Maksuamet keeras vindi üle
Ä P
Maksuameti võim on kasvanud, ta on saanud juurde õigusi – algatada kriminaalasju, kasutada erinevaid jälitustegevuse meetmeid, samas ei ole lisandunud vastutust ebaõigete otsuste eest. Selle tulemused on juba märgata – maksuamet kasutab oma võimu kurjasti, jahtides maksupettureid, ahistab korralikult makse maksvaid ettevõtjaid ning seda eriti pärast eelmise aasta suvel rakendunud tulemuspalkade süsteemi.
Toimetus toetub oma hinnangus riigikohtu möödunud nädala otsusele, milles kohus jõudis järeldusele, et maksuamet rikub põhiseadust, peatades ettevõtete enammakstud käibemaksu tagastamise pelgalt maksupettuse ebamäärase kahtluse korral – maksuametil peab olema reaalseid andmeid, et ebaõige tagastamistaotlusega nõutakse raha tagasi alusetult.
Maksuamet on peatanud mitmetele ettevõtetele enammakstud käibemaksu tagastamise põhjendusega, et firmad on tegelenud varifirmade kaudu maksupettusega. See on mitme ettevõtlusorganisatsiooni ja maksumaksjate liidu sõnul maksuameti väga levinud käitumine, mille taga kahtlustavad organisatsioonid maksuameti soovi kasvatada oma tulemuspalka.
OÜ Vallaste & Partnerid juhataja Vello Vallaste sõnul on see lollikindel süsteem, sest tulemuspalga tagab reaalselt riigikassasse laekunud maksusumma. Maksuamet eitab siin seost tulemuspalkadega.
Tulemuspalkade süsteemi rakendamise poolt räägib see, et maksud laekuvad väga hästi. 2002. a laekus maksutulu prognoositust enam koguni 5,6% võrra. Ülelaekumises oli kindlasti tähtis osa maksu- (ja tolli)ameti tõhusamas töös maksude kogumisel.
Maksuameti poolt on ka tõik, et järjest sagedamini väljub maksuamet kohtus maksuvaidlustest võitjana – tänaseks on see protsent kasvanud 70-le. 2001. aastal tegevust alustanud maksupettuste uurimise keskuse loomisest on olnud kasu – kriminaalasja algatamiseks tehakse järjest põhjalikumat eeltööd.
Ning kohtuasju väga palju juurde tulnud ei ole – enne tulemuspalga rakendamist oli neid 70–80 vahel, praegu on kriminaalasjade “jääk” samuti 80.
Samas on vaidlustatud ettekirjutuste arv maksuametis kasvanud peadirektor Aivar Sõerdi sõnul kaheksa korda. Ettevõtjad on mõistnud, et maksuametis saab kaebusele kiiremini sama lahendi mis kohtuski, põhjendab seda asjaolu Sõerd.
Kuid tõik on see, et maksuametis vaidlustatud ettekirjutustest jääb jõusse vaid 50–60 protsenti.
Seega pole alusetu arvamus, et tulemuspalga saamise nimel keeravad maksuametnikud n-ö vindi üle. Taunitav on Sõerdi suhtumine a la kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad. Siin tasub mainida, et tulemustasu koos muude lisadega on pea sama suur kui töötaja põhipalk.
Tulemuspalk ei ole hea lahendus. Õigem on maksta headele töötajatele head tasu pidevalt. Jääb põhjendamatuid ettekirjutusi ja kohtukulusid vähemaks ning korralike maksumaksjate maine kahjustamata.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Maksuamet
Maksuamet keeras vindi üle
Ä P
Maksuameti võim on kasvanud, ta on saanud juurde õigusi – algatada kriminaalasju, kasutada erinevaid jälitustegevuse meetmeid, samas ei ole lisandunud vastutust ebaõigete otsuste eest. Selle tulemused on juba märgata – maksuamet kasutab oma võimu kurjasti, jahtides maksupettureid, ahistab korralikult makse maksvaid ettevõtjaid ning seda eriti pärast eelmise aasta suvel rakendunud tulemuspalkade süsteemi.
Toimetus toetub oma hinnangus riigikohtu möödunud nädala otsusele, milles kohus jõudis järeldusele, et maksuamet rikub põhiseadust, peatades ettevõtete enammakstud käibemaksu tagastamise pelgalt maksupettuse ebamäärase kahtluse korral – maksuametil peab olema reaalseid andmeid, et ebaõige tagastamistaotlusega nõutakse raha tagasi alusetult.
Maksuamet on peatanud mitmetele ettevõtetele enammakstud käibemaksu tagastamise põhjendusega, et firmad on tegelenud varifirmade kaudu maksupettusega. See on mitme ettevõtlusorganisatsiooni ja maksumaksjate liidu sõnul maksuameti väga levinud käitumine, mille taga kahtlustavad organisatsioonid maksuameti soovi kasvatada oma tulemuspalka.
OÜ Vallaste & Partnerid juhataja Vello Vallaste sõnul on see lollikindel süsteem, sest tulemuspalga tagab reaalselt riigikassasse laekunud maksusumma. Maksuamet eitab siin seost tulemuspalkadega.
Tulemuspalkade süsteemi rakendamise poolt räägib see, et maksud laekuvad väga hästi. 2002. a laekus maksutulu prognoositust enam koguni 5,6% võrra. Ülelaekumises oli kindlasti tähtis osa maksu- (ja tolli)ameti tõhusamas töös maksude kogumisel.
Maksuameti poolt on ka tõik, et järjest sagedamini väljub maksuamet kohtus maksuvaidlustest võitjana – tänaseks on see protsent kasvanud 70-le. 2001. aastal tegevust alustanud maksupettuste uurimise keskuse loomisest on olnud kasu – kriminaalasja algatamiseks tehakse järjest põhjalikumat eeltööd.
Ning kohtuasju väga palju juurde tulnud ei ole – enne tulemuspalga rakendamist oli neid 70–80 vahel, praegu on kriminaalasjade “jääk” samuti 80.
Samas on vaidlustatud ettekirjutuste arv maksuametis kasvanud peadirektor Aivar Sõerdi sõnul kaheksa korda. Ettevõtjad on mõistnud, et maksuametis saab kaebusele kiiremini sama lahendi mis kohtuski, põhjendab seda asjaolu Sõerd.
Kuid tõik on see, et maksuametis vaidlustatud ettekirjutustest jääb jõusse vaid 50–60 protsenti.
Seega pole alusetu arvamus, et tulemuspalga saamise nimel keeravad maksuametnikud n-ö vindi üle. Taunitav on Sõerdi suhtumine a la kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad. Siin tasub mainida, et tulemustasu koos muude lisadega on pea sama suur kui töötaja põhipalk.
Tulemuspalk ei ole hea lahendus. Õigem on maksta headele töötajatele head tasu pidevalt. Jääb põhjendamatuid ettekirjutusi ja kohtukulusid vähemaks ning korralike maksumaksjate maine kahjustamata.