|
Parlamendiliikmete põhipalga ja keskmise palga võrdluses on Eesti riigikogu liikme palk üks kõrgemaid, võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Eestit edestavad vaid Sloveenia ja Poola, selgub riigikogu kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna uuringust “Parlamendiliikmete töötasu ja hüvitiste süsteemid Euroopa riikides”, milles võrreldi 21 Euroopa riiki.
Eestis on riigikogu liikme põhipalk neli keskmist palka, mis on praegu 5853 krooni. Koos erinevate hüvitistega küünib riigikogu liikme tegelik palk ühes kuus kuni 35.000 kroonini.
Väljakujunenud demokraatiatega riikides, nagu Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis ja Soomes, on parlamendi liikme ja keskmise palga vahe kahekordne.
Sloveenia parlamendi liige teenib ühes kuus viis erasektoris makstavat keskmist palka, mis on 16.105 Eesti krooni, seega on parlamendi liikme põhipalk 80.525 krooni kuus.
Poolas on parlamendi liikme palk 4,06 keskmist palka, mis kokku annab parlamentääri põhipalgaks 35.560 krooni.
Leedus teenib parlamendi liige 3,6 ja Lätis 3,2 keskmist palka, mis teeb Leedu riigikogulase põhipalgaks 18.382 ja Lätis 14.446 Eesti krooni kuus.
Madalaimat palka saab parlamendi liige Bulgaarias, kus see on avalikus sektoris kolm keskmist palka, mis kokku teeb 7560 Eesti krooni kuus.
Uuringust selgus, et parlamendiliikmete palga arvestamise alusena kasutatakse erinevates riikides erinevaid näitajaid, näiteks Austrias kogutulu inimese kohta, Itaalias ja Kreekas mingi põhiseadusliku institutsiooni juhtide palka, Portugalis presidendi palka ning Belgias, Prantsusmaal ja Poolas teatatud valitsusametniku palka.
Parlamendiliikme palga alusena arvestatakse Leedus miinimumpalka, Ungaris ja Tðehhis avaliku teenistuja palka ning Soomes, Islandil ja Rootsis teatatud komisjoni otsust, lähtudes palgatingimustest tööturul ja majanduslikust situatsioonist, Küprosel fikseeritud summat, mida korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksile kord aastas.
Uuringust selgus, et parlamendiliikmete erinevate ülesannete täitmisega seotud hüvitiste nimekiri on rahvusvaheliselt üsna sarnane.
Reeglina hüvitatakse parlamendi liikmetele esindus-, sõidu- ja majutuskulud, mõnes riigis makstakse ka päevarahasid ja lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest.
|
Uudised
Riigikogujad teenivad kolleegidest paremini
26. november 2002 5:45
Parlamendiliikmete põhipalga ja keskmise palga võrdluses on Eesti riigikogu liikme palk üks kõrgemaid, võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Eestit edestavad vaid Sloveenia ja Poola, selgub riigikogu kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna uuringust “Parlamendiliikmete töötasu ja hüvitiste süsteemid Euroopa riikides”, milles võrreldi 21 Euroopa riiki.
Eestis on riigikogu liikme põhipalk neli keskmist palka, mis on praegu 5853 krooni. Koos erinevate hüvitistega küünib riigikogu liikme tegelik palk ühes kuus kuni 35.000 kroonini.
Väljakujunenud demokraatiatega riikides, nagu Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis ja Soomes, on parlamendi liikme ja keskmise palga vahe kahekordne.
Sloveenia parlamendi liige teenib ühes kuus viis erasektoris makstavat keskmist palka, mis on 16.105 Eesti krooni, seega on parlamendi liikme põhipalk 80.525 krooni kuus.
Poolas on parlamendi liikme palk 4,06 keskmist palka, mis kokku annab parlamentääri põhipalgaks 35.560 krooni.
Leedus teenib parlamendi liige 3,6 ja Lätis 3,2 keskmist palka, mis teeb Leedu riigikogulase põhipalgaks 18.382 ja Lätis 14.446 Eesti krooni kuus.
Madalaimat palka saab parlamendi liige Bulgaarias, kus see on avalikus sektoris kolm keskmist palka, mis kokku teeb 7560 Eesti krooni kuus.
Uuringust selgus, et parlamendiliikmete palga arvestamise alusena kasutatakse erinevates riikides erinevaid näitajaid, näiteks Austrias kogutulu inimese kohta, Itaalias ja Kreekas mingi põhiseadusliku institutsiooni juhtide palka, Portugalis presidendi palka ning Belgias, Prantsusmaal ja Poolas teatatud valitsusametniku palka.
Parlamendiliikme palga alusena arvestatakse Leedus miinimumpalka, Ungaris ja Tðehhis avaliku teenistuja palka ning Soomes, Islandil ja Rootsis teatatud komisjoni otsust, lähtudes palgatingimustest tööturul ja majanduslikust situatsioonist, Küprosel fikseeritud summat, mida korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksile kord aastas.
Uuringust selgus, et parlamendiliikmete erinevate ülesannete täitmisega seotud hüvitiste nimekiri on rahvusvaheliselt üsna sarnane.
Reeglina hüvitatakse parlamendi liikmetele esindus-, sõidu- ja majutuskulud, mõnes riigis makstakse ka päevarahasid ja lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest.