: Bollnäsi ansambel, kaksikvendadest klaveriduo Pavel ja Pjotr Markov Narvast, Pärnu Muusikakooli keelpillikvartett, Kuressaare Muusikakooli keelpillikvartett ja Eira Muusikakooli klarnetiduo. Eira Muusikakooli klarnetiduole kuulus ka Rakvere Muusikakooli eripreemia.

Kaurikooli eripreemia: Peterburi trio.

Virumaa Noorteorkester valis oma lemmikuteks Bollnäsi ansambli ja Peterburi trio, kes saavad viis kontserti Lääne-Virumaal. Pärnu ja Kuressaare ansamblid sõidavad koos orkestriga Leetu kontserdireisile.

Anne Peäske