VE: Majandus pole tasakaalus
Autor Avo
|
Avaldatud: 23. dets. 2003
(23.12.2003)
Majandus pole tasakaalus
III kvartalis ulatus jooksevkonto defitsiit II kvartaliga sarnasele tasemele, moodustades 13,3 protsenti prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Aasta kokkuvõttes ootab rahandusministeerium jooksevkonto puudujäägiks 15 protsenti SKP-st. Suur jooksevkonto puudujääk viitab sellele, et kasutame oma investeeringute ja tarbimise rahastamiseks endiselt suures osas välismaist raha, teatas ministeerium.
“Investeeringud Eestisse ja eelkõige transpordisektorisse on endiselt suured,” kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. “Kuigi tänu tehtud investeeringutele oli võimalik varasemast vähem osta sisse teenuseid ja teenuste eksport kasvas aastaga ligi 10 protsenti, ei suutnud see üldist välistasakaalu parandada.”
Kodumaiste säästude vähenemine ja suur eraisikute laenunõudlus on suurendanud välisvõlga. “Käesoleva aasta rahastamisvajak on rekordiliselt suur ja välismaised otseinvesteeringud katavad sellest vaid veidi alla poole,” lisas Saarniit.
2004. aastal pole jooksevkonto vallas rahandusministeeriumi hinnangul olukorra paranemist ette näha, sest välismajandus kosub aeglaselt.
|
 |
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Majandus pole tasakaalus
(23.12.2003)
III kvartalis ulatus jooksevkonto defitsiit II kvartaliga sarnasele tasemele, moodustades 13,3 protsenti prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Aasta kokkuvõttes ootab rahandusministeerium jooksevkonto puudujäägiks 15 protsenti SKP-st. Suur jooksevkonto puudujääk viitab sellele, et kasutame oma investeeringute ja tarbimise rahastamiseks endiselt suures osas välismaist raha, teatas ministeerium.
“Investeeringud Eestisse ja eelkõige transpordisektorisse on endiselt suured,” kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. “Kuigi tänu tehtud investeeringutele oli võimalik varasemast vähem osta sisse teenuseid ja teenuste eksport kasvas aastaga ligi 10 protsenti, ei suutnud see üldist välistasakaalu parandada.”
Kodumaiste säästude vähenemine ja suur eraisikute laenunõudlus on suurendanud välisvõlga. “Käesoleva aasta rahastamisvajak on rekordiliselt suur ja välismaised otseinvesteeringud katavad sellest vaid veidi alla poole,” lisas Saarniit.
2004. aastal pole jooksevkonto vallas rahandusministeeriumi hinnangul olukorra paranemist ette näha, sest välismajandus kosub aeglaselt.