VE: Estonian Cell – Kunda haavapuitmassitehas

 

Estonian Cell ägab murekoorma all
09.01.2008 00:01Andres Pulver, toimetaja 

Estonian Celli omanikud on tõsiselt mures siinse majanduskliima halvenemise pärast, kaaludes erinevaid stsenaariume tehase tegevuse jätkamiseks.

EstonianCell.jpg:

Valitsuse viimase aja otsused on seadnud 2006. aastal Kundasse rajatud ja 2,4 miljardit krooni maksma läinud Estonian Celli haavapuitmassitehase keerulisse olukorda. Spekuleeritakse suisa selle tehase ärakolimisega Eestist. Foto: Tairo Lutter

Kunda haavapuitmassitehase omanikud on tõsiselt mures Eesti majanduskliima halvenemise üle. ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik ütles, et firma saatis detsembri keskel valitsusele kirja ja ootab sellele vastust.

“Ootame reageeringut – kas Eesti vajab tööstust või mitte,” selgitas Ratnik. “Tööstus on majanduse alustala, mitte kinnisvaraäri või kaubandus, aga valitsuse otsused töötavad tööstusele vastu,” lisas ta.

Rasked otsused

Poliitikud on teinud Riia Ratniku hinnangul viimasel ajal otsuseid, mis panevad tööstusettevõtted raskesse olukorda. Estonian Celli mõjutavad kõige rohkem elektri hinnaga seonduvad otsused.

“Elektriaktsiis, muutus võrguülekande tasude arvutamise metoodikas, mis tõstaks võrguühenduse hinda meie jaoks 18 protsenti, mullu mais kehtestatud taastuvenergia tasu, mis peagi tõuseb,” loetles Riia Ratnik.

Estonian Cell tarbib üle kahe protsendi Eestis tarbitavast energiast ja elektrihinna tõus seab firma raskesse olukorda. Energia osa Estonian Celli tootmiskuludes on üle 20 protsendi.

“Valitsus oleks pidanud leidma kolmele või viiele suurimale elektritarbijale pehme aktsiisidele ülemineku,” arvas riigikogu liige Toomas Varek, kelle sõnul on nüüd, pärast aktsiisimaksu kehtimahakkamist, juba keeruline seadust muuta.

Teine oluline probleem, mis lahendamist vajab, on süsihappegaasi saastekvootide kogus, mis tehasele on eraldatud. Aastateks 2008-2012 on jaotuskava aluseks võetud 2006. aasta tarbimine.

“Meie 2006. aasta aprillis alles käivitasime tehase ja töötasime pea kogu aasta osalise võimsusega,” rääkis Ratnik ja lisas, et Estonian Celli ei tohiks panna samasse ritta ettevõtetega, mis 2006. aastal toodangut täies mahus andsid.

Riia Ratnik tõi välja, et saastekvootide algne idee oli saaste vähendamine. “Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus need, kes 2006. aastal saastasid, võivad seda jätkata, aga meie peaksime hakkama saastamist oluliselt vähendama,” lausus ta.

Saastekvootide küsimuses on mõne kuu taguse ajaga võrreldes siiski väike valguslaik tunneli lõppu ilmunud. “Meile anti õigus valitsuse reservfondist lisakvooti taotleda,” selgitas Riia Ratnik.

Kunda linnapea Allar Aron ütles, et sellisel suurinvesteeringul, nagu on Estonian Cell, ei saa lasta kuhugi kolida. “Igal alustaval ettevõttel on esimestel aastatel keeruline ja kui probleeme juurde tekitatakse, muutub olukord loomulikult raskemaks,” arvas linnapea.

Aron lausus, et ta tahab olla optimist ja loota, et jutud Estonian Celli ärakolimisest jäävadki üksnes juttudeks. “Aga minu teada on seda asja siiski tõsisemalt arutatud kui vaid kohvilauas,” rääkis Kunda linnapea.

Riia Ratnik kummutas väited selle kohta, et tehase Eestist mujale kolimine oleks praegu tõsiselt võetav alternatiiv. “Tegemist on puhta spekulatsiooniga,” tähendas ta.

Allar Aroni arvates oleks piinlik, kui selguks, et Pihkva või Novgorodi oblastis on parem investeerimiskliima kui Eestis.

Just Pihkva oblastisse plaanib uut haavapuitmassitehast rajada üks Estonian Celli omanikest. Riia Ratnik kinnitas, et see tegevus siiski Estonian Celli kuidagi ei puuduta ja uue tehase omanikering ei kattu Estonian Celli omaga.

Just Estonian Celli omanikeringis näevad aga väga suurt probleemi nii Toomas Varek kui ka Allar Aron. “Kui Estonian Cell kotid kokku pakib, mõjutab see Kunda linna ja kogu Eestit, kuid kõige rängem oleks hoop Eesti mainele,” arvas Aron.

Toomas Varek ütles, et praegune olukord teeb karuteene Eesti riigi autoriteedile, sest Estonian Celli üks osanik on Euroopa arengupank EBRD.Lisaks on Estonian Cell, mis müüb oma toodangu sajaprotsendiliselt välismaale, oluline Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja. “See on esmane asi, mida tuleb tähtsustada,” märkis Varek.

Lahendust otsitakse

Kunda linnapea Allar Aron ei näe võimalust, et Eesti peaks hakkama tulevikus tsementi, elektrit ja tselluloosi sisse ostma. “Mida me vastu pakume?” küsis ta lakooniliselt.

Toomas Varek soovitas Estonian Celli juhtkonnal kutsuda riigikogu majanduskomisjoni tehasesse väljasõiduistungile ja lubas ka ise olukorra lahenemisele kaasa aidata.

“Ma ei taha, et see teemaring muutuks poliitilise võitluse osaks ja kindlasti ei kavatse ma opositsionäärina hakata valitsusele kaikaid kodarasse loopima,” sõnas Varek. “Probleem vajab lihtsalt lahendamist, seetõttu on mõistlik majanduskomisjon kohale kutsuda, sest seal on esindatud nii koalitsioon kui ka opositsioon.”

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants ei soovinud praegu kujunenud olukorda pikemalt kommenteerida. “Paari nädalaga midagi ei muutu, veebruari algul tuleb majandusminister Lääne-Virumaale ja käib ka Kundas,” rääkis ta. “Läheme kohale ja vaatame, kui palju on selles loos emotsioone, kui palju riigipoolset möödapanemist ja mida saab ette võtta,” lausus keskkonnakomisjoni esimees.

Virumaa Teataja andmetel on majandusminister Juhan Parts peaaegu ainus valitsuse liige, kes praeguses olukorras on asunud Estonian Celli poolele.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.