|
Etioopias Kesk-Awashi piirkonnas väljakaevamisi teinud teadlaste meeskond avastas Berkeley ülikooli professori Tim White juhtimisel tõendeid inimkonna arengu ühe keerulisema perioodi kohta.
Teadlaste arvates kuuluvad leitud säilmed liigile Australopitecus anamensis, mille esindajad elasid umbes 4,2 miljonit aastat tagasi.
Leitud fossiilide hulgas oli vähemalt kaheksa isendi reie-, käe- ja jalaluu jäänuseid ning silmahambaid, mis on seni leitutest suurimad.
Teised leiud Etioopia samast piirkonnast lubavad oletada, et 4,1 miljoni aasta vanuse anamensise fossiilid on varajaste ja hilisemate inimlaste ühenduslüli.
«Fakt, et Australopitecus anamensis on surutud varajaste ja hiliste hominiidide vahele, on Etioopiast avastatud liikide järgnevuses tähelepanuväärne,» ütles White.
Leid aitab täita veel vanema, 4,4 miljoni aasta eest elanud Ardipithecus ramiduse ja 3,4 miljoni aasta eest elanud Australopitecus afarensise vahelist tühikut.
Teadlaste kinnitusel pole Australopitecus anamensis nende kahe liigi vahepealne liik ainult ajaliselt, vaid ka anatoomia poolest.
Australopithecus anamensise hambaemail oli Ardipithecuse omast palju tugevam, viidates sellele, et hilisem liik oli kõigesööja ning võimeline sööma ka kõvakoorelisi taimi.
Teadlaste kinnitusel vähenes nüüd küll tühimik Ardipithecuse ja Australopithecuse vahel, kuid ei täida seda täielikult.
«Leid ei täida liikidevahelist auku täielikult, vaid täitis ühe suurema ja tekitades kaks uut. Nüüd püüame leida tõendeid 4,4 ja 4,1 miljoni vahele jääva aja kohta,» ütles teadlane.
Ta lisas, et 300 000 aastat on inimkonna seisukohalt pikk aeg, kuid geoloogia seisukohast mitte.
Ühe seletuse kohaselt arenes Ardipithecus edasi Australopithecus`eks. Teine seletus pakub välja, et Australopithecus oli Ardipithecuse kõrvalharu.
Selle seletuse järgi oli pealiinil veel mitu kõrvalliini, mis pärast pealiini väljasuremist edasi arenesid.
Kuid siiani pole Etioopiast avastatud tõendeid nende kolme liigi üksteiseks edasiarenemise kohta.
Australopitecus`ed kuuluvad inimeste eellaste ehk hominiidide perekonda ning arvatakse, et liik Homo arenes edasi just sellest liigist.
Teadlaste arvates mängis Australopitecus varajaste inimeste arengus tähtsat rolli ning aitab mõista, kust me tulnud oleme.
Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk
|
Uudised
VE: inimese eellaste ühenduslüli
Foto: AP
Etioopias Kesk-Awashi piirkonnas väljakaevamisi teinud teadlaste meeskond avastas Berkeley ülikooli professori Tim White juhtimisel tõendeid inimkonna arengu ühe keerulisema perioodi kohta.
Teadlaste arvates kuuluvad leitud säilmed liigile Australopitecus anamensis, mille esindajad elasid umbes 4,2 miljonit aastat tagasi.
Leitud fossiilide hulgas oli vähemalt kaheksa isendi reie-, käe- ja jalaluu jäänuseid ning silmahambaid, mis on seni leitutest suurimad.
Teised leiud Etioopia samast piirkonnast lubavad oletada, et 4,1 miljoni aasta vanuse anamensise fossiilid on varajaste ja hilisemate inimlaste ühenduslüli.
«Fakt, et Australopitecus anamensis on surutud varajaste ja hiliste hominiidide vahele, on Etioopiast avastatud liikide järgnevuses tähelepanuväärne,» ütles White.
Leid aitab täita veel vanema, 4,4 miljoni aasta eest elanud Ardipithecus ramiduse ja 3,4 miljoni aasta eest elanud Australopitecus afarensise vahelist tühikut.
Teadlaste kinnitusel pole Australopitecus anamensis nende kahe liigi vahepealne liik ainult ajaliselt, vaid ka anatoomia poolest.
Australopithecus anamensise hambaemail oli Ardipithecuse omast palju tugevam, viidates sellele, et hilisem liik oli kõigesööja ning võimeline sööma ka kõvakoorelisi taimi.
Teadlaste kinnitusel vähenes nüüd küll tühimik Ardipithecuse ja Australopithecuse vahel, kuid ei täida seda täielikult.
«Leid ei täida liikidevahelist auku täielikult, vaid täitis ühe suurema ja tekitades kaks uut. Nüüd püüame leida tõendeid 4,4 ja 4,1 miljoni vahele jääva aja kohta,» ütles teadlane.
Ta lisas, et 300 000 aastat on inimkonna seisukohalt pikk aeg, kuid geoloogia seisukohast mitte.
Ühe seletuse kohaselt arenes Ardipithecus edasi Australopithecus`eks. Teine seletus pakub välja, et Australopithecus oli Ardipithecuse kõrvalharu.
Selle seletuse järgi oli pealiinil veel mitu kõrvalliini, mis pärast pealiini väljasuremist edasi arenesid.
Kuid siiani pole Etioopiast avastatud tõendeid nende kolme liigi üksteiseks edasiarenemise kohta.
Australopitecus`ed kuuluvad inimeste eellaste ehk hominiidide perekonda ning arvatakse, et liik Homo arenes edasi just sellest liigist.
Teadlaste arvates mängis Australopitecus varajaste inimeste arengus tähtsat rolli ning aitab mõista, kust me tulnud oleme.
Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk