VE: Liiv, Juhan – luuletaja

Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil kandikohapidaja pojana, õppis Kodavere kihelkonnakoolis 1879-84 ja lühikest aega Tartus Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna Tallinnas, Viljandis ja Tartus, esines perioodikas luuletuste ja juttudega. Avaldas lühiproosakogu “Kümme lugu” (1893), jutustused “Käkimäe kägu”(1893), “Vari” (1894) ja “Nõia tütar” (1895).
Jäi 1894 vaimuhaigeks ja pärast mõnekuulist haiglaravi elas peamiselt omaste juures (vt Jakob Liiv). Ajuti loominguvõimelisena kirjutas luulet ja miniatuure. Ajalehe “Uus Aeg” kaasandena avaldati Juhan Liivi haiguseelset loomingut sisaldav “Kirjatööde kogu” (1904). “Noor-Eesti” väljaandel ilmus kirjaniku ainus värsikogu “Luuletused” (1909 ja 1910), trükki jõudis ka tema miniatuuride kogu “Elu sügavusest” (1909).
Juhan Liiv suri 1. detsembril 1913.
Kirjaniku loomingu koguja ja uurija Friedebert Tuglas toimetatuna ilmusid Juhan Liivi “Kogutud teosed” (I-VIII, 1921-35). Üheköiteline teostekogu on avaldatud 1954 ja 1956, hiljem väiksemaid valimikke.
Juhan Liivi teoseid on tõlgitud vene, soome, ungari, esperanto jt. keeltesse.

Endel Nirk. Eesti kirjandus. Perioodika. Tln, 1983 alusel Avo Blankin

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.