|
xxx
Omaksed nõuavad Estonia huku uut uurimist 29.09.2004Dagne Hanschmidt
 Saima Prommik, kelle Estonial töötanud tütar jäi kümme aastat tagasi Läänemere lainetesse, ei usu, et on kuulnud tõde selle kohta, mis 1994. aasta 28. septembril juhtus.
«Tahame, et Eesti valitsus võtaks selle küsimuse päevakorda,» sõnas Prommik, keda senine uurimine ei rahulda.
Kõik Estonial hukkunute lähedased, keda Postimees eile Rannavärava mäel laevahukule pühendatud skulptuuri juures toimunud mälestustseremoonia ajal küsitles, soovisid, et valitsus algataks õnnetuse kohta uue uurimise.
Küsitletud ei usu enda sõnul ametlikku versiooni, mille kohaselt kaotas 852 inimest elu kokkusattumuste – vöörivisiiri lukustuse purunemise, halbade ilmastikuolude, valitud kursi ja kiiruse – koosmõjul.
Omaste seas tekitab segadust näiteks asjaolu, et pärast laeva hukku nii kiiresti loobuti laeva ülestõstmisest. «Miks sellega nii kiire oli,» kahtlustas abikaasa kaotanud Väino Lenska, kes enda sõnul ei mõista, miks ei tohi uurimiseks laevale ligi pääseda ja miks ei lastud katastroofi lõpuni uurida.
Ametliku versiooni tõele vastavuses kahtleb ka Estonial raamatupidajana töötanud, viimase reisi kaasa teinud ja sealt eluga pääsenud Siiri Same. Ta meenutas, et tolle öö torm ei olnud midagi erilist.
«Palju hullemaid torme oli Estonia üle elanud, see polnud sugugi kõige halvem ilm,» rääkis Same. «Küsimus, miks katastroof juhtus, kummitab nii kaua, kuni saab mingi tõsiseltvõetava vastuse.»
Valitsuse pressiesindaja Kristi Liiva sõnul on valitsus seisukohal, et uurimise taasavamine ei ole põhjendatud. Liiva kinnitas, et kõigi eestlaste hinge jäänud sügava haava lahtirebimine toob pigem rohkem piina kui pakub lahendusi.
Samuti ei pidanud uut uurimist vajalikuks Estonia huku valitsuskomisjoni kunagine liige Priit Männik. «On ebatõenäoline, et muutuda võiks uurimiskomisjoni lõppraport – kuidas sündmused toimusid ja mis nende põhjus oli,» leidis ta eilses Postimehes. «Nii hull kui see ka ei tundu, oli Estonia projekteeritud uppuma.»
Estonia huku uurimine
• Estonia huku järel moodustasid Eesti, Rootsi ja Soome õnnetuse uurimiseks ühiskomisjoni, mille juhiks sai Eesti teede- ja sideminister Andi Meister.
• 1996 lahkus Meister komisjonist, seda asus juhtima Uno Laur.
• 1997 avaldas uurimiskomisjon lõpparuande, mille kohaselt said laevale saatuslikuks vöörivisiiri lukustusseadmed, mis purunesid tugevas tormis ja rebisid lahti autotekki varjava aparelli.
Allikas: Eesti Ekspress
|
Uudised
VE: “Estonia” hukust 10 aastat
10 aastat Estonia hukust
Ka kümme aastat pärast Estonia hukku kahtlevad paljud, kas 852 inimelu võtnud suurõnnetuse põhjuseks oli tõesti halb laev ja väsinud metall.
28.09.2004
Ametlike aruannete järeldused põrkuvad uskumatuse seina vastu sama järjekindlalt nagu tormilained murdsid lahti Estonia visiiri hinged. Raske on lihtsaid asju uskuda, ütleb uurimiskomisjoni liige Priit Männik. Pääsenud kannavad endas ja oma unenägudes – paljud vaikides – laevahukuöö kogu õudu ning lähedased merre kaotanud inimesed otsivad kohta, kus täna küünal süüdata.
x x x
Foto: Marko Mumm
Esimesed vaiksed pisarad eilsel Estonia huku kümnenda aastapäeva mälestustseremoonial langesid kohe, kui politsei puhkpilliorkester muusikat alustas.
Sajad eri vanuses ja eri rahvusest inimesed olid tulnud Rannavärava mäel asuva Estonia katastroofi mälestusmärgi juurde. ”Nii palju rahvast pole eelmistel aastatel olnud,” kostis rahva hulgas tasast arutelu.
Sõnu tseremoonial tuulde ei loobitud. President Arnold Rüütel avaldas napisõnaliselt kaastunnet kõigile katastroofi läbi kannatanutele. Peaminister Juhan Parts ja riigikogu esinaine Ene Ergma asetasid oma pärja mälestusmärgi juurde vaikides.
Sõnatult pandud pärjad
Sama sõnatult järgnesid pärjad kaitseväelt, mereakadeemialt, meremeeste ametiühingult ja Tallinna Sadamalt. Praost Gustav Piir palus kannatanutelt valu ja ahastuse äravõtmist ning alandlikkust leppida Jumala otsustega. ”Ja mina nii hirmsasti arvasin, et nad ikka jõuavad kuhugi kaldale,” poetas memmeke samaealise sõbranna käsivarrele toetudes.
Vanem daam Aino Kaldmaa seisis monumendi juures langetatud päi ja pisaraid pühkides pikki minuteid. Hiljem tunnistas ta Eesti Päevalehele, et tuli mälestama hukkunud lemmiklauljat Urmas Alenderit. ”Tuttavaid läks selle laevaga põhja mitu. Ma ei suuda uskuda, et Estonia niisama hukkus. Seda ei saanud olla,” rääkis vanaproua emotsionaalselt. ”Olen ise sõjaajal laevaga üle Läänemere sõitnud.” Proua meenutas, et kümme aastat tagasi varahommikustest raadiouudistest Estonia hukust kuulnult valdas teda sama reaktsioon mis teisigi kaasmaalasi – see ei ole võimalik. ”Helistasin tuttavatele ja me kõik nutsime telefoni otsas,” meenutas ta. Lähedased kogunesid pärast mälestustseremooniat Metropoli kohvikusse. Mälestustseremooniad toimusid eile ka Pärnus, Võrus, Saaremaal ja Hiiumaal.
xxx
Omaksed nõuavad Estonia huku uut uurimist 29.09.2004Dagne Hanschmidt
«Tahame, et Eesti valitsus võtaks selle küsimuse päevakorda,» sõnas Prommik, keda senine uurimine ei rahulda.
Kõik Estonial hukkunute lähedased, keda Postimees eile Rannavärava mäel laevahukule pühendatud skulptuuri juures toimunud mälestustseremoonia ajal küsitles, soovisid, et valitsus algataks õnnetuse kohta uue uurimise.
Küsitletud ei usu enda sõnul ametlikku versiooni, mille kohaselt kaotas 852 inimest elu kokkusattumuste – vöörivisiiri lukustuse purunemise, halbade ilmastikuolude, valitud kursi ja kiiruse – koosmõjul.
Omaste seas tekitab segadust näiteks asjaolu, et pärast laeva hukku nii kiiresti loobuti laeva ülestõstmisest. «Miks sellega nii kiire oli,» kahtlustas abikaasa kaotanud Väino Lenska, kes enda sõnul ei mõista, miks ei tohi uurimiseks laevale ligi pääseda ja miks ei lastud katastroofi lõpuni uurida.
Ametliku versiooni tõele vastavuses kahtleb ka Estonial raamatupidajana töötanud, viimase reisi kaasa teinud ja sealt eluga pääsenud Siiri Same. Ta meenutas, et tolle öö torm ei olnud midagi erilist.
«Palju hullemaid torme oli Estonia üle elanud, see polnud sugugi kõige halvem ilm,» rääkis Same. «Küsimus, miks katastroof juhtus, kummitab nii kaua, kuni saab mingi tõsiseltvõetava vastuse.»
Valitsuse pressiesindaja Kristi Liiva sõnul on valitsus seisukohal, et uurimise taasavamine ei ole põhjendatud. Liiva kinnitas, et kõigi eestlaste hinge jäänud sügava haava lahtirebimine toob pigem rohkem piina kui pakub lahendusi.
Samuti ei pidanud uut uurimist vajalikuks Estonia huku valitsuskomisjoni kunagine liige Priit Männik. «On ebatõenäoline, et muutuda võiks uurimiskomisjoni lõppraport – kuidas sündmused toimusid ja mis nende põhjus oli,» leidis ta eilses Postimehes. «Nii hull kui see ka ei tundu, oli Estonia projekteeritud uppuma.»