Aleksius II (kodanikunimi Aleksei Ridiger).
• Sündinud 23. veebruaril 1929 Tallinnas, isa Mihhail Ridiger emigreerus Peterburist Eestisse Vabadussõja ajal, abiellus siin Jelena Pissarevaga
• 1940 – lõpetas kolmeaastased vaimulikukursused Tallinnas
• 1940 – 1947 alustas teenimist Tallinna kirikutes
• 1947 – astus Leningradi vaimulikku seminari
• 11. aprill 1950 – abiellus Veera Aleksejevaga, lahutasid abielu varem kui aasta pärast
• 1953 – lõpetas Leningradi vaimuliku akadeemia
• 1950–1958 – Jõhvi koguduse preester
• 1958 – Tartu Uspenski koguduse ülempreester
• 1961 – astus mungaseisusesse, Tallinna piiskop
• 1964 – Vene õigeusu kiriku valitsuse – Püha Sinodi liige
• 1968 – Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
• 1986 – Leningradi ja Novgorodi metropoliit
• 1958–1990 paljude kiriku välisdelegatsioonide liige, kristliku rahukonverentsi esimees
• 1990 – valiti Venemaa õigeusu kiriku peaks
Allikas: EPL
07.06.1990 valiti Aleksei Ridiger Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks – Aleksius II. On Leningradi ja Novgorodi metropoliit ning Eesti õigeusu kiriku valitseja.
Kuremäe kloostri arengu alaline toetaja.
Avo Blankin
***
Patriarhi suguvõsa saladused
Tarmo Vahter Eesti Ekspress, 04.02.2003
Aleksius II esiisad olid Eestimaa aadlikud, väidab ajaloolane Aarne Veedla üllatava avastuse põhjal.
“Ei ole siin mingit saladust,” vastas patriarh Aleksius II hiljuti Izvestija ajakirjaniku küsimusele oma päritolu kohta. “Meie suguvõsa oli nõukogude võimu eelsel Venemaal päris tuntud.”
Patriarhi ametlik elulugu annab teada järgmist: “Katariina II valitsemise ajal astus Kuramaa aadlik Friedrich Wilhelm von Rüdiger õigeusku. Fjodor Ivanovitši nime all pani ta aluse tuntud Vene aadlisuguvõsale. Abielust Darja Fjodorovna Jeržembskajaga sündis seitse last, sealhulgas patriarhi vanavanavanaisa Georgi.”
Eesti ajaloolast Aarne Veedlat nii napp seletus ei rahuldanud. Regionaalministri nõuniku hobi on maailma valitsejate päritolu uurimine. Kes olid Friedrich Wilhelmi esivanemad ja millega nad silma paistsid? Kust nad tulid?
Veedla ei kahelnud, et 18. sajandi lõpus usku vahetanud Friedrich Wilhelm peab olema kirjas baltisaksa sugupuudes.
1791. aastal said Saksa riigiaadliks Kuramaalt pärit Rüdigerid. Loogiline oli pidada just neid Aleksius II esiisadeks.
Rüdigeride sugupuu uurimine valmistas Veedlale üllatuse. “Nende seas pole olnud ühtegi Friedrich Wilhelmit, kes oleks olnud abielus Jeržembska-nimelise naisega.”
Siinkohal ei osanud aidata ka patriarhi sugulane ja liivakastimängukaaslane sõjaeelses Tallinnas Alexander Rüdiger. Praegu Saksamaal elav pensionär kirjutas Veedlale: “Meie perekonna ja Kuramaa krahvide Rüdigeride vahel pole ühendust leitud. Kuskil kaob kõik genealoogilisse Bermuuda kolmnurka.”
Veedlal tuli mõte, et äkki tekkis kahesaja aasta eest viga perekonnanime ümberpanekul slaavi tähtedesse. “Võibolla ei olegi tegemist Rüdigeridega?”
Edasine oli juba lihtne. 1935. aastal ilmunud Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust leidis ta von Rüdingeride suguvõsa. Nende sugupuus on Friedrich Wilhelm ja tema naine Jeržembska ilusti olemas!
“Järelikult pidi rüütelkonna genealoogia koostajal von Stackelbergil olema vastav asitõend,” arutleb Veedla. “Miski dokument pidi tõestama, et Friedrich Wilhelmi isa oli kindralmajor Karl Magnus von Rüdinger. On kaks võimalust. Tegemist oli kas Karl Magnuse enda poolt rüütelkonnale esitet tunnistusega või väljavõttega Peterburi luteri kiriku arhiivist.”
On küll väikesi erinevusi. Balti genealoogid annavad Friedrich Wilhelmile kolm last, tegelikult oli neid seitse. “Aga need on tavalised eksimused, mida tuleb ette usuvahetamisega,” seletab Veedla.
Alexander Rüdiger saatis Veedlale e-kirjaga ümberkirjutised vähestest dokumentidest, mis tema esiisa kohta on Peterburi arhiividest leitud. Need otsiti välja 1990ndate algul Aleksiuse palvel seoses tema valimisega Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks.
Friedrich Wilhelmit ümbritsev salapära ei haihtu, vaid tiheneb veelgi. 1803. aastal kirjeldab 7. klassi riigiametnik Bibikov teda järgnevalt: “Räägib vene, saksa ja prantsuse keelt, oskab joonistada, tunneb aritmeetikat, geograafiat ning oskab lugeda ja kirjutada.” Päritolult nimetatakse Friedrich Wilhelmit Poola aadlikuks.
Kummalisel kombel on ta kantud Peterburi kubermangu aadlimatrikli teise ossa. Sinna kanti Venemaal ainult need aadlikud, kes olid aadliseisuse teeninud välja sõjaväelise teenistuse eest. Ohvitserina oli Rüdigeril selleks ka õigus.
“Imelik on see, et ta ei taotlenud enda tunnistamist aadlikuks, kuna tema esivanemad olid aadlikud. Väga võimalik, et peeti liiga koormavaks vastavate tõendite hankimist, mida Venemaal alati nõuti. Või oli probleem selles, et Friedrich Wilhelm oli sündinud vallaslapsena?” esitab Veedla uue hüpoteesi.
Veel 1821. aastal ajas Friedrich Wilhelm osasid asju luteri kirikus. Sellest ajast on säilinud Peterburi Püha Peetri kiriku pastori Folborti märkmed tema poja kohta.
Viimased andmed pärinevad aastast 1832, kui 57aastane Friedrich Wilhelm teenis Preobraženski ihukaardiväerügemendi kasarmuinspektorina. Seega sündis ta viis aastat varem kui von Stackelbergi koostatud rüütelkonna genealoogia järgi. Too annab mehe sünnipäevaks 2. novembri 1780.
Teistest paberitest selgub, et 1796. aastal heideti Friedrich Wilhelm välja Vene armee Soome jäägrikorpusest. Noor leitnant naasis teenistusse alles rohkem kui kaks kuud pärast puhkuse lõppu. Dokumentidest nähtub, et mees oli ka kohtu all. Kus, millal ja millega asi lõppes? Selle kohta andmed puuduvad.
Veedla peab just seda ammust pahandust Aleksius II suguvõsa salapärase päritolu võimalikuks lahenduseks: “Kas mitte see ei saanud põhjuseks, et mitte heita varju oma kindralist isale ja kindralist vennale, nii nimevahetusele… kui usuvahetusele?”
Uudised
VE: Aleksius II, – Vene õigeusu kiriku patriarh
• Sündinud 23. veebruaril 1929 Tallinnas, isa Mihhail Ridiger emigreerus Peterburist Eestisse Vabadussõja ajal, abiellus siin Jelena Pissarevaga
• 1940 – lõpetas kolmeaastased vaimulikukursused Tallinnas
• 1940 – 1947 alustas teenimist Tallinna kirikutes
• 1947 – astus Leningradi vaimulikku seminari
• 11. aprill 1950 – abiellus Veera Aleksejevaga, lahutasid abielu varem kui aasta pärast
• 1953 – lõpetas Leningradi vaimuliku akadeemia
• 1950–1958 – Jõhvi koguduse preester
• 1958 – Tartu Uspenski koguduse ülempreester
• 1961 – astus mungaseisusesse, Tallinna piiskop
• 1964 – Vene õigeusu kiriku valitsuse – Püha Sinodi liige
• 1968 – Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
• 1986 – Leningradi ja Novgorodi metropoliit
• 1958–1990 paljude kiriku välisdelegatsioonide liige, kristliku rahukonverentsi esimees
• 1990 – valiti Venemaa õigeusu kiriku peaks
Allikas: EPL
07.06.1990 valiti Aleksei Ridiger Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks – Aleksius II. On Leningradi ja Novgorodi metropoliit ning Eesti õigeusu kiriku valitseja.
Kuremäe kloostri arengu alaline toetaja.
Avo Blankin
***
Patriarhi suguvõsa saladused
Tarmo Vahter Eesti Ekspress, 04.02.2003
Aleksius II esiisad olid Eestimaa aadlikud, väidab ajaloolane Aarne Veedla üllatava avastuse põhjal.
“Ei ole siin mingit saladust,” vastas patriarh Aleksius II hiljuti Izvestija ajakirjaniku küsimusele oma päritolu kohta. “Meie suguvõsa oli nõukogude võimu eelsel Venemaal päris tuntud.”
Patriarhi ametlik elulugu annab teada järgmist: “Katariina II valitsemise ajal astus Kuramaa aadlik Friedrich Wilhelm von Rüdiger õigeusku. Fjodor Ivanovitši nime all pani ta aluse tuntud Vene aadlisuguvõsale. Abielust Darja Fjodorovna Jeržembskajaga sündis seitse last, sealhulgas patriarhi vanavanavanaisa Georgi.”
Eesti ajaloolast Aarne Veedlat nii napp seletus ei rahuldanud. Regionaalministri nõuniku hobi on maailma valitsejate päritolu uurimine. Kes olid Friedrich Wilhelmi esivanemad ja millega nad silma paistsid? Kust nad tulid?
Veedla ei kahelnud, et 18. sajandi lõpus usku vahetanud Friedrich Wilhelm peab olema kirjas baltisaksa sugupuudes.
1791. aastal said Saksa riigiaadliksKuramaalt pärit Rüdigerid. Loogiline oli pidada just neid Aleksius II esiisadeks.
Rüdigeride sugupuu uurimine valmistas Veedlale üllatuse. “Nende seas pole olnud ühtegi Friedrich Wilhelmit, kes oleks olnud abielus Jeržembska-nimelise naisega.”
Siinkohal ei osanud aidata ka patriarhi sugulane ja liivakastimängukaaslane sõjaeelses Tallinnas Alexander Rüdiger. Praegu Saksamaal elav pensionär kirjutas Veedlale: “Meie perekonna ja Kuramaa krahvide Rüdigeride vahel pole ühendust leitud. Kuskil kaob kõik genealoogilisse Bermuuda kolmnurka.”
Veedlal tuli mõte, et äkki tekkis kahesaja aasta eest viga perekonnanime ümberpanekul slaavi tähtedesse. “Võibolla ei olegi tegemist Rüdigeridega?”
Edasine oli juba lihtne. 1935. aastal ilmunud Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust leidis ta von Rüdingeride suguvõsa. Nende sugupuus on Friedrich Wilhelm ja tema naine Jeržembska ilusti olemas!
“Järelikult pidi rüütelkonna genealoogia koostajal von Stackelbergil olema vastav asitõend,” arutleb Veedla. “Miski dokument pidi tõestama, et Friedrich Wilhelmi isa oli kindralmajor Karl Magnus von Rüdinger. On kaks võimalust. Tegemist oli kas Karl Magnuse enda poolt rüütelkonnale esitet tunnistusega või väljavõttega Peterburi luteri kiriku arhiivist.”
On küll väikesi erinevusi. Balti genealoogid annavad Friedrich Wilhelmile kolm last, tegelikult oli neid seitse. “Aga need on tavalised eksimused, mida tuleb ette usuvahetamisega,” seletab Veedla.
Alexander Rüdiger saatis Veedlale e-kirjaga ümberkirjutised vähestest dokumentidest, mis tema esiisa kohta on Peterburi arhiividest leitud. Need otsiti välja 1990ndate algul Aleksiuse palvel seoses tema valimisega Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks.
Friedrich Wilhelmit ümbritsev salapära ei haihtu, vaid tiheneb veelgi. 1803. aastal kirjeldab 7. klassi riigiametnik Bibikov teda järgnevalt: “Räägib vene, saksa ja prantsuse keelt, oskab joonistada, tunneb aritmeetikat, geograafiat ning oskab lugeda ja kirjutada.” Päritolult nimetatakse Friedrich Wilhelmit Poola aadlikuks.
Kummalisel kombel on ta kantud Peterburi kubermangu aadlimatrikli teise ossa. Sinna kanti Venemaal ainult need aadlikud, kes olid aadliseisuse teeninud välja sõjaväelise teenistuse eest. Ohvitserina oli Rüdigeril selleks ka õigus.
“Imelik on see, et ta ei taotlenud enda tunnistamist aadlikuks, kuna tema esivanemad olid aadlikud. Väga võimalik, et peeti liiga koormavaks vastavate tõendite hankimist, mida Venemaal alati nõuti. Või oli probleem selles, et Friedrich Wilhelm oli sündinud vallaslapsena?” esitab Veedla uue hüpoteesi.
Veel 1821. aastal ajas Friedrich Wilhelm osasid asju luteri kirikus. Sellest ajast on säilinud Peterburi Püha Peetri kiriku pastori Folborti märkmed tema poja kohta.
Viimased andmed pärinevad aastast 1832, kui 57aastane Friedrich Wilhelm teenis Preobraženski ihukaardiväerügemendi kasarmuinspektorina. Seega sündis ta viis aastat varem kui von Stackelbergi koostatud rüütelkonna genealoogia järgi. Too annab mehe sünnipäevaks 2. novembri 1780.
Teistest paberitest selgub, et 1796. aastal heideti Friedrich Wilhelm välja Vene armee Soome jäägrikorpusest. Noor leitnant naasis teenistusse alles rohkem kui kaks kuud pärast puhkuse lõppu. Dokumentidest nähtub, et mees oli ka kohtu all. Kus, millal ja millega asi lõppes? Selle kohta andmed puuduvad.
Veedla peab just seda ammust pahandust Aleksius II suguvõsa salapärase päritolu võimalikuks lahenduseks: “Kas mitte see ei saanud põhjuseks, et mitte heita varju oma kindralist isale ja kindralist vennale, nii nimevahetusele… kui usuvahetusele?”
Aleksius II sugupuu
AVALDATAKSE ESMAKORDSELT! Venemaa patriarh pärineb silmapaistvast baltisaksa suguvõsast.
Heinrich Nicolaus (Nils) Rüdinger
(?-1711)
1681-1693 Rootsi kuninglik kindlustuste kapten Liivimaal Dünamündes (praegu Riia linnaosa Daugavgriva, kus Daugava jõgi suubub merre). 1695 tõstis kuningas Karl XI ta aadliseisusesse.
1696 abielu Riias.
Christine Elisabeth von Wickede(n)
(1680-1721)
V
Peter Rüdinger
Pandimõisa pidaja Liivimaal Koorkülas (Tõrva lähedal), kapten.
1752 kolmas abielu.
Elisabeth Wiesner
Liivimaa pastori tütar.
V
Karl Magnus Rüdinger
(1753-1821 Haapsalu)
Kindralmajor, salanõunik, Viiburi kuberner, 1815 Eestimaa rüütelkonna liige.
1779 abielu Peterburis
Charlotte Margarethe parunessa von Maltitz
(1758 – 1786 Peterburi)
Katariina II õuejäägermeistri tütar.
V
Friedrich (Fjodor) Wilhelm Rüdiger
(1780 Peterburi -1840)
Preobraženski ihukaardiväerügemendi kasarmuinspektor, polkovnik. Astus õigeusku.
Sophia Dorothea (Darja Fjodorovna) Jerzhembska
Vene imperaatori õukonda kuulunud poola aadliku tütar.
V
Jegor (Georgi) Rüdiger
(1811-1848)
Margarita Feodorovna Gamburger
V
Aleksandr Rüdiger
(1844-1877)
Jevgenia Germanovna Gizetti
(?-1905)
Senaatori tütar
V
Aleksandr Rüdiger
(1870-1929)
Aglaida Juljevna von Baltz
(1870-1956)
V
Mihail Ridiger
(1902-1962)
Lutheri mööblivabriku raamatupidaja, hiljem õigeusu vaimulik.
1926 abielu Eestis
Jelena Jossifovna Pissareva
(1902-1959)
Valgekaardi polkovniku tütar
V
Aleksei Ridiger
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II
Sündinud 23. veebruaril 1929 Tallinnas
Allikas: Patriarhi täditütre Helene Kamzoli valduses olev Rüdigeride sugupuu, onupoja Alexander Rüdigeri ja ajaloolase Aarne Veedla kogutud andmed.
xxx
(24.09.2003)
Toomas Kümmel
Foto: afp
Venelastele on jäänud kaks püha asja – kirik ning Suur Isamaasõda, ja neist kahest hoitakse kinni viimse hetkeni, et mitte täielikult kaduda, arutles aastaid tagasi Kesk-Venemaa kolkaküla preester Sergius. “Kirikupea on meil kuningas,” lisas ta.
1992. aastal avaldas Vene ülemnõukogu 1991. aasta putði uurinud komisjon ka ulatusliku ülevaate vene õigeusu kiriku Moskva patriarhaadi toimimisest nõukogude reÏiimi ajal. Järeldused olid halastamatud – Moskva patriarhaat oli üle ujutatud KGB agentidega ja muutunud kommunistliku reþiimi ustavaks tööriistaks.
Agent Drozdov
Ajakirjandus avaldas hulgaliselt kõrgete kirikutegelaste nimesid, kes olid KGB agendid. Ehkki paljudest dokumentidest käis läbi agendinimi Drozdov, jäi selle taga olnud kirikutegelane paljastamata.
Ajaloolane Indrek Jürjo, kes on arhiivides uurinud KGB järelejäänud dokumente, avastas KGB 4. osakonna aruande agent Drozdovi kohta, kes on sündinud 1929. aastal ja kelle KGB värbas 1958. aastal. KGB põhjendas Drozdovi värbamist vajadusega selgitada “patriootlike tunnete najal välja nõukogudevastast elementi õigeusu vaimulikkonna hulgas ja nende inimestega tehtavaks tööks”.
Veel seisab KGB aruandes Drozdovi kohta: ”Ta on nende seas, kes pakuvad KGB organitele operatiivhuvi. Värbamisel peeti silmas (…), olemasolevaid võimalusi kasutades, edutamist Tallinna ja Eesti piiskopiks.”
Aruandes iseloomustab KGB Drozdovi end heast küljest näidanud, täpse, energilise ja suhtlemisalti inimesena.
1958. aastal parandas Drozdov aktiivselt oma saksa keele oskust, sest aruandes vihjab KGB temaga seotud tulevastele plaanidele: ”…peame võimalikuks tema kasutamist meie huvides kapitalistlikesse maadesse siirduvate kirikudelegatsioonide koosseisus.”
Maailma ajakirjanduses avalikustatud materjalidele tuginedes pole kahtlust, et agentuurinime Drozdov taga peitub vene õige-usu kiriku pea, slaavipäraselt Aleksi II, kreekapäraselt Aleksius II, kodanikunimega Aleksei Ridiger.
Preester Gleb Jakunin leidis arhiivist dokumendi, mille järgi sai Aleksius II ainsa kõrgema kirikutegelasena 1988. aastal KGB aukirja “Eriliste teenete eest operatiiv-uurimistöös”.
Ilmselt hindas Nõukogude julgeolekuteenistus vääriliselt Aleksius II teeneid KGB katuse all töötanud kristliku rahukonverentsi aastatepikkusel juhtimisel või Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juhtimisel.
• Sündinud 23. veebruaril 1929 Tallinnas, isa Mihhail Ridiger emigreerus Peterburist Eestisse Vabadussõja ajal, abiellus siin Jelena Pissarevaga
• 1940 – lõpetas kolmeaastased vaimulikukursused Tallinnas
• 1940 – 1947 alustas teenimist Tallinna kirikutes
• 1947 – astus Leningradi vaimulikku seminari
• 11. aprill 1950 – abiellus Veera Aleksejevaga, lahutasid abielu varem kui aasta pärast
• 1953 – lõpetas Leningradi vaimuliku akadeemia
• 1950–1958 – Jõhvi koguduse preester
• 1958 – Tartu Uspenski koguduse ülempreester
• 1961 – astus mungaseisusesse, Tallinna piiskop
• 1964 – Vene õigeusu kiriku valitsuse – Püha Sinodi liige
• 1968 – Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
• 1986 – Leningradi ja Novgorodi metropoliit
• 1958–1990 paljude kiriku välisdelegatsioonide liige, kristliku rahukonverentsi esimees
• 1990 – valiti Venemaa õigeusu kiriku peaks
Allikas: EPL
Drozdov tähendab vene keeles musträstast, kuid Ridigeri agendinime on seostatud ka tema lõputööga Leningradi vaimuliku akadeemia lõpetamisel 1953. aastal. Töö käsitles 19. sajandi tuntud kirikutegelast metropoliit Filaret Drozdovi.
1990. aastate algul suurt kära põhjustanud Vene ülemnõukogu uurimiskomisjoni avalikustatud materjalid Moskva patriarhaadi kõrgete kirikutegelaste ülitihedast koostööst KGB-ga on nüüdseks unustatud.
Stalini õnnistatud
Moskva patriarhaadi tormakal vahelesegamisel läks asi uurimiseks nende endi moodustatud komisjonile, kus see vaikselt hääbus. Komisjoni kõige häälekama eestkõneleja Gleb Jakunini panid kõrged kirikutegelased kirikuvande alla. Enamik KGB-ga koostöös süüdistatud Moskva patriarhaadi kirikutegelasi juhib vene õigeusu kirikut edasi.
Aleksius II on tõstnud kiriku rolli Venemaal enneolematult tähtsaks. Ametlik võim, jõustruktuurid, ärieliit – kõik on lahkelt pakkunud kirikule suurt toetust ning kirik on selle vastu võtnud. Läbi aegade on õigeusu kirik Venemaal olnud osa ametlikust võimupoliitikast ja see ei ole muutunud.
Näiteks Stalinile tuli kirik meelde 1941. aastal, kui Saksa väed olid Moskva alla jõudnud. Eelnenud 18 aastat oli bolðevike hävitusobjektiks olnud kirik olnud ilma patriarhi ja sinodita. Stalin tõi GULAG-i koonduslaagritest kiiresti preestreid, et sünniks ime. Ja ime sündis, Punaarmee tõrjus sakslased Moskva alt tagasi. 1943. aastal korraldas Stalin isiklikult patriarhi pühitsemise. Ka Aleksius II on sellesama Stalini rajatud patriarhaadi järglane, sest minevikuga lõpparvet pole isegi üritatud teha.
Eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal sai patriarh ametiruumid Kremlis, praegusest presidendist Vladimir Putinist on teada, et ta käib armulaual Petseri kloostris, mis kuulub koos Ida-Virumaal asuva Kuremäe kloostriga patriarhi isikliku eestkoste alla.
Teada on ka patriarhi viimane soov – saada pärast surma maetud Kuremäe kloostrisse.
Õigeusu kiriku maailmas ei ole ühtset kirikupead, nagu on näiteks paavst katoliiklastel. Suuremad õigeusu kirikud on küllaltki iseseisvad, üle maailma laiali pillutatud väiksemaid kirikuid ja kogudusi peab oma eestkoste all enamasti Konstantinoopoli patriarhaat.
Püüe ülemvõimule
Viimase nelja sajandi jooksul on valitsevale positsioonile õigeusu maailmas püüelnud vene õigeusu kirik.
Kiriku suure mõju tõttu on Vene seadustesse jõudnud piirangud teiste kirikute tegevusele Venemaal. Eriti visalt on patriarh võidelnud katoliku kiriku mõju tugevnemise vastu Venemaal.
Rasked ajad saabusid vene õigeusu kirikule pärast N Liidu kokkuvarisemist, mille järel Eestis, Ukrainas, Moldovas ja mujal Ida-Euroopas üritati lahti öelda Moskva patriarhaadi eestkostest.
Eestis suutis osa preestreid Moskva meelehärmiks taastada õigeusu kiriku kanoonilise sideme Konstantinoopoli patriarhaadiga, see side oli vägivaldselt katkenud 1940. aastal. Moskva patriarhaadile tähendas see pärast Eesti okupeerimist endale haaratud kirikuvarade kaotamist. Ning patriarh Aleksius II võitlust Moskva patriarhaadi ülemvõimu säilimise eest Eestis oleme võinud näha viimased kümme aastat.
1996. aastal korraldasid Moskva patriarhaadile alluvad kogudused Eestis ristikäigu protestimaks kaotatud positsioonide pärast. Ristikäigule eelnes Aleksius II läkitus, milles ta kritiseeris õigeusu kiriku väidetavat lõhestamist Eestis.
“Tungides vene õigeusu kiriku põlisele kanoonilisele territooriumile, asus Konstantinoopoli patriarhaat lõhenemise teele. (…) Nagu on teada pühast pärimusest, ei pese lõhe tekitamise pattu maha isegi kannataja veri,” seisab läkituses.
2000. aastal ajas patriarhi marru tema konkurendi, Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeose visiit Eestisse.
Miks saab patriarh ordeni
Ametliku esildise Maarjamaa Risti esimese klassi andmiseks Aleksius II-le esitas välisminister Kristiina Ojuland. Teenetemärkide komitee pidas sellekohase koosoleku.
Presidendi pressinõunik Ester ·ank ütles Eesti Päevalehele: ”Ma ausalt öeldes ei tea, missuguseid erilisi teeneid silmas peetakse. Presidendi otsuses on, et visiidiga seoses. Visiit on loomulikult teene. Ta on ka Eestiga seotud.”
Ðank tunnistas, et kuna tegemist on kõrge kirikutegelasega, saab seda võrdsustada riigivisiidiga, nagu nõuab Maarjamaa Risti statuut. “Samuti käituti 2000. aastal Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeosega, kes Eestit külastas. Ka tema sai Maarjamaa Risti esimese klassi,” ütles Ðank.
Toomas Kümmel
XXX
(26.09.2003)
Sigrid Laev
Turvameestel oli tegemist õigeusujuhi kaitsmisegaFoto: Marko Mumm
Eile õhtul Tallinna lennuväljal maandunud Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II vaatas leebe rahuga, kuidas Vene ja Eesti turvamehed tema pärast peaaegu kaklema läksid.
“Siin kamandan mina, teie istuge aga autosse,” karjus heledapäine turvaülem vene keeles patriarhi Vene-poolsele turvajale, kes ilmselt ei soovinud nii tulise rutuga lennuväljalt lahkuda, kui kohalik turvaplaan ette nägi.
Patriarhi saabumist võtsid Eesti julgeolekuüksused erilise tõsidusega. Juba tund enne lennuki saabumisaega kontrollisid nad kõigi kümne saateauto kapotialused ülima põhjalikkusega, ka ümbritses lennujaama kümmekond politseinikku.
Patriarh oli rahu ise
Pool tundi hilinenud lennuki maandumise järel bussist pääsenud ligi kolmkümmend ajakirjanikku tormas mantlihõlmade lehvides lennuki juurde, kust patriarh pidi peagi välja astuma.
Paraadmundris sõdurid veeretasid kiiruga punase vaiba lahti ning rivistusid selle äärde valvele. Patriarhi Eestisse toonud erilennuki piloot vaatas toimuvat lennukiaknast tuima rahuga.
Vaid hetkeks saabus ootajate sekka vaikus, kui patriarhi valge peakate nähtavale ilmus. Siis algas turvameeste paraad. Kiirelt ajasid nad käed laiali, et kaitsta patriarhi fotograafide ja kaamerameeste pealetungi eest.
Aeglaselt sammudes tervitas usujuht kohalikke kirikujuhte ja ametnikke. Jõudes talle ulatatud soola-leivani, murdis kirikupea väikese tüki ja pistis selle suhu.
26. september
• 11 – Jumalateenistus Nevski katedraalis
• 12 – Hingepalvus Tallinna siselinna kalmistul
• 15.30 Kohtumine peaminister Juhan Partsiga
• 18 – Öine jumalateenistus Nevski katedraalis.
27. september
• 9 – Jumalik liturgia Nevski katedraalis
• 14 – Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku vastuvõtt
• 19.30 – Patriarhi saabumine Kuremäe kloostrisse
28. september
• Külastab Kuremäe kloostrit
29. september
• Pidulik söömaaeg kloostris, väljasõit Tallinna
• 17 – Kohtumine president Arnold Rüütliga
• 18.30 – Presidendi õhtusöök patriarh Aleksius II auks Kadrioru kunstimuuseumis.
30. september
• 11 – Tallinna Raekoja külastamine
• 12 – Lasnamäe õigeusu kiriku nurgakivi sissepühitsemine.
• 12.45 – Lõunasöök ja vastuvõtt Vene saatkonnas.
• 14.30 – Äralend Moskvasse
Allikas: välisministeerium
Auvahtkond Luukasele
Vene kirikupea tervitamiseks olid lennuki juurde auvahtkonna kõrvale rivistunud regionaalküsimuste siseminister Jaan Õunapuu, Eesti suursaadik Venemaal Karin Jaani, Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Kornelius. Vaimulikud tervitasid patriarhi käe- ja põsesuudlustega, samal ajal kui turvamehed ajakirjanikke tõrjusid.
Turvamehed kiirustasid kirikupead autosse istuma, kui viimasel hetkel tormas lennukist veel üks vaimulik, kes ei osanud kümne auto, auvahtkonna, nunnade ega ajakirjanike vahel poolt valida. Sihitult otsis ta tuttavat nägu, kuni turvamehed ka tema hõbedasse bussi suunasid.
Patriarh lahkus lennujaamast kümne auto, kiirabi ja külaliste busside saatel õhtusöögile.
Auvahtkond rivistus seejärel üles transiidiärimees Aadu Luukase auto ees ning vastuvõtt lennujaamas oligi lõppenud.
Eesti õigeusklikud otsivad lepitust Aleksius II-ga
Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla kuuluva Eesti apostliku õigeusu kiriku (EAÕK) pea metropoliit Stefanus kutsub Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metrpoliidile Korneliusele antud läkituses üles pidama ühist jumalateenistust.
EAÕK sinodi esimees ülempreester Ardalion Kesk-küla ütles Eesti Päevalehele, et selline Ïest patriarh Aleksius II ja Korneliuse juhitava kiriku poole oli vajalik.
“Kui läkitus vastu võetakse, oleme rõõmuga nõus koos teenistust läbi viima,” ütles ta. “Siiani ei ole olnud mingit alust arvata, et Moskva patriarhaat võiks meisse oma suhtumist järsku muuta,” ütles sinodi esimees.
Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeose visiidi ajal Eestisse süüdistas Aleksius II oma emakirikut põlisele vene õigeusu kiriku territooriumile tungimises ning keelas talle alluvate koguduste preestritel osalemise Konstantinoopoli patriarhi jumalateenistustel.
Ka Eesti kirikute nõukogu on pöördunud Aleksius II poole sooviga kohtuda ning üle anda märgukiri. Nõukogu täitevsekretär Erik Jõks möönis, et ametlikku kohtumist visiidi kavas ei ole. “Kuid meil on plaanis kohtuda pühapäeval, kui Aleksius II külastab Kuremäe kloostrit,” ütles Jõks.
Eesti Päevalehe andmetel on üleantava kirja kaheks peamiseks sõnumiks kahe õigeusu kiriku armulauaühenduse taastamise soov. Teiseks avaldab kirikute nõukogu kirjas muret protestantide ja katoliiklastele tehtavate piirangute pärast Venemaal. Toomas Kümmel
Õigeusujuhti näeb piletiga
Tänahommikusele jumalateenistusele Nevski katedraalis pääseb piletitega vaid tuhat usklikku, sest kirik ei suuda mahutada kõiki partriarhi õnnistuse soovijaid.
“Tema tulek on suur pidu ja õnnistus,” ütles eile Nevski katedraalis pintslikesega küünlajalgu puhastanud Zinaida. “Me ootame teda väga ja armastame teda tema püha elu ja tegude pärast.”
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindaja Leonti Morozkini sõnul ei saagi Nevski katedraalis olla kõrgemat külalist kui Moskva ja kogu Venemaa patriarh ning tema saabumiseks on kirik eriliselt valmistunud.
“Loomulikult, suuremat õnnistust ei ole siin katedraalis minu mäletamist mööda olnud,” märkis Morozkin.
Katedraali õnnistas enne Vene revolutsiooni imperaator Nikolai II. “Aga vaimulikus mõttes on patriarh kõige olulisem isik, keda siin vastu võtame,” lisas Morozkin.
Kirikus kontrolliti üle helisüsteemid, eraldi käis kirikut vaatamas ka turvakontroll. Eile õhtul oli kirikus veel üleval redel, mille pealt kirikuteenrid roosasid lillekaunistusi üles riputasid.
Morozkini sõnul võib jumalateenistusele koguneda kuni poolteist tuhat inimest. Katedraali pääseb vaid piletitega. “Sees on neli kaamerat, mis teenistust lindistavad ning nii saavad inimesed ka väljas ekraani kaudu pühitsusest osa,” lisas Morozkin.
Liturgia sarnaneb tavapärasega. Vaid kiriku keskele, kuhu tavaliselt rahvast lastakse, on jumalateenistuseks tehtud piire. Kahetunnise liturgia alguses riietavad vaimulikud patriarhi jumalateenistuse rõivastesse. Patriarh peab ka jutluse. Liturgiale võib järgneda suur rahva õnnistamine.
xxx
Aapo Pukk maalis patriarh Aleksiuse portree
17.02.2004 12:50
PM Online
Puki sõnul sündisid portreed peale kohtumist patriarhiga usujuhi Eesti visiidi päevil möödunud aasta lõpus.
Portreede esitlus on mõeldud tähistamaks Tallinnas sündinud ja kasvanud patriarhi 75. juubelit 23. veebruaril.
Suuremal õlimaalil mõõtudega 90×120 cm on patriarh kujutatud Pühtitsa kloostri taustal, väiksemal teosel mõõtudega 87×70 cm viibib Tema Pühadus kloostri nunnade keskel.
Aapo Pukk.Aleksius II portree.Õli, 90×120.2004
Portree antakse Aleksius II üle märtsis tema Moskva residentsis. Väiksema portree koopia kingib kunstnik homsel esitlusel Vene Föderatsiooni saatkonnale.
Aapo Pukk. Aleksius II portree.Õli,87×70.2004
Patriarhi portreedega on huvilistel saatkonna galeriis võimalik tutvuda neljapäeval ja reedel kell 12.00- 16.00.