Vabariigi President on suure osa oma kahepäevasest Ida-Viruumaa ringsõidust pühendanud kohaliku ettevõtlusega tutvumisele. Tänasel kohtumisel maakonna omavalitsusjuhtide, ärimeeste ja kirikuesindajatega põhjendas riigipea oma huvi: “Ida-Virumaa on oma traditsioonidelt ja potentsiaalilt peamisi tööstusregioone Eestis, mis on läbi teinud suuri muutusi. Seetõttu huvitusin ka oma külaskäigul, kuidas siinsed ettevõtted arenevad ja oma konkurentsivõimet tõstavad. Oli meeldiv näha, kui paljude sellesuunalised pingutused on olnud edukad.” Presidendi hinnangu üheks kinnituseks on AS Silmet Grupp, mida riigipea külastas täna hommikul. Ennekõike huvitas presidenti vabamajandustsooni toimimine ja Sillamäele sadama rajamise idee.
Ida-Virumaa ettevõtjad esitasid presidendile oma soovid, millest esimene olid saada oma probleemidega Ida-Virumaal ise hakkama. Samas märkisid ettevõtjad, et kõik ei ole nende võimuses – paljugi nii äri kui Eesti edukuses sõltub riigi otsustest, nagu ka uute turgude avamine ja suhete areng Venemaa kui olulise kaubanduspartneriga. Samuti viitasid ettevõtjad oluliste tootmissisendite, ennekõike energia hinna tõusule kui konkurentsivõime vähendajale. Et aga põlevkivienergia hind ei tarvitse lähematel aastatel üldse tõusta, selles võis president veenduda kohtumisel Eesti Põlevkivi juhtkonnaga.
Õhtupoolikul külastab riigipea Püssi Repo Vabrikuid ning kohtub Maidla rahvamajas Ida-Viru Taluliidu- ja piirkonna vallavanematega.
Proua Ingrid Rüütel on Ida-Virumaal külastanud mitmeid kultuuriasutusi, Vaivara külaseltsi, Voka lastekodu, Jõhvi hooldekodu.
President ja proua Ingrid Rüütel lõpetavad ringsõidu Ida-Virumaal täna õhtul.
Vabariigi President lõpetas ringsõidu Ida-Virumaal
Vabariigi President ja proua Ingrid Rüütel lõpetasid täna õhtul kahepäevase töövisiidi Ida-Virumaal.
Arvukatel kohtumistel tõid piirkonna ettevõtjad esile mitmeid probleeme, mis pärsivad nii kohaliku kui kogu Eesti majanduse arengut: kvalifitseeritud tööjõu nappus, topelttollide tõttu raskendatud eksport Venemaale, elektrihinna tõusust tingitud konkurentsivõime langus.
Ida-Virumaa üks eripärasid on aga see, et Eesti ühes suuremas maakonnas käib koolis ainult 4000 eesti keelt kõnelevat last. Emakeelse hariduse andmine neile on seni olnud kohaliku omavalitsuse mureks.
”Ida-Virumaa on meie ühine vastutus,” märkis president Rüütel kahe päeva jooksul kogunenud muljeid kokku võttes.” See piirkond väärib oma raske ajaloo tõttu erilist tähelepanu tänagi. Kahjuks kipume seda aga pealinnas unustama.”
Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 30. jaanuaril 2002