Kertši silda ei ole ukrainlased tahtnud vist otseselt niimoodi rünnata, et see tõsiselt viga saaks ja kokku variseks. Tõsi, liiklust seal aeg-ajalt suudetud küll katkestada, see on tõsi, aga silda ei ole suudetud sedavõrd kahjustada nii, et seal üldse liigelda ei saaks.
Väidetakse, et sellise silla hävitamine HIMARS-iga ei ole ilmselgelt võimalik. Tehti küll katse sild õhku lasta paar aastat tagasi, kui 20 tonni lõhkeainet sillal puruks lasti ühe veoautoga, kuid siis kukkus vaid poolteist sillasammast maha. Sellist kandepead täna rakettidel ega droonidel ei ole, et sellist hävitustööd sillal teha. Eks see sild on ka ehitatud arvestades võimalikke riske, nii et see on tunduvalt suurem ettevõtmine kui sillasammast paari HIMARS-i, ATACMS-i või suurema lõhkepeaga drooniga rikkuda.
Selleks, et sild lõpuks ikkagi Kertši lahte kukuks, on vaja vaadata natuke inseneeriasse ja detailidesse.
Sillakaared toetuvad massiivsetele sammastele, viimaste lõhkamiseks vajatakse rongiešeloni jagu lõhkeainet. Kaarsildade kõige nõrgimateks ja ohtlikumaks kandvateks lülideks on aga sillakaared, mille (stabiilsuse) suudavad rikkuda kõik eelpool loetletud täppis-lõhkelaengud koostöös.
Tõsi, sillakaarte kandekoormused on arvestatud varuteguriga, kuid ühe sillakaare lõhkamise järel ülejäänu tervik-konstruktsioonina ülesannet, so silladekki ülal hoida enam ei suuda…
Ja Kertši väin sulguks pikaks ajaks.
Postitatud rubriiki Viruka uidud. Talleta
püsiviide. Trackback-viited pole lubatud, aga võid .
Väin umbe?
Kertši silda ei ole ukrainlased tahtnud vist otseselt niimoodi rünnata, et see tõsiselt viga saaks ja kokku variseks. Tõsi, liiklust seal aeg-ajalt suudetud küll katkestada, see on tõsi, aga silda ei ole suudetud sedavõrd kahjustada nii, et seal üldse liigelda ei saaks.
Väidetakse, et sellise silla hävitamine HIMARS-iga ei ole ilmselgelt võimalik. Tehti küll katse sild õhku lasta paar aastat tagasi, kui 20 tonni lõhkeainet sillal puruks lasti ühe veoautoga, kuid siis kukkus vaid poolteist sillasammast maha. Sellist kandepead täna rakettidel ega droonidel ei ole, et sellist hävitustööd sillal teha. Eks see sild on ka ehitatud arvestades võimalikke riske, nii et see on tunduvalt suurem ettevõtmine kui sillasammast paari HIMARS-i, ATACMS-i või suurema lõhkepeaga drooniga rikkuda.
Selleks, et sild lõpuks ikkagi Kertši lahte kukuks, on vaja vaadata natuke inseneeriasse ja detailidesse.
Sillakaared toetuvad massiivsetele sammastele, viimaste lõhkamiseks vajatakse rongiešeloni jagu lõhkeainet. Kaarsildade kõige nõrgimateks ja ohtlikumaks kandvateks lülideks on aga sillakaared, mille (stabiilsuse) suudavad rikkuda kõik eelpool loetletud täppis-lõhkelaengud koostöös.
Tõsi, sillakaarte kandekoormused on arvestatud varuteguriga, kuid ühe sillakaare lõhkamise järel ülejäänu tervik-konstruktsioonina ülesannet, so silladekki ülal hoida enam ei suuda…
Ja Kertši väin sulguks pikaks ajaks.