Bullterjer kiskus väikese lapse luudeni lõhki
Eve Heinla (SL)
01.03.2007
OMANIKU SÜÜ? Koerakasvatajate sõnul on bullterjer perelembene ja lastesõbralik loom, kuid palju sõltub tema omanikust ja kasvatusest. Ka võib agressiiivsus olla loomal geenides.
SIPA/ScanpixÜleeile õhtul toodi traumapunkti väike poiss, keda ründas oma pere bullterjer – koerakasvatajate sõnul väga lastesõbralik ja peret hoidev loom. Poiss lamab nüüd lastehaiglas. “Ta saab terveks, kuid psühhotraumast paranemine on muidugi raske,” nendib haigla juht Mall-Anne Riikjärv.
Tallinna lastehaigla juhatuse esimees doktor Mall-Anne Riikjärv selgitab, et lapsel on huule- ja käsivarrevigastus ning käeluumurd. “Tema seisund on stabiilne. Poiss paraneb kindlasti. Psühhotrauma on muidugi teine küsimus, kuid füüsilised vigastused paranevad,” ütleb ta.
Väidetavalt on sama koer ka varem poisil riideid rebinud ja teda rünnanud.
Kas haigla peab säärasel juhul ka politseid teavitama?
“Teatud juhtumite puhul küll, aga see lugu ilmselt ei ole selline, mis nende hulka kuulub. Seda, kas see rünnak toimus esimest korda või mitte, ei oska mina kommenteerida,” ütleb Riikjärv.
Lapsi, kellele koer kallale karanud, pöördub tema sõnul traumapunkti suhteliselt sageli. “Täpset arvu oska öelda, sest sellist statistikat me ei pea. Samas seda, et koerarünnakud pole harukordsed, on traumapunktide arstid küll kinnitanud.”
Riikjärv paneb vanematele südamele, et, koera võttes järgitaks kindlaid reegeleid. “On ju palju, mida koeraomanik peab teadama looma kasvatamisest, temaga suhtlemisest. Palju sõltub koeraomanikust. Ja et koer poleks rünnakualdis, peab ikkagi ka inimene õppima loomaga koos elama,” rõhutab arst.
Juhtum on äratanud elava arutelu koerakasvatajate foorumis koertekoda.ee
Lapsele läks kallale oma pere koer
“Toodi meile siia palatisse just koera (bullterjeri) poolt katki puretud väike poiss,” kommenteerib üks lastehaiglas bullterjeri ohvriga samas palatis viibinud foorumlane, “Ma võtsin kohe jutu üles, et kuidas selline asi juhtus – et mul on üsna palju kokkupuuteid olnud agressiivsete koertega, endal ka koerad jne, jne. Ja püha viha olen täis nüüd. Tuli välja, et vaese lapse oli katki kiskunud oma koer. Imestasin siis, et kuidas oma koer järsku niimoodi tegi. Selgus, et ei olnudki tegemist olukorraga, et “järsku”. Koer olla juba korduvalt lapsi rünnanud, aga no “tavaliselt kisub ikka ainult riided lõhki ja hullemat ei juhtu”. See suhtumine ajas mul hinge täis. Inimesed teadsid, et neil on ohtlik loom kodus, ja siiski hoidsid teda koos lastega. Poiss nutab siin – on suurtes valudes. Kuni luudeni lõhki kistud.”
Väidetavalt kuulub koer poisi vanaemale.
“Ise ütlesid, et koerale ei meeldi, kui lapsed mängivad toas. Ilmselt olid need nüüd just sellised inimesed, kes koera kasvatamisest, koerapsühholoogiast, mitte kui midagi ei tea. Aga kuna teatud inimklassil on bullterjer tähtis imagoosa, siis peab neil ka bullterjer olema,” kurjustatakse foorumis.
Kogemustega koerakasvataja, 1993. aastast ka bullterjereid pidanud-õpetanud Katrin Auser ütleb, et tema kolm last on rahulikult koos bullterjeriga kasvanud.
Bullterjerid on kasvatatud koertega võitlema
“Seda tõugu on algselt kasutatud võitluseks koerte vastu. Mitte kunagi inimeste vastu,” rõhutab Auser.
“Nad on väga inimlembesed. Kui inimene tuleb lähemale, siis seisab aia najale püsti, liputab saba. Kõik inimesed on talle sõbrad. Muidugi ei saa nad teiste koertega läbi – järelikult ei saa ka seda öelda, et nad on nüüd nii üdini head. Kuid minu lapsi ei ole küll bullterjer mitte kunagi rünnanud,” ütleb staažikas bullterjeripidaja, “Palju on kasvatuses kinni. Vahel on nii, et koer annab märku, et lõpeta, mulle ei meeldi. Näiteks minu väike tütar hammustas ise kord bullterejerit kõrvast. Lõi hambad kõrva sisse ja siis koer urises. Aga see tähendab ju koerakeeles, et lõpeta ära, mulle ei meeldi! Kuid kindlasti seda tõugu loom ei pure last, sest laps on ju inimese kutsikas.
Samas last ja koera omapäi jätta ei tohi, eriti väikest last. Ja vanemad peavad lapsele seletama, mida võib koeraga teha, ja hoolega jälgima,” paneb Auser südamele.
Tema sõnul on bullterjer perelembene loom ja ta kasvab paljudes lastega peredes.
“Raske öelda, mis selles peres konkreetselt juhtus, ja loom ründas… Omanik peab koera käitumist jälgima ja asjad eos paika panema. Esimeseks koeraks perre mina siiski bullterjerit ei soovita,” märgib Auser.
Uudised
VE: bullterjer
01.03.2007
OMANIKU SÜÜ? Koerakasvatajate sõnul on bullterjer perelembene ja lastesõbralik loom, kuid palju sõltub tema omanikust ja kasvatusest. Ka võib agressiiivsus olla loomal geenides.
SIPA/Scanpix
Üleeile õhtul toodi traumapunkti väike poiss, keda ründas oma pere bullterjer – koerakasvatajate sõnul väga lastesõbralik ja peret hoidev loom. Poiss lamab nüüd lastehaiglas. “Ta saab terveks, kuid psühhotraumast paranemine on muidugi raske,” nendib haigla juht Mall-Anne Riikjärv.
Tallinna lastehaigla juhatuse esimees doktor Mall-Anne Riikjärv selgitab, et lapsel on huule- ja käsivarrevigastus ning käeluumurd. “Tema seisund on stabiilne. Poiss paraneb kindlasti. Psühhotrauma on muidugi teine küsimus, kuid füüsilised vigastused paranevad,” ütleb ta.
Väidetavalt on sama koer ka varem poisil riideid rebinud ja teda rünnanud.
Kas haigla peab säärasel juhul ka politseid teavitama?
“Teatud juhtumite puhul küll, aga see lugu ilmselt ei ole selline, mis nende hulka kuulub. Seda, kas see rünnak toimus esimest korda või mitte, ei oska mina kommenteerida,” ütleb Riikjärv.
Lapsi, kellele koer kallale karanud, pöördub tema sõnul traumapunkti suhteliselt sageli. “Täpset arvu oska öelda, sest sellist statistikat me ei pea. Samas seda, et koerarünnakud pole harukordsed, on traumapunktide arstid küll kinnitanud.”
Riikjärv paneb vanematele südamele, et, koera võttes järgitaks kindlaid reegeleid. “On ju palju, mida koeraomanik peab teadama looma kasvatamisest, temaga suhtlemisest. Palju sõltub koeraomanikust. Ja et koer poleks rünnakualdis, peab ikkagi ka inimene õppima loomaga koos elama,” rõhutab arst.
Juhtum on äratanud elava arutelu koerakasvatajate foorumis koertekoda.ee
Lapsele läks kallale oma pere koer
“Toodi meile siia palatisse just koera (bullterjeri) poolt katki puretud väike poiss,” kommenteerib üks lastehaiglas bullterjeri ohvriga samas palatis viibinud foorumlane, “Ma võtsin kohe jutu üles, et kuidas selline asi juhtus – et mul on üsna palju kokkupuuteid olnud agressiivsete koertega, endal ka koerad jne, jne. Ja püha viha olen täis nüüd. Tuli välja, et vaese lapse oli katki kiskunud oma koer. Imestasin siis, et kuidas oma koer järsku niimoodi tegi. Selgus, et ei olnudki tegemist olukorraga, et “järsku”. Koer olla juba korduvalt lapsi rünnanud, aga no “tavaliselt kisub ikka ainult riided lõhki ja hullemat ei juhtu”. See suhtumine ajas mul hinge täis. Inimesed teadsid, et neil on ohtlik loom kodus, ja siiski hoidsid teda koos lastega. Poiss nutab siin – on suurtes valudes. Kuni luudeni lõhki kistud.”
Väidetavalt kuulub koer poisi vanaemale.
“Ise ütlesid, et koerale ei meeldi, kui lapsed mängivad toas. Ilmselt olid need nüüd just sellised inimesed, kes koera kasvatamisest, koerapsühholoogiast, mitte kui midagi ei tea. Aga kuna teatud inimklassil on bullterjer tähtis imagoosa, siis peab neil ka bullterjer olema,” kurjustatakse foorumis.
Kogemustega koerakasvataja, 1993. aastast ka bullterjereid pidanud-õpetanud Katrin Auser ütleb, et tema kolm last on rahulikult koos bullterjeriga kasvanud.
Bullterjerid on kasvatatud koertega võitlema
“Seda tõugu on algselt kasutatud võitluseks koerte vastu. Mitte kunagi inimeste vastu,” rõhutab Auser.
“Nad on väga inimlembesed. Kui inimene tuleb lähemale, siis seisab aia najale püsti, liputab saba. Kõik inimesed on talle sõbrad. Muidugi ei saa nad teiste koertega läbi – järelikult ei saa ka seda öelda, et nad on nüüd nii üdini head. Kuid minu lapsi ei ole küll bullterjer mitte kunagi rünnanud,” ütleb staažikas bullterjeripidaja, “Palju on kasvatuses kinni. Vahel on nii, et koer annab märku, et lõpeta, mulle ei meeldi. Näiteks minu väike tütar hammustas ise kord bullterejerit kõrvast. Lõi hambad kõrva sisse ja siis koer urises. Aga see tähendab ju koerakeeles, et lõpeta ära, mulle ei meeldi! Kuid kindlasti seda tõugu loom ei pure last, sest laps on ju inimese kutsikas.
Samas last ja koera omapäi jätta ei tohi, eriti väikest last. Ja vanemad peavad lapsele seletama, mida võib koeraga teha, ja hoolega jälgima,” paneb Auser südamele.
Tema sõnul on bullterjer perelembene loom ja ta kasvab paljudes lastega peredes.
“Raske öelda, mis selles peres konkreetselt juhtus, ja loom ründas… Omanik peab koera käitumist jälgima ja asjad eos paika panema. Esimeseks koeraks perre mina siiski bullterjerit ei soovita,” märgib Auser.