Andres Küng on lahkunud
Paavo Kangur Eesti Ekspress, 12.12.2002
Teisipäeval suri Rootsis oma kodus 57aastasena väliseesti publitsist, ajakirjanik ja ärimees ning Eestlane suure algustähega, Andres Küng.
Ta jõudis ära oodata Eesti kutsumise NATOsse, head uudised Brüsselist ja oma raamatu “Baltikumile elatud aastad” ilmumise Eestis.
Siis võis ta rahus surra.
Taban telefoni teel Viktor Siilatsi, Andres Küngi sõbra ja äripartneri, kes on just lendamas Malmösse, et olla toeks lahkunu perekonnale.
“Rääkisin Küngiga just esmaspäeval telefoniga. Ta oli elu ja tervise juures. Miski ei viidanud äkilisele lõpule,” kinnitab Siilats. “Rootsis liiguvad asjad nii aeglaselt – keegi ei tea, mis täpselt juhtus.”
“Küng oli tulihingeline Eesti vabaduse eest võitleja. Ta oli väga inimlik. Paras naljahammas. Veidi küüniline, aga samas südamlik ja õrn. Kui kohtusime esmakordselt, siis ma ei võtnud teda tõsiselt. Igasuguseid inimesi käis Eestis, aga Küngi lubadused hakkasid teoks saama,” meenutab Siilats.
Küng oli tüüpiline väliseestlane. Tal oli vähemalt kolm elukutset. Kuid Eestlaseks olemine oli tema peamine töö. Seejuures ei olnud ta mingi silmaklappidega sündinud piiratud marurahvuslane, keda toodavad Eesti ülikoolid hordide kaupa. Ta oli tõeline rahvusvaheline mees.
Vabaduse tuuled tõid Virumaa randa ka Andres Küngi paadi. Kiiresti tutvus ta teise harrastusärimehe Viktor Siilatsiga ning suured teod said alguse ka Balti mere idakaldal.
Baltic News Service ja TV3 loomine, Rootsi peamise väärtuse Volvo maaletoomine, aga ka KGB varustamine korraliku faksiaparaadiga said Küngi peamisteks kangelastegudeks. Episood faksiaparaadiga, mida Küng kirjeldas oma raamatus, viitab suure mehe ammendamatule naljasoonele.
90ndate alguses jõudsid läbi Baltic News Service’i ja Küngi maailma telejaamadesse ainukesed kaadrid Vilniuse veresaunast. Kuid aktiivne elu jätab jälje ka inimese tervisele.
“Majanduslik surve aastavahetuse paiku 1994/1995, eeskätt pinevad läbirääkimised Kinnevikuga, olid siiski jätnud oma jälje,” kirjutas Küng oma mälestusteraamatus. Kinnevik oli Rootsi firma, millele Küng müüs TV3. Kuid õnneks sai Küngi asjast kogu Skandinaavia ja Euroopa asi.
1945. aastal Rootsis sündinud Küng avaldas oma elu jooksul üle poolesaja raamatu ja tuhandeid artikleid Eesti ja Balti riikide teemadel. Omal ajal oli ta läbi aegade Rootsi Raadio noorim peatoimetaja. Kolm aastat tagasi sai Küng Eestile osutatud teenete eest Valgetähe II klassi ordeni.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Küng, Andres
Andres Küng on lahkunud
Paavo Kangur Eesti Ekspress, 12.12.2002
Teisipäeval suri Rootsis oma kodus 57aastasena väliseesti publitsist, ajakirjanik ja ärimees ning Eestlane suure algustähega, Andres Küng.
Ta jõudis ära oodata Eesti kutsumise NATOsse, head uudised Brüsselist ja oma raamatu “Baltikumile elatud aastad” ilmumise Eestis.
Siis võis ta rahus surra.
Taban telefoni teel Viktor Siilatsi, Andres Küngi sõbra ja äripartneri, kes on just lendamas Malmösse, et olla toeks lahkunu perekonnale.
“Rääkisin Küngiga just esmaspäeval telefoniga. Ta oli elu ja tervise juures. Miski ei viidanud äkilisele lõpule,” kinnitab Siilats. “Rootsis liiguvad asjad nii aeglaselt – keegi ei tea, mis täpselt juhtus.”
“Küng oli tulihingeline Eesti vabaduse eest võitleja. Ta oli väga inimlik. Paras naljahammas. Veidi küüniline, aga samas südamlik ja õrn. Kui kohtusime esmakordselt, siis ma ei võtnud teda tõsiselt. Igasuguseid inimesi käis Eestis, aga Küngi lubadused hakkasid teoks saama,” meenutab Siilats.
Küng oli tüüpiline väliseestlane. Tal oli vähemalt kolm elukutset. Kuid Eestlaseks olemine oli tema peamine töö. Seejuures ei olnud ta mingi silmaklappidega sündinud piiratud marurahvuslane, keda toodavad Eesti ülikoolid hordide kaupa. Ta oli tõeline rahvusvaheline mees.
Vabaduse tuuled tõid Virumaa randa ka Andres Küngi paadi. Kiiresti tutvus ta teise harrastusärimehe Viktor Siilatsiga ning suured teod said alguse ka Balti mere idakaldal.
Baltic News Service ja TV3 loomine, Rootsi peamise väärtuse Volvo maaletoomine, aga ka KGB varustamine korraliku faksiaparaadiga said Küngi peamisteks kangelastegudeks. Episood faksiaparaadiga, mida Küng kirjeldas oma raamatus, viitab suure mehe ammendamatule naljasoonele.
90ndate alguses jõudsid läbi Baltic News Service’i ja Küngi maailma telejaamadesse ainukesed kaadrid Vilniuse veresaunast. Kuid aktiivne elu jätab jälje ka inimese tervisele.
“Majanduslik surve aastavahetuse paiku 1994/1995, eeskätt pinevad läbirääkimised Kinnevikuga, olid siiski jätnud oma jälje,” kirjutas Küng oma mälestusteraamatus. Kinnevik oli Rootsi firma, millele Küng müüs TV3. Kuid õnneks sai Küngi asjast kogu Skandinaavia ja Euroopa asi.
1945. aastal Rootsis sündinud Küng avaldas oma elu jooksul üle poolesaja raamatu ja tuhandeid artikleid Eesti ja Balti riikide teemadel. Omal ajal oli ta läbi aegade Rootsi Raadio noorim peatoimetaja. Kolm aastat tagasi sai Küng Eestile osutatud teenete eest Valgetähe II klassi ordeni.