Salajane maksuvaidlus: Eesti riik päästab Leedus MerkotTarmo Vahter Eesti Ekspress, 09.06.2004
Ehitusettevõtja Toomas Annus palus Juhan Partsi valitsuselt abi Leedu maksuameti kaheksa miljoni kroonise nõude vastu.
Merko Ehitus ootab Leedust lõplikku kinnitust kaheksa miljoni kroonisest maksunõudest vabanemise kohta.
“Erimeelsused lahenevad tõenäoliselt selliselt, et Merkol ei ole vajalik sellest avalikkust teavitada,” ütleb Merko nõukogu liige, finantsjuht Teet Roopalu. “Tänasel päeval ei ole mingeid Leedu maksuameti nõudeid meie vastu.”
Aasta tagasi seisis Baltimaade suurim ehituskontsern delikaatse mure ees, mida ei osatud oma jõududega lahendada. Merko nõukogu esimees ja suuraktsionär Toomas Annus helistas just riigikogu valimised võitnud Res Publicasse ja küsis nõu. Üks erakonna juhte soovitas tal kirjutada kiri Juhan Partsi valitsusele, mida Annus ka tegi.
Eesti Ekspressi käsutuses on mais 2003 peaministrile saadetud taotluse koopia. Kirjast selgub, et Vilniuse maksuinspektsioon nõudis Merkolt ligi kaheksat miljonit krooni. Ettevõte pidas nõuet alusetuks.
Eesti maksuameti tollane peadirektor Aivar Sõerd tuli Merkole appi: “Merko poolt Leedus teenitud ärikasumi maksustamise õigus on vaid Eestil.”
Annus muretses, et üksnes maksuameti toetusest võib jääda väheks. Ta rõhutas Partsile, et tegemist pole mitte ühe firma probleemi, vaid Eesti riigi oluliste huvidega.
“Vaidluse kestel on nii Leedu maksuameti kui rahandusministeeriumi ametnikud andnud üheselt mõista, et antud asjas üritatakse luua pretsedenti, mis võib kaasa tuua ka teiste Eesti ettevõtete tulu maksustamise Leedus.“
Tollane rahandusminister Tõnis Palts otsustas Merkot aidata. Kuna asi puudutas maksusaladust, siis ei peetud võimalikuks sellest avalikkusele midagi teatada. Rahandusministeerium tegi lobby kuluaarides ja maksuamet ajas asja ametlikult.
“Ma olen rääkinud Leedu kolleegidega Eesti ettevõtete maksustamisest,” kinnitab rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. “Ei pidanud nimesid nimetamagi, nad said aru, millest jutt käis.”
Eesti maksuamet pöördus Leedu poole ettepanekuga loobuda Merko maksustamisest. “Leedu vastas eelmise aasta juulis, et nad on saanud meie kirja kätte ja uurivad asja edasi,” ütleb maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov.
“Vaidlus pole lõppenud. Me ei tea Leedu seisukohta,” räägib Jegorov. Kui vastus ei saabu selle aasta juulikuu jooksul, lubab ta ise leedulastega ühendust võtta. Rahvusvaheliste maksuvaiete lahendamise puhul pole nii pikad tähtajad haruldased.
Eestis teab asja täpset seisu vaid Merko juhtkond. Teet Roopalu toonitab, et neil ei ole mingeid pretensioone Leedu võimude tegevuse kohta. “Majandussituatsioonid on tegelikus elus keerukad ja sellest tingituna teatud erimeelsused normaalsed.”
Roopalu ettevaatlikkus on mõistetav, sest tellimused Leedus andsid mullu Merko käibest 16 protsenti. Firma eesmärk on turuosa oluliselt kasvatada. Kasuks tulevad hääd suhted suurte klientidega, nagu Vilniuse linnavalitsus.
Merko poolt Tallinna börsile esitet 2003. majandusaasta aruanne maksuvaidlust ei maini. Firma puhaskasum oli üle 184 miljoni krooni. Võimalik kaheksa miljoni kroonine nõue vastaks sellest umbes neljale protsendile.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Merko Ehitus – Eesti suurim ehitusfirma
Salajane maksuvaidlus: Eesti riik päästab Leedus MerkotTarmo Vahter Eesti Ekspress, 09.06.2004
Kaheksa miljoni krooni juhtum
Märtsis 2003 nõudis Leedu maksuamet Merko Ehituselt kokku 1,75 miljonit litti (ligi kaheksa miljonit krooni). Summa koosnes ettevõtte tulumaksust, viivisest ja maksimaalsest võimalikust trahvist (50 protsenti tulumaksusummast).
Eestis tegutsevad ettevõtted ei maksa alates 2000. aastast teenitud kasumilt tulumaksu. Leedu maksustas kuni 2002. aastani ettevõtte kasumi 29 protsendilise tulumaksuga.
Leedus tegutses Merko Ehituse tütarfirma Merko Statyba. Emafirma pakkus talle konsultatsioone ja projektijuhtimise teenust, rentis autosid ja andis lühiajalist laenu. Merko suurimaks projektiks oli Leedu telekomi peahoone ja regionaalkeskuste renoveerimine.
Eesti ja Leedu maksulepingu kohaselt loetakse ehitusplatsi püsivaks tegevuskohaks, kui tegevus seal kestab üle kuue kuu.
Vilniuse maksuinspektsioon leidis, et 1999-2001 oma tütarfirmale teenuseid osutades tekkis ka emafirmal Leedus püsiv tegevuskoht.
Merko ei olnud sellise tõlgendusega nõus ja palus abi Eesti maksuametilt.
Eesti maksuameti arvates ei olnud emafirmal Leedus sõlmitud ühtegi ehituslepingut. Seega ei kuulunud Merko Ehitusele ka ehitusplatsid, kuna seal oli töövõtjaks tütarfirma Merko Statyba. Maksuamet alustas Leeduga läbirääkimisi maksunõudest loobumiseks.
Merko teatel on probleem tänaseks peaaegu lahenenud.
Ehitusettevõtja Toomas Annus palus Juhan Partsi valitsuselt abi Leedu maksuameti kaheksa miljoni kroonise nõude vastu.
Merko Ehitus ootab Leedust lõplikku kinnitust kaheksa miljoni kroonisest maksunõudest vabanemise kohta.
“Erimeelsused lahenevad tõenäoliselt selliselt, et Merkol ei ole vajalik sellest avalikkust teavitada,” ütleb Merko nõukogu liige, finantsjuht Teet Roopalu. “Tänasel päeval ei ole mingeid Leedu maksuameti nõudeid meie vastu.”
Aasta tagasi seisis Baltimaade suurim ehituskontsern delikaatse mure ees, mida ei osatud oma jõududega lahendada. Merko nõukogu esimees ja suuraktsionär Toomas Annus helistas just riigikogu valimised võitnud Res Publicasse ja küsis nõu. Üks erakonna juhte soovitas tal kirjutada kiri Juhan Partsi valitsusele, mida Annus ka tegi.
Eesti Ekspressi käsutuses on mais 2003 peaministrile saadetud taotluse koopia. Kirjast selgub, et Vilniuse maksuinspektsioon nõudis Merkolt ligi kaheksat miljonit krooni. Ettevõte pidas nõuet alusetuks.
Eesti maksuameti tollane peadirektor Aivar Sõerd tuli Merkole appi: “Merko poolt Leedus teenitud ärikasumi maksustamise õigus on vaid Eestil.”
Annus muretses, et üksnes maksuameti toetusest võib jääda väheks. Ta rõhutas Partsile, et tegemist pole mitte ühe firma probleemi, vaid Eesti riigi oluliste huvidega.
“Vaidluse kestel on nii Leedu maksuameti kui rahandusministeeriumi ametnikud andnud üheselt mõista, et antud asjas üritatakse luua pretsedenti, mis võib kaasa tuua ka teiste Eesti ettevõtete tulu maksustamise Leedus.“
Tollane rahandusminister Tõnis Palts otsustas Merkot aidata. Kuna asi puudutas maksusaladust, siis ei peetud võimalikuks sellest avalikkusele midagi teatada. Rahandusministeerium tegi lobby kuluaarides ja maksuamet ajas asja ametlikult.
“Ma olen rääkinud Leedu kolleegidega Eesti ettevõtete maksustamisest,” kinnitab rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. “Ei pidanud nimesid nimetamagi, nad said aru, millest jutt käis.”
Eesti maksuamet pöördus Leedu poole ettepanekuga loobuda Merko maksustamisest. “Leedu vastas eelmise aasta juulis, et nad on saanud meie kirja kätte ja uurivad asja edasi,” ütleb maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov.
“Vaidlus pole lõppenud. Me ei tea Leedu seisukohta,” räägib Jegorov. Kui vastus ei saabu selle aasta juulikuu jooksul, lubab ta ise leedulastega ühendust võtta. Rahvusvaheliste maksuvaiete lahendamise puhul pole nii pikad tähtajad haruldased.
Eestis teab asja täpset seisu vaid Merko juhtkond. Teet Roopalu toonitab, et neil ei ole mingeid pretensioone Leedu võimude tegevuse kohta. “Majandussituatsioonid on tegelikus elus keerukad ja sellest tingituna teatud erimeelsused normaalsed.”
Roopalu ettevaatlikkus on mõistetav, sest tellimused Leedus andsid mullu Merko käibest 16 protsenti. Firma eesmärk on turuosa oluliselt kasvatada. Kasuks tulevad hääd suhted suurte klientidega, nagu Vilniuse linnavalitsus.
Merko poolt Tallinna börsile esitet 2003. majandusaasta aruanne maksuvaidlust ei maini. Firma puhaskasum oli üle 184 miljoni krooni. Võimalik kaheksa miljoni kroonine nõue vastaks sellest umbes neljale protsendile.