VE: Jüripäev

Jüripäeval vaadati eelolevale suvele
23.04.2003

Rahvakalendri järgi algas suvine poolaasta jüripäeva ehk 23. aprilliga, mis oli ka Püha Jüri märtrisurma mälestuspäev ja mille kogu kombestik oli suunatud tulevikku, kirjutab Eesti Rahva Muuseum oma koduleheküljel.

Välditi asjade laenamist, paljajalu käimist, kehtis kolistamise ja müratekitavate tööde keeld, mida põhjendati kartusega, et muidu lööb suvel pikne sisse. Kevadhaljuse järgi ennustati lõikusaja saabumist ja viljasaaki. Tehti jürituld.

Aastasadadega kujunes jüripäev nii oluliseks, et sulatas endasse ka vanad karjalaskepäeva ehk 1. aprilli ja künnipäeva ehk 14. aprilli kombed.

Jüripäevast algasid põllutööd ja välikarjatamine. Jõudis kätte kevadiste külvinädalate aeg.

Mõisates oli jüripäev majandusaasta alguspäev, mil vahetati elukohta ja jõustusid teenistuslepingud. Komme jüripäeval kolida kestis edasi ka peale talude päriseksostmist, sest sel päeval kaubeldi kõrtsides sulaseid ja tüdrukuid suvehooajaks tallu tööle.

Jüripäevast algas kolme söögivahega tööpäev, mis kestis kogu suvepoolaasta, see tähendab kuni 29. septembril oleva mihklipäevani.

PM Online
online@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.