Vallavolikogu valimised erakondlikuks?

Vallavolikogu valimised erakondlikuks?

Alustame faktidest:

1. fakt: erakondade liikmed moodustavad valimisealistest isikutest ~ 2,5 %
2. fakt: kohaliku elu korraldava volikogu valimistel soovitakse (st on erakondade poliitiline kokkulepe) anda eelistus erakondade nimekirjadele (sh säilitada suletud nimekirjad) .
3. fakt: puudub kohaliku omavalitsuse reformimise (loe: haldusreformi) riiklik kava, mistõttu on määratlemata ka volikogude erakonnastumine areng ja üksikisiku rolli areng kohaliku omavalitsuse demokratiseerimisel.
4. fakt: valimisliidud moodustati alternatiivina erakondlikele ninekirjadele ja neid matkides ajal, mil erakonnastumine maal ja väikelinnades alles algas. Erinevus oli vast ainult selles, et valimisliidu nimekiri oli seaduse kohaselt avatud, erakondlik aga mitte. Valimisliidu püsivus ja kavakohane tegevus on üldjuhul olnud isegi parem.

Emotsionaalselt

Erakonnad on (kooskõlas seadusele) oma kvantitatiivses arengus jäänud (suletud) huviklubide tasandile, kuna väikeparteides valitsev ühe-liidri-demokraatia enamat ei saagi võimaldada. Tulemuseks on, et senised erakondlike kandidaatide pingerea-nimekirjade koostamised on muutunud klubiliseks tegevuseks avalikkuse (loe: toetajaskonna) arvamuseta. Peamine põhjus on loomulikult erakondade nn suletud valimisnimekirjadest mitteloobumises

Märkus: Niinimetatud avalikud valimisnimekirjad olid kasutusel valimisliitudel: mandaadid jaotati vaid nendele kandidaatidele, kes olid saadud häälte arvu pingeras eesotsas.

See pole öeldud etteheitena, sest euroopaliku demokraatiani on meil käia veel pikk tee.

Millest lähtuda

Sügisestel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel peavad saavutatud demokraatiaprintsiibid jääma miinimumtasemeks.
On arvatud, et praegu on õige aeg üle minna erakondlikele valimistele ka kohalikes volikogudes.
On arvatud, et kodanike valimisliidud on oma aja ära elanud, sest nad ei vastuta oma programmide mittetäitmise eest. Vastupidist pole ka kuulnud – need valimisliidud, kes oma kavad realiseerinud on, erinevalt erakondadest enesekiitusega ei tegele…
On arvatud ja faktidega tõestatud, et üksikkandidaadid võiks jääda, nn soo võib teenida soodsatel tingimustel erakondlikke huve.
Ega valikuid vist rohkem polegi…
Usun, et kohalikul tasandil tuleks isikuvalimistest loobumist need enne siiski lõpuni läbi käia. Paraku sõltub valla elukorraldus ja edukus praegu rohkem ikka konkreetse isiku oskusest meeskonnatöö loomisel ja korraldamisel kui umbmäärasest kollektiivsest vastutamatusest. 
Kuidas aga saaks kõik eelloetletud panna tegutsema nii, et ka vallaelanikku rahuldaks? Ma pean silmas seda, et valija hea meelega valima läheks, et tal tekiks veendumus, et valimisseadusesse kätketu on talle vastuvõetav ja selge. Valija peab tundma, et ta on vallale vajalik.

Ettepanek.

Arvan, et vajaksime põhimõtteliselt uut ja ning omavalitsuse dünaamilist arengut võimaldavat valimisseadust. Kuna aga valimisted on juba lähiajal, tuleks praegu siiski leppida olemasoleva seaduse lappimisega. Ehk nagu rahvasuu ütleb, lappida vana põlle uue lapiga.

Kandideerijad:
– erakonnad. Erakonda esindavate kandidaatide nimekiri esitatatakse erakonna poolt kinnitatud pingereana (nn suletud nimekirjana) , kusjuures kandidaatide arv ei ületa mandaatide arvu.
Erakondade valimisliidu moodustamine pole lubatud. 
– sõltumatud üksikkandidaadid. Peale registreerimist võivad üksikkandidaadid liituda valimiskampaaniaaegseks valimisliiduks. Valimisliit kaotab kehtivuse valimistulemuste selgumisel.

Kandidaatidele esitatavad piirangud:
– kandideerida ei või Riigikogu liikmed,
– erakonna liige ei või kandideerida sõltumatu kandidaadina
sõltumatu kandidaat ei või saada mandaati erakonna vahendusel.

Valimissedel:
Valimissedel on kahepoolse jaotusega. Ühel pool on kandideerivad erakonnad tähestikulises järjekorras (erakonna kandidaat-liikmete nimekirja valimissedelile üldjuhul ei kanta, kuna pingerida on erakonna poolt kinnitatud ja valimistulemused seda ei muuda), teisel pool kõik üksikkandidaadid tähestikulises järjekorras. Erakonna ja üksikkandidaadi nime ees on koht valija tahte väljenduseks.
Valija teeb valimisedelile ainult ühe eelistuse.

Valimistulemuste selgitamine:
Valimistel kandidaatidele antud poolthäälte ja mandaatide arvust lähtudes arvutatakse lihtkvoot. Mandaadid jaotatakse suuremate jääkide meetodil.
Asendusliikmeteks jäävad järgmised mandaati mittesaanud kandidaadid vastavalt pingereale (erakondlikusest sõltumata).

Volikogusse valitud isik:
– võib liituda volikogus esindatud erakonnaga ja tema mandaat säilib,
– volikogusse valitud erakondlik liige kaotab erakonnast lahkudes oma mandaadi. Mandaat läheb üle pingereas olevale esimesele asendusliikmele.
– ei oma õigust samal ajal töötada vallavalitsuses või vallale kuuluvas (üle 51%) äriühingus või esindama valda äriühingu nõukogus.
– Volikogu liikmeks olek on ajaliselt piiratud kahe järjestikuse perioodiga.  

Vallavanem (linnapea) valitakse otsevalimisel.
Vallavanema kandidaat ei või samal ajal kandideerida volikogu liikmeks. Vallavanemaks olek on piirarud kahe järjestikuse perioodiga.

Valdades (linnades) elanike arvuga alla 50 tuhande elaniku korraldatakse kohalikud valimised ühe valimisringkonnana.

Avo Blankin
endine vabariigi valimiskomisjoni esimees

Hilisemad selgitavad täpsustused ja parandused

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.