• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

Alanud on rattaretke registreerimine

10. aprillist algas registreerimine roheliste rattaretkele “Kuidas elad, Lahemaa?” Retk algab ja lõpeb Kadrinas ning toimub 10.-12. maini.

Tänavune rattaretk on juba kolmeteistkümnes ning lisaks hoolikalt valitud ja meeldivaid üllatusi pakkuvale marsruudile toimuvad õhtuti keskkonnateemalised arutlused. Need keskenduvad sedapuhku metsale ja rohelisele energiale.

Rattaretke korraldavad Eesti Roheline Liikumine, Eesti Kooriühing ja ajakiri Loodus. Kooriühing pakub retkelistele tee äärde jäävates mõisates ja kirikutes laulukooride ja pasunakoori kontserte. Laagripaikades toimuvad ka simmanid.

Registreerimine toimub MTÜ Loodusajakiri ruumides Tallinnas Laulupeo tn 2 ning Tartus Eesti Rohelise Liikumise kontoris Veski 15-1.

Teateid saab telefonidelt 6 115 320 ja 07 422 532.

Registreerimine lõpeb 7. mail.

Vaata lisaks: http://www.roheline.ee/retk2002.html

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Reedel toimub EAS Ida-Viru Agentuuri kliendipäev

Reedel, 12. aprillil korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
Ida-Viru Agentuur kliendipäeva, mis tutvustab EAS Ida-Viru Agentuuri
tegevust ja eesmärke Ida-Viru maakonna ettevõtluskeskkonna parandamisel.

Ürituse raames saavad EASi kliendid ja partnerid ülevaate EAS Ida-Viru
Agentuuri tegevusest ja toodetest ning Phare ESC 2000 Ida-Virumaa majandus-ja inimressursi arendamise projektist.

Kliendipäeval esineb sõnavõtuga majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: “Metallist” – provokaatori tööriist

“Metallisti” lugu

27.09.1939.a. avaldas Eesti Vabariigi Välisministeerium teate auriku “Metallist” väidetava uputamisega seotud asjaolude kohta.
27.09. kell 19 (meie aeg) algasid Nõukogude Vene (edaspidi NV) raadiojaamad levitama teadet, et täna kell 18 (Moskva aeg) on tundmata allveelaev torpeteerinud ja põhja ajanud Narva lahe piirkonnas NV auriku “Metallist”. NV sõjalaevade poolt olevat päästetud 19 meeskonna liiget, kuna 5 olevat kadunud.

Seda teadet selgitab autoriteetne pool nii:

Alates 27. septembri varahommikust seisis merel Toila kohal Narva lahe lähedal üks kaubalaev. Kell 15 tulid selle laeva juure 3 vähemat NV sõjalaeva, üks neist asus kohe boordi , una teised tulid boordi hiljem. Kell 18.40, (Moskva aeg 19.40) pimeduse saabudes
seisid kõik 4 laeva endiselt rahulikult kohal. (Meie) kaldal asuvad vaatluspostid ei näinud ega kuulnud nende laevade juurest, ega üldse Soome lahe lõuna rannikul kogu päeva jooksul mingisugust plahvatust.
Samuti ei olnud päeva jooksul Narva lahes ega lähedal näha ühtegi muud laeva. Torpedeerimise teadet hakati NV ringhäälingu jaamade kaudu levitama 2 tundi pärast seda hetke, kui torpedeerimine olevat juhtunud, seega pidi torpedeerimise teade avaristilt üle antama raadio teel SOS korras, mis pidanuks olema kuulda vastvates kalda jaamades, kuid seda pole Eesti ranna jaamad ega Eesti laevade raadio jaamad registreerinud.” (Aluseks ENSV ORKA F.957.nim.17,s.7,lk.6)

Paar aastat tagasi (1999.a.) paluti mult informatsiooni selle kohta, et tösta üles väidetavalt Toila lahe põhjas olev “Metallist” ja nii ma tegingi järelpärimise Eesti Meremuuseumisse ja sain järgmise vastuse: “Laev “Metallist” ehitati 1903.a. Inglismaal West Hartlepolis. Tema pikkus oli 70,5 ja laius 11 m. Laeva bruttoregistertonnaazh oli 1382. Laeval oli üks masin ja tema esialgne nimi oli “Svensea Bay” , hiljem “Sirius”.

Enne I maailmasõda omandas laeva Tallinnas asunud Luther A. M. Mehaaniline puutööstus ja laev sai nimeks “Martin”. 6.08.1915.a. võeti laev Venemaa sõja-merelaevastiku käsutusse ja peale Eesti iseseisvumist taotles Eesti valitsus laeva tagasi, kuid tulutult. 10.07.1918.a. anti laev Venemaa Veeteede Peavalitsusele ja ta sai uueks nimeks “Svoboda”. 12.07.1923.a. anti alev tagasi Venemaa sõja-merelaevastikule, kus ta järgmisel aastal sai nimeks “Metallist”.

18.09.1939.a. põgenes Tallinna sadamast interneeritud Poola allveelaev “Orzel” ja seda sündmust kasutas NSV Liit surve avaldamiseks Eestile ja sõjaväebaaside loomise nõudmiseks. Kasutati ka otsest provakatsiooni laevaga “Metallist” Narva lähistel. NSV Liidu sõjalaevad lasksid laevale kaks torpeedot. Lähedalt lastud torpeedod aga ei lõhkenud ja seejärel tulistas “Metallisti” kahurist valvelaev “Tutsha” ja “Metallist” täitus osaliselt veega, kuid täielikult ei uppunud. Hiljem veeti ta (“Metallist”) varjamiseks ilmselt Luuga lahte.

27.09.1939.a. teatas V. Molotov Eesti delegatsioonile, et tundmatu allveelaev (seega ilmselt “Orzel”) uputas “Metallisti” ja NSV Liit peab kiiresti looma Eestisse oma sõjaväebaasid.
Hiljem nähti “Metallisti” Paldiskis, kust ta viidi Hankosse.

1941.a. aasta 26.juulil “Metallist” hukkus Hanko sadamas soomlaste kahuritule läbi. Oletatavalt tõsteti ta peale sõda üles vanarauaks. Selline oleks lühidalt selle laeva lugu. Narva lahes teda otsida pole mõtet.”  Vastuse kirjutas Meremuuseumi teadur Ants Pärna (kauaaegne
Meremuuseumi direktor) ja allikatena on ta kasutanud laevaregistreid, 1981.a. Moskvas välja antud raamatut “Korabli i vspomogatelnõe suda Sovetskovo voenno-m/flota 1917-1927.gg.)

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Mõõdukad sõlmivad koostööleppe Narva Ametiühingukeskusega

RE Mõõdukad Narva piirkond ja Narva Ametiühingukeskus
kirjutavad homme, kolmapäeval 10. aprillil kell 17.30 Narva
Ametiühingukeskuse kantseleis (Peetri 1, Narva) alla
koostöölepingule.

Koostööleping näeb ette regulaarseid konsultatsioone vastastikku
huvipakkuvates küsimustes. Pooled moodustavad ka ühise
komisjoni koostöö koordineerimiseks.

Lepingu allkirjastamisel osalevad RE Mõõdukad poolt lisaks Narva
mõõdukatele ka erakonna esimees Toomas Hendrik Ilves, erakonna
aseesimees Katrin Saks ja Riigikogu liige Raivo Paavo.

ìTihe koostöö ametiühingutega, veelgi enam – ametiühingute
positsioonide igakülgne tugevdamine, on Mõõdukate programmiline
eesmärk,î ütles Ilves. ìAmetiühingud on kodanikuühiskonna üks
nurgakivisid,î lisas ta.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva politsei tabas pommiähvardajad

Narva politsei tabas mõnekümne minutiga mehed, kes tegid
politseile valehäire, et Narvas asuv kaubanduskeskus on
mineeritud. 08.04.2002 kell 21.25 helistas Narva Politseiprefektuuri
mees, kes teatas, et Narvas Kreenholmi 39 asuv
kaubanduskeskus on mineeritud. Sündmuskohale saadeti politsei
ja pommirühm. Veerand tunni pärast helistas mees uuesti
politseisse ja kordas ähvardust. Politsei tegi kindlaks, et kõne oli
tulnud Kreenholmi 40 asuva ühiselamu telefoniautomaadist.
Ühiselamu elanikke küsitledes said politseinikud teada võimalike
helistajate tundemärgid ning mõne minuti pärast tabati
tundemärkidele vastavad noormehed Kreenholmi tänaval.
Alkoholijoobes Igor (s.1982) ja Oleg (s.1977) tunnistasid
helistamist, noorukid on kuriteos kahtlustatavatena kinni peetud.
Kaubanduskeskuses lõhkekehasid ei leitud, Narva politsei alustas
kriminaalmenetlust kuritahtliku huligaansuse tunnustel.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Rakvere Lihakombinaat toetab kodulinna teatrit 100 000 krooniga

AS Rakvere Lihakombinaat kirjutas 05. aprillil 2002 Rakvere Teatriga alla
koostöölepingu, mille kohaselt Eesti suurim lihatööstus toetab oma kodulinna teatri tegevust sel aastal 100 000 krooniga.

Sõlmitud leping on jätkuks eelmisel aastal alguse saanud koostööle, mille
käigus lihakombinaat toetas teatrit  2001. aastal 50 000 krooniga. ìOleme
endiselt arvamusel, et Rakvere Teater on Lääne-Virumaa kultuuri üks
atraktiivseim elushoidja ja edendaja” lausus Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm sponsorlusotsuse kommentaariks.

“Koostöö jätkumine on meeldiv märk sellest, et lihakombinaat ei pidanud
möödunud aastases usalduses pettuma. Usume, et sidemed  teatriga mõjuvad ka edaspidi suurettevõtte heale mainele ainult positiivselt,î kinnitas Rakvere Teatri direktor Indrek Saar.

Pidulikult allkirjastatud leping sätestab poolte koostöövormi ka
rahvusvahelisel teatrifestivalil ìBaltoscandal 2002î, mis toimub 18.-23.
juunini Rakveres.

AS Rakvere Lihakombinaat on Eesti juhtiv lihatööstusettevõte, millele kuulub 34% kogu lihatoodete turust. Lisaks emaettevõttele AS Rakvere Lihakombinaat kuuluvad Baltimaade suurimasse lihatööstuskontserni veel Rigas Miesnieks (Rakvere osalus 92,47%), AS Ekseko (97,8%), AS Linnulihatooted (76%) ja Klaipedos Maisto Produktai (100%). Kontsernis töötab 2001. aasta lõpu seisuga 1225 inimest.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid asutamise arutelu

Valitsus otsustas edasi lükata sihtasutuse Virumaa Muuseumid asutamise arutelu ühe nädala võrra, et täpsustada korralduse eelnõu ning pidada täiendavalt nõu kultuuriministriga, kes sel nädalal on visiidil Hiinas.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Narva Linnavalitsuse Linnavaraamet kuulutab välja linnavara võõrandamise

1. SUULISEL AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL
· 2 korruseline hoone, Maslovi 1, Narva

– hoone pind 1 052,1 m2
– teenindusmaa pindala 2 730 m2
Alghind 300 000 kr. Osavõtutasu 3000 kr (sh käibemaks 457,60 kr).
Tagatisraha 16 480 kr.

· kinnistu, Maslovi 5, Narva
(mille oluliseks osaks on pooleliolev elamu)
– katastritunnus 51105:004:0068
– maa pindala 4 415 m2, sihtotstarve – 100% elamumaa
Alghind 50 000 kr. Osavõtutasu 3000 kr (sh käibemaks 457,60 kr).
Tagatisraha 15 000 kr.

Kinnistu võõrandamise lisatingimused:
– maatüki kasutamine vastavalt sihtotstarbele – 100% elamumaa;
– maatüki sihtotstarbe muutmise korral – detailplaneeringu projekteerimise ja nimetatud töö teostamise tingimuste saamine Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ametilt kooskõlas planeerimis- ja ehitusseaduse nõuetega;
– juhul kui hoonet pole aasta jooksul võimalik sihtotstarbelistel eesmärkidel kasutada, siis aasta möödudes kuulub ta lammutamisele.

Suuline enampakkumine toimub 16. aprillil 2002 kell 11 Linnavaraametis, Peetri plats 3, IV korrus, Narva Osalejate registreerimine suulisele enampakkumisele lõpeb eelnimetatud aadressil 16. aprillil kell 10.45.

2. EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISEL
· 1 korruseline pooleliolev hoone, Hariduse 15B, Narva
– hoone pind 406,8 m2
– maa pindala 728 m2
Alghind 300 000 kr. Osavõtutasu 5 000 kr (sh käibemaks 762,70 kr).
Tagatisraha 18 750 kr.

Võõrandamise lisatingimused:
– Narvas Hariduse 15A asuva alajaama omanikuga (AS Narva Elektrivõrk) kaasomandis oleva ühise seina
remondikulude tasumine vastavalt nende omandis olevatele võrdsetele suurustele, samuti ühise seina kasutamisel
teistest seadusega kehtestatud piirangutest kinnipidamine;
– varasse vähemalt 1 000 000 krooni investeerimine 3 aasta jooksul alates ostu-müügilepingu sõlmimise hetkest vastavalt ostja esitatud graafikule.

· 3 korruseline pooleliolev hoone, Hariduse 15C, Narva
– hoone pind 2 615,7 m2
– maa pindala 2 147 m2
Alghind 1 000 000 kr. Osavõtutasu 5 000 kr (sh käibemaks 762,70 kr).
Tagatisraha 30 000 kr.

Võõrandamise lisatingimused:
– Narvas Hariduse 15 asuva hoone omaniku esindajaga (Narva Linnavalitsuse Linnavaraamet) kaasomandis oleva ühise seina remondikulude tasumine vastavalt nende omandis olevatele võrdsetele suurustele, samuti ühise seina kasutamisel teistest seadusega kehtestatud piirangutest kinnipidamine;
– varasse vähemalt 3 500 000 krooni investeerimine 5 aasta jooksul alates ostu-müügilepingu sõlmimise hetkest vastavalt ostja esitatud graafikule.

Tasumise tingimused järelmaksu rakendamisel:
– ostu-müügilepingu sõlmimisel tasutakse vähemalt pool vara müügihinnast;
– järelmaksu tasumise tähtaeg – mitte üle 3 aasta, vastavalt graafikule;
– järelmaksu tasutakse vähemalt kaks korda aastas ostu-müügilepingus ettenähtud tähaegadeks;
– järelmaksu tasumisel rakendatakse 8% aastaintressi tasumata müügihinna summalt.
Järelmaksu tasumise kohustuse tagamiseks seatakse võõrandatavale varale linna kasuks pant.

· 5 korruseline hoone, Võidu 19, Narva
– hoone pind 3 413 m2
– teenindusmaa pindala 4329 m2
Alghind 400 000 kr. Osavõtutasu 5 000 kr (sh käibemaks 762,70 kr).
Tagatisraha 10 693 kr.

Võõrandamise lisatingimused:
– investeeringud hoone rekonstrueerimisse ja kapitaalremonti, territooriumi heakorrastus;
– tagatiste esitamine tehtud pakkumiste täitmise tagamiseks (tagatiseks on laenuasutuse käendus).

Ostjal tuleb tasuda pakutud hind enne enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Ostu-müügi notariaallepingu sõlmimisel kannab ostja sellega kaasnevad kulud. Osavõtutasu ja tagatisraha tasutakse linnavaraameti a/a nr 10562002045009 AS Eesti Ühispank, kood 401. Osavõtutasu ei tagastata.

Pakkumused ostuhinna ja kõigi lisatingimuste osas tehakse kirjalikult kinnises ümbrikus, näidates ümbrikul ära ainult võõrandatava hoone aadressi, 24. aprillini 2002 kella 17 Linnavaraametile, Peetri plats 3 (IV korrus), 20308 Narva.

Suulises avalikus enampakkumises ja eelläbirääkimistega pakkumises võivad osaleda füüsilised ja juriidilised isikud.
Pakkumisel osalemiseks esitada:
– juriidilisel isikul äriregistri kandeotsuse, registrikaardi ja põhikirja koopiad;
– füüsilisel isikul pass ja selle passi koopia;
– esindamise puhul esindamisõigust tõendavad dokumendid, esindaja pass ja selle koopia;
– äriühingu vastava organi otsus vara ostmise kohta;
– maksekorralduste koopiad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.

Info telefonil (035) 99 151, 99 140

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Lurich, Georg – maadluskuulsus

22.04.1876.a. sündis Väike-Maarjas Eesti maadluskuulsus Georg Lurich.

Arthur Ruusmaa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Sillamäe õlivabrik

22.04.1936.a. pandi Sillamäel käima rootslaste õlivabrik, mis valmistas päevas umbes 60 tonni õli ja millest omakorda saadi 20 tonni kõrgekvaliteedilist bensiini ( oktaaniarvuga 72).  

Õlivabrik asus Sillamäe-Türsamäe kõrgel merekaldal, kus avanes suurepärane vaade merele ja ümbruskonda, see oli varem ala, mida kasutasid arvukad suvitajad. Vabrikul oli 7 õlipaaki, neist õlide tarvis 2 suurt ning 2 suurt ja 3 väikest paaki bensiini tarvis, mis kõik kokku mahutasid ligi 6000 tonni. Õlivabrik sai omale tooraine Viivikonna karjäärist, kus töötas 100 kaevurit ja vabrikusse töi kitsaroopaline raudtee kogupikkuses 8,5 km-it.

22.04.1936.a. kell 1.45 päeval lasti käiku esimene ahi ja kella 5 paiku peale lõunat saadi ka esimene kogus õli ja bensiini ja seda protsessi jälgisid teraselt Leonid Pumpiansky,  rootslased insener Klarke, Langre ja tehniline direktor J.Lasberg. Nad jäid tulemustega rahule. Elektrivajadus 300 kW saadi Narva jõujaamast.

Õlivabrikus oli kirjas 389 inimest, peagi väheneb arv 120 tööliseni kaevanduses ja 100 tööliseni õlivabrikus. Alguses saadi põlevkivi “Küttejõu ” kaevandusest, alates juunist hakati saama oma Viivikonnast.

Arthur Ruusmaa, Eesti Postimehe artiklite põhjal.

Sillamäe ümbruse kaart .jpg: Sillamäe ümbruse kaart 30ndate algul

Sillamäe ümbruse kaart 30ndate algul

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud