Nugis möllas Vabaduse puiesteel eraaias
 Askur Alas
 KESKKOND Tõenäoliselt oli isane loom toidujahil
|
 |
|
Tehnikakõrgkooli tunginud loom ei pruukinud olla nirk, vaid nugis. Sellesarnast looma pildistas poolteist nädalat varem oma koduaias Vabaduse puiestee kandis loomavelsker Indrek-Silver Einberg.
Foto: ERAKOGU |
|
Neljapäeva hommikul Tehnikakõrgkooli tunginud loom, keda peeti nirgiks, võib olla hoopis nugis, arvab sellesarnast looma oma koduaias näinud loomavelsker Indrek-Silver Einberg.
Kõrgkooli auditooriumisse sisenenud looma süül jäi neljapäeval ära seal algama pidanud loeng, kooli avalike suhete juhi Malle Jürvese hinnangul oli tegemist nirgi või naaritsaga.
Velsker Einbergi arvates nägi ta 22. augustil sama looma ka oma aias Vabaduse puiestee kandis Jannseni poe lähedal.
“Sain seda looma kolme meetri kauguselt näha, ilmeksimatult oli tegemist nugisega, seejuures isasega,” kinnitas Einberg. “Ta murdis siin ühe hulkuva kassi maha, mis oligi hea, sest too oli kõigil jalus,” lisas ta.
Eestis elavatest sellesarnastest loomadest on nirk tavaliselt rotistki väiksem, nugis kasvab ka kassisuuruseks ning haisuloom tuhkur priske kassi suuruseks. Need loomad erinevad ka koljude poolest.
“Arvan, et tegu on sama loomaga. Nirk ei seikle niimoodi, kuid isane nugis küll, eriti praegusel perioodil, kui varesepojad hakkavad lendama, siis ta võtab endale neist väikest einet,” selgitas Einberg. Nugis sööb ka näiteks põldhiiri ja oravaid. “See, kuidas nugis oravat mööda puud taga ajab, on pilt, mida see, kes näinud, ei unusta,” märkis Einberg.
Teise põhjusena, miks tema nähtud ja kõrgkooli külastanud loom on tõenäoliselt üks ja sama, nimetas velsker asjaolu, et nugiseid satub linna väga harva. “Ainuke asi, mis mind huvitab, on küsimus, kas tegemist oli kivinugise või metsnugisega,” märkis Einberg.
Linna satuvad loomad toidurändel, peamiselt rändavad ringi isased loomad. Püsivalt võivad pisikiskjad asustada näiteks prügimägesid, kuid nugis – erinevalt näiteks rebasest – seda ei tee. Velskri hinnangul ei olnud nugis marutõbine.
|
Uudised
VE: nugis
(08.09.2003)
Foto: ERAKOGU
Neljapäeva hommikul Tehnikakõrgkooli tunginud loom, keda peeti nirgiks, võib olla hoopis nugis, arvab sellesarnast looma oma koduaias näinud loomavelsker Indrek-Silver Einberg.
Kõrgkooli auditooriumisse sisenenud looma süül jäi neljapäeval ära seal algama pidanud loeng, kooli avalike suhete juhi Malle Jürvese hinnangul oli tegemist nirgi või naaritsaga.
Velsker Einbergi arvates nägi ta 22. augustil sama looma ka oma aias Vabaduse puiestee kandis Jannseni poe lähedal.
“Sain seda looma kolme meetri kauguselt näha, ilmeksimatult oli tegemist nugisega, seejuures isasega,” kinnitas Einberg. “Ta murdis siin ühe hulkuva kassi maha, mis oligi hea, sest too oli kõigil jalus,” lisas ta.
Eestis elavatest sellesarnastest loomadest on nirk tavaliselt rotistki väiksem, nugis kasvab ka kassisuuruseks ning haisuloom tuhkur priske kassi suuruseks. Need loomad erinevad ka koljude poolest.
“Arvan, et tegu on sama loomaga. Nirk ei seikle niimoodi, kuid isane nugis küll, eriti praegusel perioodil, kui varesepojad hakkavad lendama, siis ta võtab endale neist väikest einet,” selgitas Einberg. Nugis sööb ka näiteks põldhiiri ja oravaid. “See, kuidas nugis oravat mööda puud taga ajab, on pilt, mida see, kes näinud, ei unusta,” märkis Einberg.
Teise põhjusena, miks tema nähtud ja kõrgkooli külastanud loom on tõenäoliselt üks ja sama, nimetas velsker asjaolu, et nugiseid satub linna väga harva. “Ainuke asi, mis mind huvitab, on küsimus, kas tegemist oli kivinugise või metsnugisega,” märkis Einberg.
Linna satuvad loomad toidurändel, peamiselt rändavad ringi isased loomad. Püsivalt võivad pisikiskjad asustada näiteks prügimägesid, kuid nugis – erinevalt näiteks rebasest – seda ei tee. Velskri hinnangul ei olnud nugis marutõbine.