Pakrile kerkib hiiglaslik tuulepark
Peeter Ernits, PM erikorrespondent, 09.01.2004
Lähiaastatel kerkib Pakri poolsaarele Eesti suurim, kolmekümne tuulikuga tuulepark. Iga 80 meetri kõrgune tuulik toodab ligi viis korda rohkem elektrit kui nende sõsar Virtsus.
«Pakri poolsaar on parimaid paiku Eestis tuulepargi rajamiseks,» kinnitab Hannu Lamp AS Tuulepargist.
«Aasta keskmine tuule kiirus on meie mõõtmistel umbes 8 meetrit sekundis.» See on 80 meetri kõrgusel. Just nii kõrged tuulikud kerkivad järgmisel varasügisel Pakri majaka naabrusesse.
Lambi sõnul saavutab tuulik oma nimivõimsuse sügistalvel, siis kui tuule kiirus on 14 meetrit sekundis. Siis toodab tuulik 2500 kW tunnis. «Kui tuul on kõvem, jääb toodang samaks.»
Esimesed kaheksa 2,5-megavatist tuulikut kerkivad Pakri poolsaarel endisele piirivalvurite õppkeskuse territooriumile augustis. Siis kui alajaam on korda tehtud ja valmis on ka õhuliin. Tegemist on hetkel moodsaimate Taani-Saksa päritolu seadmetega. Virtsu tuulikud ( à 0,6 MW) on Pakri omadest ligi viis korda viletsamad.
Kuid sellega tuulikute püstitamine Pakri poolsaarele ei lõpe. Mõne aasta pärast peaks esimesele kaheksale lisanduma järgmised 22. Ettevalmistustööd käivad juba pikemat aega.
ASi Tuulepark käes on poolsaare maadest umbes 300 hektarit. Neist 50-le kerkib tuulepargi esimene etapp. Kui kaheksa esimest tuulikut hakkavad tootma 0,7 protsenti Eestis tarbitavast elektrist, siis järgmised 22 kergitavad selle numbri juba 2,5 peale. «Kokku umbes 70 megavatti,» seletab Lamp.
ASi Tuulepark haare on tegelikult veelgi laiem. Keila-Joa endise raketibaasi territooriumile kerkib veel 13 tuulikut. «Aga nende võimsus on Pakri omadest väiksem.
Arendaja sõnul on selle projekti tasuvus siiski esialgu kahtlane. «Esiteks pole koht tuulte poolest kõige parem. Teiseks on Eesti Energia liitumistasu seal 30 miljonit krooni. Kui abirahasid juurde ei tule, jääb see toppama,» rõhutab Lamp.
Ilma abirahadeta ei kerkiks esimesed kaheksa tuulikut järgmisel sügisel ka Pakri poolsaarele. «Siis seda ei tuleks. Turule tulles oleme sellise riski võtnud, nüüd, ühe projekti puhul, tundub, et võetud risk õigustab ennast,» märkis Lamp
Esimesed kaheksa tuulikut kerkivad tänu Soome riigi abile. 360 miljonist tasuvad põhjanaabrid umbes kümnendiku.
Tegemist pole siiski Soome riigi poolse kingitusega. Soome peab aastatel 2008-2012 vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8 protsendi võrra. Seda 1990. aastaga võrreldes. Kuna Eestis on odavam kasvuhoonegaase vähendada kui Soomes, on põhjanaabrid valmis ka Pakri tuulepargi projekti esimest osa rahastama. Saavad nad ju selle eest vastu Eesti saastekvoodi.
Täna keskpäeval allkirjastavad Eesti keskkonnaminister Villu Reiljan ja tema Soome ametivend Jan-Erik Enestam Helsingis vastava ühisrakenduse protokolli.
Eesti on kohustatud taastuvenergia osatähtsust oma elektritootmises suurendama 2010. aastaks 5,1 protsendini. Tuulikud on hüdroelektrijaamade ja hakkepuidu kõrval selle tagamisel peamisi võimalusi.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Pakri tuulepark
Pakrile kerkib hiiglaslik tuulepark
Peeter Ernits, PM erikorrespondent, 09.01.2004
«Aasta keskmine tuule kiirus on meie mõõtmistel umbes 8 meetrit sekundis.» See on 80 meetri kõrgusel. Just nii kõrged tuulikud kerkivad järgmisel varasügisel Pakri majaka naabrusesse.
Lambi sõnul saavutab tuulik oma nimivõimsuse sügistalvel, siis kui tuule kiirus on 14 meetrit sekundis. Siis toodab tuulik 2500 kW tunnis. «Kui tuul on kõvem, jääb toodang samaks.»
Esimesed kaheksa 2,5-megavatist tuulikut kerkivad Pakri poolsaarel endisele piirivalvurite õppkeskuse territooriumile augustis. Siis kui alajaam on korda tehtud ja valmis on ka õhuliin. Tegemist on hetkel moodsaimate Taani-Saksa päritolu seadmetega. Virtsu tuulikud ( à 0,6 MW) on Pakri omadest ligi viis korda viletsamad.
Kuid sellega tuulikute püstitamine Pakri poolsaarele ei lõpe. Mõne aasta pärast peaks esimesele kaheksale lisanduma järgmised 22. Ettevalmistustööd käivad juba pikemat aega.
ASi Tuulepark käes on poolsaare maadest umbes 300 hektarit. Neist 50-le kerkib tuulepargi esimene etapp. Kui kaheksa esimest tuulikut hakkavad tootma 0,7 protsenti Eestis tarbitavast elektrist, siis järgmised 22 kergitavad selle numbri juba 2,5 peale. «Kokku umbes 70 megavatti,» seletab Lamp.
ASi Tuulepark haare on tegelikult veelgi laiem. Keila-Joa endise raketibaasi territooriumile kerkib veel 13 tuulikut. «Aga nende võimsus on Pakri omadest väiksem.
Arendaja sõnul on selle projekti tasuvus siiski esialgu kahtlane. «Esiteks pole koht tuulte poolest kõige parem. Teiseks on Eesti Energia liitumistasu seal 30 miljonit krooni. Kui abirahasid juurde ei tule, jääb see toppama,» rõhutab Lamp.
Ilma abirahadeta ei kerkiks esimesed kaheksa tuulikut järgmisel sügisel ka Pakri poolsaarele. «Siis seda ei tuleks. Turule tulles oleme sellise riski võtnud, nüüd, ühe projekti puhul, tundub, et võetud risk õigustab ennast,» märkis Lamp
Esimesed kaheksa tuulikut kerkivad tänu Soome riigi abile. 360 miljonist tasuvad põhjanaabrid umbes kümnendiku.
Tegemist pole siiski Soome riigi poolse kingitusega. Soome peab aastatel 2008-2012 vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8 protsendi võrra. Seda 1990. aastaga võrreldes. Kuna Eestis on odavam kasvuhoonegaase vähendada kui Soomes, on põhjanaabrid valmis ka Pakri tuulepargi projekti esimest osa rahastama. Saavad nad ju selle eest vastu Eesti saastekvoodi.
Täna keskpäeval allkirjastavad Eesti keskkonnaminister Villu Reiljan ja tema Soome ametivend Jan-Erik Enestam Helsingis vastava ühisrakenduse protokolli.
Eesti on kohustatud taastuvenergia osatähtsust oma elektritootmises suurendama 2010. aastaks 5,1 protsendini. Tuulikud on hüdroelektrijaamade ja hakkepuidu kõrval selle tagamisel peamisi võimalusi.