VE: maailma kõrbestumine

Kõrbestuv maakera võtab inimestelt toidu ja vee11.10.2007 00:01Liisi Poll, Postimees 

Viljakad maalapid kaovad, kunagi haljendanud põllud muutuvad tolmavaks pinnaseks – maa kõrbestumine võib mõjutada juba 1,2 miljardi inimese võimalusi elatist hankida, hoiatab ÜRO.

Kõrbestuv_maailm.jpg:

Kõige rohkem on kuivanud, põllumajanduseks ja inimeste elatamiseks kasutuskõlbmatut maad ÜRO andmetel Aafrikas, kus erinevad kuivad piirkonnad moodustavad kaks kolmandikku kogu kontinendist. Samal ajal kasvab järjest nende paikade arv, kus enam toitu kasvatada ei saa, ja suured kõrbed nagu Sahara ja Kalahari laienevad pidevalt.

Hiinas külastas eelmisel nädalal peaminister Wen Jiabao kõrbestumisele tähelepanu juhtides piirkonda, kus enne 1960. aastat oli sügava veega Qingtu järv. Pärast jõe voolusängi muutmist põllumajanduse arendamiseks laiab seal aga purukuiv kõrbeala, vahendas riigi uudisteagentuur Xinhua.

Euroopas on Hispaania pidanud viimase 30 aasta jooksul loobuma hulgast põllumajandusmaast, kõlbmatult kuivaks muutumine ohustab eri andmeil kuni viiendikku riigi pindalast.

Eluks ja inimeste toitmiseks kõlbliku maapinna vähenemine mõjutab ka nende riikide elanikke, keda vee- ja maapuudus esialgu ei kummita. Arenguriikide viletsad elutingimused muudavad vaeste riikide elanikud nimelt põgenikeks, kes toitu otsides kõikjale üle maailma suunduvad.

Järgmise kümne aasta jooksul võib aga kõrbestumine sundida riigi sees ümber asuma või riigist välja kolima 50 miljonit inimest, teatas sellesuvine ÜRO kõrbestumisaruanne.

Kuigi kõrbed laienevad ka loomulikult, tähistab kõrbestumine protsessi, kus varem mitmekesise loodusega poolkuivad ja kuivad alad muutuvad aina vähem väärtuslikuks, pinnas kaotab täiesti viljakuse ja taimkate muutub inimtegevuse või pikkade põudade-üleujutuste tagajärjel õhemaks, vahendas uudisteagentuur Reuters.

Kõrbestumise peamisteks põhjusteks on maailma rahvastiku kiire kasv ja selle tagajärjed – liiga intensiivne loomakasvatus ja põllumaade kiire lisandumine.

Septembrikuisel ÜRO kõrbestumise-teemalisel kokkusaamisel Madridis juhtis organisatsiooni kliimakonventsiooni juhtiv Yvo de Boer tähelepanu ka sellele, et üha enam põhjustab kõrbestumist kliima soojenemine ning nende probleemidega peab maailm tegelema ühiselt.

Surmav kuivus

• Eri tüüpi kuivad alad hõlmavad maapinnast kuni 40 protsenti ning on koduks kolmandikule Maa elanikest. 20 protsenti nendest aladest ei ole enam kasutuskõlblikud.

• Kõrbestumine ei ole uus nähtus. Näiteks võis Sumeri ja Babüloonia tsivilisatsioonide allakäigus muu hulgas süüdi olla liigne kuivendamine ja selle tagajärjel vähenenud põllumajandustoodang.

• Maailma tähelepanu alla sattus kõrbestumine aastal 1968, kui kuueaastase põuaperioodi ajal suri Aafrikas peamiselt Mauritaania, Senegali, Mali, Burkina-Faso, Nigeri ja Tšaadi aladel veerand miljonit inimest ja miljoneid koduloomi.

Allikas: Reuters

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.