Sõnavabadus Eesti moodi

Sõnavabadus Eesti moodi

---

Ülo Mattheus, Raadio Vaba Euroopa
12. november 2002 6:00
Avalike tegelaste kritiseerimine ja ka solvamine on Eesti suuremates arvutiportaalideks üsna igapäevane tegevus. Solvavate ütluste rohkusele vaatamata pöördutakse suhteliselt harva oma väärikuse kaitseks õigusorganite poole.

Teatud erandina meenub hiljutine juhtum, kus Delfis kirjutanud kommentaator õhutas tapma Edgar Savisaart ja tema perekonda. Üleskutse sattus pahuksisse seadustega ja Delfi leidis, et sõnavabaduse piire on ületatud. Kohtusse asi siiski ei jõudnud, sest ohver Edgar Savisaar loobus ametlikku kaebust esitamast.

Professionaalse ajakirjanduse vallast on kõige kuulsam nn rongaema juhtum, kus ajakirjanik Enno Tammer tituleeris selle väljendiga naispoliitikut Vilja Laanaru. Viimane kaebas ajakirjaniku kohtusse ja ajakirjanikku karistati au ning väärikuse solvamise eest tollal kehtinud kriminaalkoodeksi alusel.

Mõnevõrra värskema uudise võib leida Keskerakonna häälekandjast Kesknädal, mis teatab, et rahvastikuminister Eldar Efendijev võitis kohtuprotsessi Eesti Päevalehe üle. Väidetavalt esitas leht Efendijevi kohta laimavaid väiteid.

Samas ripub Kesknädala elektroonilises väljaandes juba neljandat päeva lugeja kommnetaar, mis tituleerib Eldar Efendijevit “tiblaks”. “Kesknädala” peatoimetaja Eimar Lengi arvates on Eldar Efendijevi tituleerimine “tiblaks” solvav.

“Tibla”, see on öeldud teatud klassi venelaste kohta. Efendijevi puhul on see loomulikult solvav väljend. Tuletame meelde, et Efendijev oli see mees, kes heiskas Narva kindluses rahvarinde päevil esimese sini-must-valge lipu,” sõnas Lenk.

Raadio Vaba Euroopa täpsustava küsimuse peale tõdes Lenk, et see väljend ei solva mitte ainult Efendijevit ja et tegemist võib olla koguni rahvuslikku vaenu õhutava sõnaga.

Nõnda siis oleks ministril taas põhjust kohtusse pöörduda. Et niisuguseid põhjuseid võib arvutiportaalidest sagedasti leida, seda ütles Raadio Vaba Euroopale ka Riigikohtu esimees Uno Lõhmus. “Eriti kui lugeda internetikommentaare, siis kohati on seal üldse kaotatud igasugune mõõdutunne,” märkis Lõhmus.

Lõhmuse arvates jäetakse kohtusse sageli pöördumata ehk selle pärast, et see on liiga vaevanõudev ja ei taheta sattuda avalikuse tähelepanu alla.

Advokaat Hannes Vallikivi arvates on põhjus ka eestlaste rahvuslikus iseloomus: “Eestlased ei ole väga hagemislembene rahvas. Saadakse aru sellest, et lihtsam on ära kannatada kui minna õigust taga nõudma.”

Vaatamata kohtupretsedentide vähesusele tõdes esdmaspäevase seminari korraldanud Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk, et too tuntud “rongaema” juhtum on ajakirjandusvabaduse seisukohalt pigem ohtlik kui eeskuju andev.

“Kuna ka Strassbourgi kohus nõustus selle minu arvates Eesti kohtusüsteemi eksliku otsusega, siis see on nagu halb märk sellest, et võib jälle juhtuda nõnda, et täiesti õigustatud sõnakasutuse eest teatud kontekstis saab ajakirjanik karistuse,” sõnas Tammerk.

Heaks märgiks pidas Tammerk seda, et sellise teo eest ei saa enam karistada kriminaalkorras. Täna mõistetakse inimeste au ja väärikuse solvamise eest kohut tsiviilseadustiku alusel, ja kui ka ajakirjanik peaks süüdi jääma, ei ole ta enam kriminaalkurjategija.

Vaata lisaks:

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.