VE. Järvi, Neeme – üks maailma tipp-dirigentidest

Neeme Järvi: “Niisugust asja pole tänapäeval kuskil.”

Anneli Ammas, reporter
05.07.2004

Uudise pilt

Nädal tagasi kutsus Eri Klas Neeme Järvi enda asemel laupäevase kontserdi finaali juhatama. Järvi andis intervjuu kohe pärast kontserti.

Miks see oli hea kontsert?

Kõik juhatasid ja laulsid hästi.

Aidake muusikat vähem tundvatel inimestel seda headust sõnastada!

Muusika tegemine on omalaadi kunst, mida ei saa sõnades väljendada, vaid peab tegudes väljendama. Eks ta on kombinatsioon muusikaarmastuse, professionaalse dirigeerimise, laulmise ja hea muusika kokkusattumus, kus kõik laabub nii, et mõjub nii publikule kui ka mängijatele. Et oleks tõesti üks sündmus, mitte lihtsalt läbi laulmine.

Kas teile mõjus kõik just nii?

Mul oli külm natuke, mõtlesin, et peab natuke raputama, et sooja saada (naerab).

Kas teil oli täna palju sõpru kuulamas?

Kõik on mu sõbrad. Näiteks Jaapanist tulid siia ühed, kellele Jaapanis möödunud nädalal ütlesin, et Tallinnas on kontsert – ja nad tulid siia. Kõigil neil, kes tulid Pärnusse mu suvekursustele, David Oistrahhi festivalile, palusin ka siia tulla, et nad teaksid, mis see laulupidu on. Niisugust asja pole tänapäeval kuskil.

Ehk ütlete teiste dirigentide kohta, kuidas neil välja tuli?

Väga hea kvaliteet. Kõik mängivad, dirigeerivad ja laulavad hästi. Suurepärane dirigentide valik. Meil on Eestis palju häid professionaalseid dirigente.

Kuidas te oma poistega rahule jäite?

Oma poisid (Kristjan ja Paavo Järvi – A.A) olid toredad ja mul oli ka väike oma poiss (Luukas Järvi, Kristjani poeg – A.A), kes kogu aeg juhatas. Tuleviku peale peab ka mõtlema.

Mis te oma poistele hindeks panete?

Raske öelda, numbri järgi ei saa öelda. Aga tubli töö, Elgar (Kristjan Järvi juhatatud – A.A) oli väga ekspressiivne ja “Finlandia” (Paavo Järvi juhatatud – A.A) samuti. On tunda, et inimesed töötavad professionaalsete orkestritega, see ei ole mitte ainult selleks puhuks, nad tunnevad end väga kodus selles töös, mida nad iga päev teevad ja realiseerivad end siin lihtsalt.

Kes teist teistest dirigentidest üllatas?

Lauri Sirp ja tema juhatatud “Rukkirääk” väga meeldis. Üldiselt on palju noori, aga tema on kuidagi väga arenenud. Kunagi käis mu kursustel ja peaks veel natuke juurde õppima. Tal on väga hea tehnika. Ma vaatan alati, kuidas dirigentidel tehnika on. Kui tehnika lonkab, siis ei tule muusika nii välja, nagu peaks. Siin on väga raske midagi väga koos mängida, sest on suured distantsid, aga üldiselt on hea. Ega siin päris koha pealt liigutada orkestrit ei saa, kui tahakski. Läheb koost ära, peab kogu aeg koos hoidma seda asja. See on kogemus, mida annab parandada, aga selleks on vaja väiksemat kui viieaastast vaheaega.

Kas teie jaoks on selline hulk muusikuid korraga juhatada ebatavaline?

Niisugust asja pole kusagil maailmas. See on suursündmus, mida muusikamaailmas mujal ei juhtu.

Kas see on kindlalt tõeline muusika, mis siin kõlab?

Muidugi muusika, suur muusika.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.