Riigikohtu esimehe kohuseid täitev Tõnu Anton (pildil) hoiatas riigikogu vähemtähtsate õigusrikkumiste kuriteoks tunnistamise eest, kuna ülekriminaliseerimine mõjub halvasti nii Eesti ärikliimale kui ka inimeste õiguskuulekusele.
Eelmisel nädalal parlamendis õigusemõistmise hetkeseisu analüüsinud Antoni sõnul on kohati üleliia karmid kriminaalkaristused juba praegu üheks kohtunike suure töökoormuse põhjuseks.
“Maksukuritegude koosseisud on sedavõrd avarad, et ühepäevase hilinemise eest maksudeklaratsiooni esitamisel võib määrata 2-10 aasta pikkuse vangistuse,” märkis riigikohtu halduskohtu esimees.
Ärikeskkond kannatab
Sama karistusega saab tema väitel nuhelda ka majandustegevuse lõpetanud firmade juhte, kes on unustanud esitada maksuhaldurile igakuiselt nn tühja deklaratsiooni.
| Olev Laanjärv:Öelge palun, mida meie õiguskaitsestruktuuride juures kõige rohkem napib, kas inimesi, raha või mõistust?
Tõnu Anton:
Ma ei tea, kui vaikselt ma pean seda ütlema, et tõenäoliselt mõistust, ja see vastus läheb mulle kindlasti palju maksma. Aga mõistus tähendab ka teadmisi ja kogemusi ning õpetamise teel on võimalik mõlemat parandada.
Allikas: riigikogu stenogramm
|
“Pole raske oletada, kuidas see mõjutab pikas perspektiivis suhtumist õigusesse ja õigusemõistmisse, kuid ka Eesti ärikeskkonda ja investeerimiskliimat,” märkis Anton. Pealegi võib seda laadi rikkumiste eest kurjategijaks tunnistatud isikul olla põhjendamatult koormav selle teadmisega edasi elada, osutas ta.
“Samas toob nii avastamata massiline kuritegevus kui ka kriminaalvastutuse massiline kohaldamine kaasa selle, et mõiste “kurjategija” ei mõju enam hinnanguliselt, vaid pigem neutraalselt, umbes nagu “parkimistrahv”,“ lausus Anton.
Kulukas karistamine
Ta meenutas parlamendile, et kriminaalmenetlus ja -karistus on riigile väga kulukad. Mitme poliitiku peas on küpsenud plaan teha esimest korda lapsele napsupudeli ulatanud müüjast kriminaalkurjategija ja panna ta kuni aastaks vangi.
Valitsus andis hiljuti oma heakskiidu Isamaaliidu eel-nõule, mis kriminaliseeriks ala-ealisele alkoholi ostmise või müümise.
Läinud sügisel arvustasid juhtivad õigusteadlased ja vandeadvokaadid karistusseadustiku parandusi, mis kehtestasid narkokuritegude eest ülirängad karistused. 1. jaanuarist on kohtutel õigus mõista narkodiiler eluks ajaks vangi. Tippjuristid pidasid drastiliselt muutuvat karistuspoliitikat populistlikuks, mis ei tekita diilerites hirmu ega vähenda uimastite levikut.
Riigikohus nõuab uute kohtunike palkamist
Üha süveneva kohtute ülekoormatuse leevendamiseks peab riik leidma raha uute kohtunike ja kohtuametnike palkamiseks.
“Pean vajalikuks, et justiitsminister teeks valulise, kuid hädavajaliku otsuse: suurendaks kohtute arvu esimese astme kohtutes,” kinnitas riigikohtu esimehe kohusetäitja Tõnu Anton, paludes ka parlamendilt tuge. Esimese sammuna tuleks tema hinnangul suurendada Tallinna linnakohtus tsiviilasju läbi vaatavate kohtunike arvu viie võrra. Anton tunnistas, et tegu on tundliku teemaga, sest jutt käib riigi valitsemiskulude suurendamisest. Kahe aastaga on esimese astme kohtuasjade arv kasvanud neljandiku võrra, samas on kohtunike arv on jäänud endiseks. Kõige enam on töösse uppunud riigi suurimad kohtud – Tallinna ja Narva linnakohus ning Ida-Viru ja Tartu maakohus. Ida-Virus on Antoni sõnul lahendamata 80 kriminaalasja kohtuniku kohta, Eestis keskmiselt 48. “Drastiliselt suur lahendamata tsiviilasjade jääk kohtuniku kohta on Narva linnakohtus – 615 asja. Eesti keskmine on 164,” lausus Anton. Näiteks Narva linnakohus lahendab tsiviilasju 310 päeva jooksul. “Pikale veniv menetlus kahjustab kohtusse pöördujate õigust saada lahend mõistliku aja jooksul,” lausus Anton. EPL
|
Uudised
VE: Anton, Tõnu – riigikohtu liige
Esikohtunik näeb ohtu kurjategijate liigses “tootmises”
Kai Kalamees
21.06.2004
Riigikohtu esimehe kohuseid täitev Tõnu Anton (pildil) hoiatas riigikogu vähemtähtsate õigusrikkumiste kuriteoks tunnistamise eest, kuna ülekriminaliseerimine mõjub halvasti nii Eesti ärikliimale kui ka inimeste õiguskuulekusele.
Eelmisel nädalal parlamendis õigusemõistmise hetkeseisu analüüsinud Antoni sõnul on kohati üleliia karmid kriminaalkaristused juba praegu üheks kohtunike suure töökoormuse põhjuseks.
“Maksukuritegude koosseisud on sedavõrd avarad, et ühepäevase hilinemise eest maksudeklaratsiooni esitamisel võib määrata 2-10 aasta pikkuse vangistuse,” märkis riigikohtu halduskohtu esimees.
Ärikeskkond kannatab
Sama karistusega saab tema väitel nuhelda ka majandustegevuse lõpetanud firmade juhte, kes on unustanud esitada maksuhaldurile igakuiselt nn tühja deklaratsiooni.
Tõnu Anton:
Ma ei tea, kui vaikselt ma pean seda ütlema, et tõenäoliselt mõistust, ja see vastus läheb mulle kindlasti palju maksma. Aga mõistus tähendab ka teadmisi ja kogemusi ning õpetamise teel on võimalik mõlemat parandada.
Allikas: riigikogu stenogramm
“Pole raske oletada, kuidas see mõjutab pikas perspektiivis suhtumist õigusesse ja õigusemõistmisse, kuid ka Eesti ärikeskkonda ja investeerimiskliimat,” märkis Anton. Pealegi võib seda laadi rikkumiste eest kurjategijaks tunnistatud isikul olla põhjendamatult koormav selle teadmisega edasi elada, osutas ta.
“Samas toob nii avastamata massiline kuritegevus kui ka kriminaalvastutuse massiline kohaldamine kaasa selle, et mõiste “kurjategija” ei mõju enam hinnanguliselt, vaid pigem neutraalselt, umbes nagu “parkimistrahv”,“ lausus Anton.
Kulukas karistamine
Ta meenutas parlamendile, et kriminaalmenetlus ja -karistus on riigile väga kulukad. Mitme poliitiku peas on küpsenud plaan teha esimest korda lapsele napsupudeli ulatanud müüjast kriminaalkurjategija ja panna ta kuni aastaks vangi.
Valitsus andis hiljuti oma heakskiidu Isamaaliidu eel-nõule, mis kriminaliseeriks ala-ealisele alkoholi ostmise või müümise.
Läinud sügisel arvustasid juhtivad õigusteadlased ja vandeadvokaadid karistusseadustiku parandusi, mis kehtestasid narkokuritegude eest ülirängad karistused. 1. jaanuarist on kohtutel õigus mõista narkodiiler eluks ajaks vangi. Tippjuristid pidasid drastiliselt muutuvat karistuspoliitikat populistlikuks, mis ei tekita diilerites hirmu ega vähenda uimastite levikut.
Riigikohus nõuab uute kohtunike palkamist
Üha süveneva kohtute ülekoormatuse leevendamiseks peab riik leidma raha uute kohtunike ja kohtuametnike palkamiseks.
“Pean vajalikuks, et justiitsminister teeks valulise, kuid hädavajaliku otsuse: suurendaks kohtute arvu esimese astme kohtutes,” kinnitas riigikohtu esimehe kohusetäitja Tõnu Anton, paludes ka parlamendilt tuge. Esimese sammuna tuleks tema hinnangul suurendada Tallinna linnakohtus tsiviilasju läbi vaatavate kohtunike arvu viie võrra. Anton tunnistas, et tegu on tundliku teemaga, sest jutt käib riigi valitsemiskulude suurendamisest. Kahe aastaga on esimese astme kohtuasjade arv kasvanud neljandiku võrra, samas on kohtunike arv on jäänud endiseks. Kõige enam on töösse uppunud riigi suurimad kohtud – Tallinna ja Narva linnakohus ning Ida-Viru ja Tartu maakohus. Ida-Virus on Antoni sõnul lahendamata 80 kriminaalasja kohtuniku kohta, Eestis keskmiselt 48. “Drastiliselt suur lahendamata tsiviilasjade jääk kohtuniku kohta on Narva linnakohtus – 615 asja. Eesti keskmine on 164,” lausus Anton. Näiteks Narva linnakohus lahendab tsiviilasju 310 päeva jooksul. “Pikale veniv menetlus kahjustab kohtusse pöördujate õigust saada lahend mõistliku aja jooksul,” lausus Anton. EPL