Rahvuslik kokkulepe – täitumatu unistus?

Rahvuslik kokkulepe – täitumatu unistus?

Kommentaar: Ülo Mattheus – 7. märts, 2003 20:03

Esimene valimiste järgne töönädal ei toonud selgeid kokkuleppeid uue koalitsiooni moodustamiseks ja õhku on jäänud õige palju pingeid. Rahvaliit tõrgub minemast ühte koalitsiooni Isamaaliiduga, Keskerakond on alustanud sõjakäiku ajakirjanduse ja õiguskaitseorganite vastu. President Arnold Rüütel on mures aga selle pärast, et valimiste eel antud lubadustele ei ole katet.

– – – – –

Ajal, mil president kõneleb rahvuslikust kokkuleppest, on Eesti poliitikaelu võtnud üles uusi närvilisi tuure ja kokkuleppeid ei paista esialgu veel kuskilt.
Leplikku meelt ei suuda ilmutada isegi mitte presidendi enda partei Rahvaliit, mis teatas, et ei soovi minna ühte koalitsiooni Isamaaliiduga. Tõsi, kõnelused alles algasid ja Rahvaliit on lubanud ühise laua taha siiski istuda. Kas istumisest ka kaugemale jõutakse, selgub tuleval nädalal.

Kõige suuremaid pingeid kruvib üles aga Keskerakonna väljajäämine koalitsiooniläbirääkimistest. Kõik märgid näitavad, et Keskerakond ei oska kaotada. Tasub meenutada 1999. aastal toimunud valimisi, mil Keskerakond jäi samuti koalitsioonikõnelustest välja ja erakonna esimees jagas ähvardusi vasakule ja paremale. Nii näiteks kannab üks nelja aasta tagune Eesti Päevalehe artikkel pealkirja “Edgar Savisaar hirmutab valitsuse moodustajaid”, milles erakonna esimees avaldab arvamust, et Kolmikliit ei pruugigi üldse võimule saada ja kui ka saab, siis läheb kindlasti lõhki. Ka keeldus Savisaar andmast tavakohast 100 päeva töörahu toonasele Mart Laari valitsusele, vaid teatas, et valitsust hakatakse kritiseerima kohe esimesest päevast.

Ka sedakorda on Edgar Savisaar asunud rünnakule ja lubanud kohtusse kaevata Eesti suuremad päevalehed, põhjuseks väidetav laimukampaania erakonna vastu. Vaevalt küll saab süüdistada kogu Eesti ajakirjandust organiseeritud laimukampaanias, pigem on tekkinud olukorra põhjuseks Keskerakonna väärdunud arusaamad poliitika tegemise viisidest. Eriti ootamatu on tõsiasi, et Edgar Savisaar taastas aselinnapea Vladimir Panovi volitused, vaatamata Panovi vastu algatatud kriminaalasjale ja altkäemaksu võtmise süüdistustele.

Samasugune juhtum on arenemas Kohtla-Järvel, kus halduskohus tühistas keskerakondlasest Valeri Korbi valimise linnapeaks. Vaatamata sellele, et Valeri Korbi süüdistatakse ametialastes kuritegudes, otsustas Kohtla-Järve volikogu eestseisus kaevata halduskohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse ja jätta Valeri Korb ametisse.

Enamikus tsiviliseeritud riikides oleks ilmselt mõeldamatu, et korruptsioonisüüdistustega poliitik jätkab tegevust varalise vastutusega kõrgel ametikohal või üleüldse mingisugusel ametikohal. Kindlasti ei saa see juhtuda enne, kui too poliitik on kohtu poolt täielikult õigeks mõistetud. Võib ette arvata, et linnapea Edgar Savisaare otsus Panov ametisse jätta põhjustab uue kriitikalaviini nii ajakirjanduse kui ka poliitikute poolt. Ja siit just tasubki otsida põhjuseid, mis ajakirjandus ei anna Edgar Savisaarele ega Keskerakonnale rahu.

Võib aru saada presidendi murest, kelle unistatud rahvuslik kokkulepe sulab sõrmede vahel nagu eilne lumi ja muutub ühiskondlike pingete sasipuntraks. Päris kindlasti ei ole lähitulevikus ette näha niisugust dokumenti, kuhu kirjutaksid alla kõik erakonnad, kui isegi juba neljal erakonnal on raske omavahel kokku leppida.

Siiski võib arvata, et mingisugune kokkulepe tuleval nädala sünnib ja tehakse otsus koalitsiooni moodustamiseks – olgu siis kolmest või neljast erakonnast. Raskem on ette ennustada seda, milline saab olema uue kaolitsiooni vahel sõlmitav lepe ja mil määral see hakkab vastama ühiskonna tegelikele ootustele.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.