Kurjategijad laastasid Piusa ürgorus miljonite eest metsa
 Jaanus Piirsalu
 Metsavargad tegid kaitsealal mitu hektarit metsast lagedaks
Metsavaraste ohjeldamiseks võetakse neilt ära kallis metsatehnika
|
 |
|
Võrumaa keskkonnainspektor Aarne Volkov seisab põlvini ulatuvas roopas, mille metsavaraste rasked traktorid Piusa kaitse-alale tekitasid.
Foto: Aldo Luud |
|
Võrumaal kaunil Piusa jõe kaitsealal laastasid vargad kolme miljoni krooni eest metsa ning jätsid endast maha segamini pööratud maa.
Viimase poolteise aasta jooksul on see suurim kahjusumma, mis ebaseadusliku lageraiega Eestis tekitatud. Kaitsealal kasvanud mets meenutab nüüd sadade meetrite ulatuses kännutüükaid täis songermaad. Lisaks jätsid metsavargad maha kohati poole meetri sügavused traktoriroopad.
“Lõigatud on väga julmalt, mitu hektarit metsa on peaaegu lagedaks raiutud,” ütles Võru keskkonnainspektor Aarne Volkov. Tema sõnul raiusid kurjategijad metsa kohas, kus lageraie on täiesti keelatud.
Omanik eitab
Metsavargad rüüstasid Piusat tänavu talvel. Rüüstamisest teatasid kohalikud elanikud keskkonnainspektsioonile kevadel. Kriminaalasja keskkonnale olulise kahju tekitamise eest algatasid inspektorid 19. juunil.
Rüüstatud kinnistud kuuluvad Viljandis elavale Aivar Toomele, kes Volkovi sõnul esialgu tunnistas üles, et metsa raiuti tema tellimusel. Hiljem, kriminaalasja algatamise järel ta loobus oma ütlustest ning teatas, et ei tea metsaraiumisest midagi.
“Keskkonnainspektsioonile antud tunnistusi ei arvestata hiljem politsei uurimise ajal,” lausus Volkov. “Metsavargad rääkivad reeglina teo järel ausalt ära, sest nad teavad, et hiljem võivad nad oma juttu eitada.”
Uus hirmutamisviis
Volkovi hinnangul võisid metsavargad ebaseaduslikult raiutud ligi 1500 tihumeetri männipalgi eest teenida kuni 1,5 miljonit krooni.
Metsarüüstele piiri panemisel on nüüd sündimas pretsedent, selle läbimineku korral saab edaspidi metsavarastelt kalli tehnika ära võtta.
Ida-Virumaal Vaivaras arestisid inspektorid 4. juunil teolt tabatud varaste metsaülestöötamise traktori harvesteri, mis maksis 4,5 miljonit krooni. Kalli masina kui asitõendi jättis aresti alla ka kriminaalasja uurimise üle võtnud Narva politsei.
Keskkonnainspektorite hinnangul on harvesterite arestimine uurimise ajaks ainus samm, mis metsavargaid hirmutab. Varem on inspektorid arestinud varaste kirveid, saage ja üksikuid metsaveoautosid, kuid see pole neid kohutanud.
Reeglina on harvesterid liisitud ning olenevalt hinnast ja liisinguperioodi pikkusest tuleb masina eest maksta 60–100 tuhat krooni kuus. Metsavarguse uurimine võib aga kesta kuid või isegi aasta.
“Arestimine tähendab, et iga seisupäev toob omanikule suurt kahju, sest liisingut tuleb ju maksta,” ütles Ida-Virumaa keskkonnainspektsiooni juht Andrus Simson. “See on mõjuv põhjus.”
Simson lisas, et see pretsedent ei jää viimaseks. “Täiesti julgelt teeme seda veel, kui keegi teol vahele jääb,” kinnitas ta.
Simson ütles, et ta loodab väga, et politsei alustab ka varaste metsaveokite ja metsaväljaveotraktorite äravõtmist.
“Kuid metsavargad võivad hakata loomulikult uusi skeeme välja mõtlema, kuidas arestimist ära hoida,” lausus Simson. “Tavaliselt on neil hunnik advokaate, kes mõtlevad midagi välja.”
Arestitud harvester kuulus Viljandi firmale Megatex. Ebaseadusliku raiega, kus masinat kasutati, tekitati kahju üle 700 000 krooni. Megatex ise metsavargusega otseselt seotud pole, harvesteri tellis laastatud kinnistu omanik Margus Afanasjev.
Aprillis ametisse asunud keskkonnaminister Villu Reiljan on öelnud, et peab õigeks jõulist võitlust metsakuritegude vastu kuni vahelejäänud kurjategijatelt tehnika äravõtmiseni.
Metsavargad saavad kergeid karistusi
Haanja loodupargis ebaseadusliku metsaraiumisega ligi miljon krooni kahju tekitanud Võrumaa meestest sai üks tingimisi karistada ning teisele mõistis kohus pool aastat vangistust.
Eelmise aasta oktoobris kinnitas Võru maakohus prokuröri pakutud lihtmenetluse kokkuleppe, mille järgi karistati Joel Noolt (36) pooleaastase vangistusega ning Jaanus Kõivu (28) poolteiseaastase tingimisi karistusega. Eeluurimise ajal istus Kõiv siiski kaks ja pool kuud vahi all.
Seejuures lubas kohus varem kuus korda kohtulikult karistatud Noolel vangistust kanda kahes osas, põhjendades vastutulekut mehe perekondliku ja tööalase seisundiga. Esimesed kolm kuud pidi Nool istuma tänavu aasta algul ning teist poolt karistusest pidi ta minema kandma eelmisel nädalal.
Noolel on väike laps ning kohtuotsuse tegemise ajal töötas ta OÜ Sillepol juhatuse esimehena. Sama firma töödejuhatajana töötas varem kaks korda karistatud Kõiv.
Tekitatud miljonikahju hüvitamiseks peavad Nool ja Kõiv iga kuu riigile maksma 2000 krooni. Kahju hüvitamiseks kuluks neil üle 4000 aasta. Metsavargusega pidid nad teenima sadu tuhandeid kroone.
|
Uudised
VE: Metsaröövlid
(14.07.2003)
Foto: Aldo Luud
Võrumaal kaunil Piusa jõe kaitsealal laastasid vargad kolme miljoni krooni eest metsa ning jätsid endast maha segamini pööratud maa.
Viimase poolteise aasta jooksul on see suurim kahjusumma, mis ebaseadusliku lageraiega Eestis tekitatud. Kaitsealal kasvanud mets meenutab nüüd sadade meetrite ulatuses kännutüükaid täis songermaad. Lisaks jätsid metsavargad maha kohati poole meetri sügavused traktoriroopad.
“Lõigatud on väga julmalt, mitu hektarit metsa on peaaegu lagedaks raiutud,” ütles Võru keskkonnainspektor Aarne Volkov. Tema sõnul raiusid kurjategijad metsa kohas, kus lageraie on täiesti keelatud.
Omanik eitab
Metsavargad rüüstasid Piusat tänavu talvel. Rüüstamisest teatasid kohalikud elanikud keskkonnainspektsioonile kevadel. Kriminaalasja keskkonnale olulise kahju tekitamise eest algatasid inspektorid 19. juunil.
Rüüstatud kinnistud kuuluvad Viljandis elavale Aivar Toomele, kes Volkovi sõnul esialgu tunnistas üles, et metsa raiuti tema tellimusel. Hiljem, kriminaalasja algatamise järel ta loobus oma ütlustest ning teatas, et ei tea metsaraiumisest midagi.
“Keskkonnainspektsioonile antud tunnistusi ei arvestata hiljem politsei uurimise ajal,” lausus Volkov. “Metsavargad rääkivad reeglina teo järel ausalt ära, sest nad teavad, et hiljem võivad nad oma juttu eitada.”
Uus hirmutamisviis
Volkovi hinnangul võisid metsavargad ebaseaduslikult raiutud ligi 1500 tihumeetri männipalgi eest teenida kuni 1,5 miljonit krooni.
Metsarüüstele piiri panemisel on nüüd sündimas pretsedent, selle läbimineku korral saab edaspidi metsavarastelt kalli tehnika ära võtta.
Ida-Virumaal Vaivaras arestisid inspektorid 4. juunil teolt tabatud varaste metsaülestöötamise traktori harvesteri, mis maksis 4,5 miljonit krooni. Kalli masina kui asitõendi jättis aresti alla ka kriminaalasja uurimise üle võtnud Narva politsei.
Keskkonnainspektorite hinnangul on harvesterite arestimine uurimise ajaks ainus samm, mis metsavargaid hirmutab. Varem on inspektorid arestinud varaste kirveid, saage ja üksikuid metsaveoautosid, kuid see pole neid kohutanud.
Reeglina on harvesterid liisitud ning olenevalt hinnast ja liisinguperioodi pikkusest tuleb masina eest maksta 60–100 tuhat krooni kuus. Metsavarguse uurimine võib aga kesta kuid või isegi aasta.
“Arestimine tähendab, et iga seisupäev toob omanikule suurt kahju, sest liisingut tuleb ju maksta,” ütles Ida-Virumaa keskkonnainspektsiooni juht Andrus Simson. “See on mõjuv põhjus.”
Simson lisas, et see pretsedent ei jää viimaseks. “Täiesti julgelt teeme seda veel, kui keegi teol vahele jääb,” kinnitas ta.
Simson ütles, et ta loodab väga, et politsei alustab ka varaste metsaveokite ja metsaväljaveotraktorite äravõtmist.
“Kuid metsavargad võivad hakata loomulikult uusi skeeme välja mõtlema, kuidas arestimist ära hoida,” lausus Simson. “Tavaliselt on neil hunnik advokaate, kes mõtlevad midagi välja.”
Arestitud harvester kuulus Viljandi firmale Megatex. Ebaseadusliku raiega, kus masinat kasutati, tekitati kahju üle 700 000 krooni. Megatex ise metsavargusega otseselt seotud pole, harvesteri tellis laastatud kinnistu omanik Margus Afanasjev.
Aprillis ametisse asunud keskkonnaminister Villu Reiljan on öelnud, et peab õigeks jõulist võitlust metsakuritegude vastu kuni vahelejäänud kurjategijatelt tehnika äravõtmiseni.
Metsavargad saavad kergeid karistusi
Haanja loodupargis ebaseadusliku metsaraiumisega ligi miljon krooni kahju tekitanud Võrumaa meestest sai üks tingimisi karistada ning teisele mõistis kohus pool aastat vangistust.
Eelmise aasta oktoobris kinnitas Võru maakohus prokuröri pakutud lihtmenetluse kokkuleppe, mille järgi karistati Joel Noolt (36) pooleaastase vangistusega ning Jaanus Kõivu (28) poolteiseaastase tingimisi karistusega. Eeluurimise ajal istus Kõiv siiski kaks ja pool kuud vahi all.
Seejuures lubas kohus varem kuus korda kohtulikult karistatud Noolel vangistust kanda kahes osas, põhjendades vastutulekut mehe perekondliku ja tööalase seisundiga. Esimesed kolm kuud pidi Nool istuma tänavu aasta algul ning teist poolt karistusest pidi ta minema kandma eelmisel nädalal.
Noolel on väike laps ning kohtuotsuse tegemise ajal töötas ta OÜ Sillepol juhatuse esimehena. Sama firma töödejuhatajana töötas varem kaks korda karistatud Kõiv.
Tekitatud miljonikahju hüvitamiseks peavad Nool ja Kõiv iga kuu riigile maksma 2000 krooni. Kahju hüvitamiseks kuluks neil üle 4000 aasta. Metsavargusega pidid nad teenima sadu tuhandeid kroone.