Tallinna linnavõimu arvates tekitas raudteelaste streik pealinnas katastroofiohu – plahvatusohtlikke ülipikki ronge juhivad Venemaalt toodud või erilise kogemuseta vedurijuhid. Tõeline suurõnnetuse oht varitseb Kopli kaubajaamas, kus tippajal seisab ligi 350 nafta- ja kemikaalivagunit. Ainus tulesäde võib vallandada hiigelplahvatuse, mis pühib minema terve Põhja-Tallinna.
Pealinna võimud peavad raudteedel valitsevat olukorda üliohtlikuks. Nafta- ja kemikaalironge veereb läbi kesklinna aina rohkem ning hiigelpikkade plahvatusohtlike koosseisude ooteaeg kaubajaamades pikeneb üha. Täislastis vagunite sorteerimise toomine Tapalt Tallinna on riski veelgi suurendanud. Kõige tipuks puhkes ka vedurimeeste streik, mis raudteeliiklust veel ohtlikumaks muudab.
«See, et kavatsetakse rakendada vedurijuhikvalifikatsioonita või Eestis sertifitseerimata töötajaid, kõlab Tallinna elanikule jubedalt,» lausub linnavalitsuse avalike suhete direktor Allan Alaküla. «Need tsisternvagunid sõidavad meist kõigist mööda. Ainult tänu sellele, et avalikkus on reaalsetest ohtudest suhteliselt vähe informeeritud, pole sellest tõusnud suuremat lärmi ning riigile pole esitatud suuremaid pretensioone.»
Enneolematu katastroofioht
Endla tänava raudteeviadukti lähedal elav Marju tunnistab, et ei mõtle sellele, mis võiks juhtuda, kui mõni paakvagun süttib.
«See on kohutav teadmine, et sellised rongid sõidavad öösel ja päeval mu kodu lähedalt mööda,» ütleb Mari. «Rohkem häirib mind aga kaubarongide müra.»
Linnavalitsuse möödunud nädalal kogunenud kriisikomisjon näitas piltlikult, mis juhtub, kui linna läbiva kaubarongi ammoniaagi- või bensiinitsistern plahvatab. «Kui kas või üks vagun süttib, algab ahelreaktsioon, mis pühib kaardilt kogu Põhja-Tallinna ja osa vanalinna,» kirjeldab linnavolikogu esimees Maret Maripuu.
«See on vähemalt sama või hullem kui Estonia katastroof, mille haavu turismi ja muu majanduse käibele oli tunda aastaid,» lisab Alaküla. «Igaüks võib ette kujutada, kui tekib mõnekilomeetrise raadiusega plahvatus, tulepall või mürgipilv. See on jube risk, millega silmitsi seisame!»
Maripuu sõnul andis volikogu juba mullu märtsis linnavalitsusele ülesande luua keskkonnaohtlike veoste järkjärgulise vähendamise (kuni nende lõpetamiseni) plaan, kuid sellist kava pole veel tänagi.
Ringraudtee ümber Tallinna
Alaküla kinnitusel on linna- ja ka riigipoolne lahendus tegelikult ammu olemas – see oleks ringraudtee, mis viib ohtlikud veosed linnast mööda.
«Probleem on selles, et riik on väga aeglane selle elluviimisel. Kuna tegu pole Tallinna maaga, saab linn olla ainult nõudja. Nõudmised on siiani andnud aga vähe tulemusi. Kõigile on selge, et kui Tallinnas peaks ohtlike veostega midagi juhtuma, pole kaotaja mitte ainult Tallinn, vaid terve Eesti!»
Linnavolikogu otsuse järgi peab kaubarongidele looma võimaluse Tallinna läbimata Paldiski sadamatesse jõuda hiljemalt 2007. aastaks. Otseraudtee rajamine oleks ka esimene samm läbi linna kulgeva ohtliku raudteeveo lõpetamiseks.
«Kui vedurijuht sõidab Eestis esimest korda ega tea jaama tehnokorraldust – kus asuvad signaalid, süsteemid, ülesõidukohad -, siis selles kohas on risk tõesti suurem,» tunnistab ka raudteeinspektsiooni raudteeliikluse ja -veeremi järelevalvetalituse juhataja kohusetäitja Margus Meius, et Vene vedurijuhtide töölevärbamine on läbi mõtlemata.
Samas koostab Eesti Raudtee vedurijuhtide nappuses tavalisest pikemaid ronge.
«Pikemad rongid tulevad Valga suunast. 88-90 vaguniga rongi veab kaks vedurit. Kauem on kinni ülesõidukohad ja rong on nii pikk, et ei saa vahejaamades seisma jääda. Valgast Muugale tuleb sõita ühe jutiga,» selgitab Meius. Muidugi on pikem rong ka tulekahju puhkedes ümbrusele ohtlikum.
Eesti Raudtee rikkus seadust
Eile tabas raudteeinspektsioon Tartus vedurit juhtimas Vene kodanikest brigaadi, kel polnud Eestis kehtivat juhiluba.
«Just praegu leidis Tartu jaamas esimest korda kinnitust, et Vene vedur ja Vene veduribrigaad sõitis Tartusse,» teatas raudteeinspektsiooni järelevalvetalituse juht Margus Meius eile kell 18.
Venemaa Oktoobriraudtee Peterburi depoo meestel olid Venemaal väljaantud vedurijuhiload, mis kehtivad ainult nende kodumaal. «Seega on nad Eestis juhtimisõiguseta isikud,» selgitab Meius raudteeseaduse rikkumist.
Raudteeinspektsioon alustas väärteomenetlust. Meiusi sõnul jätkati eile õhtul Tartus vedurijuhtide kontrollimist, sest Venemaa vedurijuhid sõitvat just Petseri ja Tartu vahel.
Teisalt kontrollib inspektsioon ka Eesti vedurijuhte, et need ei teeks lubatust rohkem ületunde.
«On tulnud vihjeid, et mõni juht on olnud tööl järjest 36 tundi, kuid sellistele kurioosumitele pole me kinnitust saanud.»
Uudised
Tallinn raudteekatastroofiohu rõngas
Tallinn silmitsi raudteekatastroofi ohugaKadri Jakobson, SLÕL, 29. september 2004
Tallinna linnavõimu arvates tekitas raudteelaste streik pealinnas katastroofiohu – plahvatusohtlikke ülipikki ronge juhivad Venemaalt toodud või erilise kogemuseta vedurijuhid. Tõeline suurõnnetuse oht varitseb Kopli kaubajaamas, kus tippajal seisab ligi 350 nafta- ja kemikaalivagunit. Ainus tulesäde võib vallandada hiigelplahvatuse, mis pühib minema terve Põhja-Tallinna.
«See, et kavatsetakse rakendada vedurijuhikvalifikatsioonita või Eestis sertifitseerimata töötajaid, kõlab Tallinna elanikule jubedalt,» lausub linnavalitsuse avalike suhete direktor Allan Alaküla. «Need tsisternvagunid sõidavad meist kõigist mööda. Ainult tänu sellele, et avalikkus on reaalsetest ohtudest suhteliselt vähe informeeritud, pole sellest tõusnud suuremat lärmi ning riigile pole esitatud suuremaid pretensioone.»
Enneolematu katastroofioht
Endla tänava raudteeviadukti lähedal elav Marju tunnistab, et ei mõtle sellele, mis võiks juhtuda, kui mõni paakvagun süttib.
«See on kohutav teadmine, et sellised rongid sõidavad öösel ja päeval mu kodu lähedalt mööda,» ütleb Mari. «Rohkem häirib mind aga kaubarongide müra.»
Linnavalitsuse möödunud nädalal kogunenud kriisikomisjon näitas piltlikult, mis juhtub, kui linna läbiva kaubarongi ammoniaagi- või bensiinitsistern plahvatab. «Kui kas või üks vagun süttib, algab ahelreaktsioon, mis pühib kaardilt kogu Põhja-Tallinna ja osa vanalinna,» kirjeldab linnavolikogu esimees Maret Maripuu.
«See on vähemalt sama või hullem kui Estonia katastroof, mille haavu turismi ja muu majanduse käibele oli tunda aastaid,» lisab Alaküla. «Igaüks võib ette kujutada, kui tekib mõnekilomeetrise raadiusega plahvatus, tulepall või mürgipilv. See on jube risk, millega silmitsi seisame!»
Maripuu sõnul andis volikogu juba mullu märtsis linnavalitsusele ülesande luua keskkonnaohtlike veoste järkjärgulise vähendamise (kuni nende lõpetamiseni) plaan, kuid sellist kava pole veel tänagi.
Ringraudtee ümber Tallinna
Alaküla kinnitusel on linna- ja ka riigipoolne lahendus tegelikult ammu olemas – see oleks ringraudtee, mis viib ohtlikud veosed linnast mööda.
«Probleem on selles, et riik on väga aeglane selle elluviimisel. Kuna tegu pole Tallinna maaga, saab linn olla ainult nõudja. Nõudmised on siiani andnud aga vähe tulemusi. Kõigile on selge, et kui Tallinnas peaks ohtlike veostega midagi juhtuma, pole kaotaja mitte ainult Tallinn, vaid terve Eesti!»
Linnavolikogu otsuse järgi peab kaubarongidele looma võimaluse Tallinna läbimata Paldiski sadamatesse jõuda hiljemalt 2007. aastaks. Otseraudtee rajamine oleks ka esimene samm läbi linna kulgeva ohtliku raudteeveo lõpetamiseks.
«Kui vedurijuht sõidab Eestis esimest korda ega tea jaama tehnokorraldust – kus asuvad signaalid, süsteemid, ülesõidukohad -, siis selles kohas on risk tõesti suurem,» tunnistab ka raudteeinspektsiooni raudteeliikluse ja -veeremi järelevalvetalituse juhataja kohusetäitja Margus Meius, et Vene vedurijuhtide töölevärbamine on läbi mõtlemata.
Samas koostab Eesti Raudtee vedurijuhtide nappuses tavalisest pikemaid ronge.
«Pikemad rongid tulevad Valga suunast. 88-90 vaguniga rongi veab kaks vedurit. Kauem on kinni ülesõidukohad ja rong on nii pikk, et ei saa vahejaamades seisma jääda. Valgast Muugale tuleb sõita ühe jutiga,» selgitab Meius. Muidugi on pikem rong ka tulekahju puhkedes ümbrusele ohtlikum.
Eesti Raudtee rikkus seadust
Eile tabas raudteeinspektsioon Tartus vedurit juhtimas Vene kodanikest brigaadi, kel polnud Eestis kehtivat juhiluba.
«Just praegu leidis Tartu jaamas esimest korda kinnitust, et Vene vedur ja Vene veduribrigaad sõitis Tartusse,» teatas raudteeinspektsiooni järelevalvetalituse juht Margus Meius eile kell 18.
Venemaa Oktoobriraudtee Peterburi depoo meestel olid Venemaal väljaantud vedurijuhiload, mis kehtivad ainult nende kodumaal. «Seega on nad Eestis juhtimisõiguseta isikud,» selgitab Meius raudteeseaduse rikkumist.
Raudteeinspektsioon alustas väärteomenetlust. Meiusi sõnul jätkati eile õhtul Tartus vedurijuhtide kontrollimist, sest Venemaa vedurijuhid sõitvat just Petseri ja Tartu vahel.
Teisalt kontrollib inspektsioon ka Eesti vedurijuhte, et need ei teeks lubatust rohkem ületunde.
«On tulnud vihjeid, et mõni juht on olnud tööl järjest 36 tundi, kuid sellistele kurioosumitele pole me kinnitust saanud.»